Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-20-2587 EE221700017003510302). Kohustuslik on märkida viitenumber 99920900000725. Makse selgitusse märkida „1-20-2587, A. K., kindel summa riigituludesse“. Riigile väljanõutud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920700037215. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

A. K. süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 04.01.2019 kell 3:28 Pärnu linnas Hommiku tn 2 asuva kaubanduskeskuse Port Artur 1 juures tänaval lõi X rusikaga vasakule poole näo piirkonda, mille järel tekkinud rüseluse käigus X kukkus pikali maha. A. K. lõi seejärel pikali maas olevat X korduvalt rusikaga näo piirkonda, millega tekitas X füüsilist valu ning kolju- ja näoluude kinnised hulgimurrud, millised tervisekahjustused kestavad vähemalt neli nädalat. KarS § 121 lg 2 p 1 toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. 07.09.2020 esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alustel.

1-20-2587

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi ja kahtlustatava süü suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. KarS § 121 lg 2 p 1 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kahtlustus esitatud süüdistuses on põhjendatud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Käesolevaga ei ole A. K. käitumises tuvastavaid õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, samas puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud. A. K. on varem kriminaalkorras karistamata isik. A. K. ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et A. K. on teinud sellest piisavaid järeldusi ning on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Isik on ise aktiivselt osalenud lahenduste leidmisel kannatanuga kompromissi saavutamiseks. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süüd ei saa hinnata suureks, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuste panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Karistusõiguslik eesmärk on saavutatud, eripreventiivsest vajadusest ja menetlusökonoomiast lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Seetõttu käesolevas kriminaalasjas menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades. Isikule kohustuste panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslike volitusi. Kahtlustatav on andnud nõusoleku tasuda kohustusena kindel summa 300 eurot riigituludesse. Samuti on

1-20-2587 kahtlustatav andnud nõusoleku hüvitada kriminaalmenetluse kulu 81 eurot ning kahtlustatava ja kannatanu kokkuleppe kohaselt on kahtlustatav nõustunud tasuma 1500 eurot kannatanu kasuks, mis hõlmab nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitist. Kannatanu kasuks tasumisele kuuluv tsiviilhagi summa on küll oluliselt väiksem algselt esitatud hagist, mis oli kogusummas 15 363,85 eurot (363,85 eurot varaline ja 15 000 eurot mittevaraline kahju), kuid kannatanu on senise menetluse jooksul jätnud täitmata kohtunõude hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, mille jaoks oli tähtaeg 01.09.2020 ning samuti ei ilmunud kannatanu ei eelistungile ega 07.09.2020 määratud korraldavale istungile, kus oli mh määratud tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamine. Kohus usaldab prokuröri, kaitsja ja kahtlustatava allkirjastatud taotluses kinnitatut, et kannatanuga on tsiviilhagi suuruse osas telefoni teel kokkulepe saavutatud ning kinnitab sellisena kannatanule tasumisele kuuluva tsiviilhagi suuruse, milleks on 1500 eurot. Lisaks kinnitab avaliku menetlushuvi puudumist ka asjaolu, et kannatanu ei ole vaatamata kohtu kutsetele istungitele ilmunud ega kohtunõudeid täitnud. Eelnimetatud kohustuste täitmise lõpptähtajaks taotleb prokurör määrata 6 kuud määruse tegemisest. Kohus nõustub nimetatud kohustuste panemisega kahtlustatavale. Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendid – pakendis nr 1 olev CD-plaat, millel on kaubanduskeskuse Port Artur 1 turvakaamera videosalvestis ja pakendis nr 2 olev DVDplaat, millel on kaubanduskeskuses Port Artur 1 asuva Grand Prix kasiino turvakaamera videosalvestis, tuleb jätta kriminaalasja toimiku juurde. Juhindudes KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 ja 2 ning eeltoodud tingimustel lõpetab kohus A. K. suhtes kriminaalasja nr 19267000012 menetluse. A. K. määratud kohustuste täitmise lõpptähtajaks määrab kohus 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest, s.o 09.03.2021. Kohustuse mittetäitmisel uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse. Kohus tühistab antud kriminaalasja menetlemiseks määratud kohtuistungite ajad. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.