1-20-5850/6 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Juhan Gutmani süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 2018.a sügis kuni 2019.a kevad, täpselt tuvastamata ajal, enda elukohas X tahtlikult lõi täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt ühel korral püksirihmaga ja ühel korral käega oma elukaaslase 8-aastast tütart X1 tuhara piirkonda, millega tekitas X1 füüsilist valu. Seega Juhan Gutman, tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Juhan Gutmani süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, suurendatakse Pärnu Maakohtu 09.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5464 mõistetud karistust, s.o 1 aasta vangistust, ning mõistakse kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Arvatakse liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 päeva vangistust, ning loetakse kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ja KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata ärakandmata vangistust 1 aasta, 4 kuud ja 28 päeva täitmisele juhul, kui Juhan Gutman ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 8 on Juhan Gutman käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Juhan Gutman tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

1-20-5850 Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistab Juhan Gutmani süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditega toimida vastavalt kokkuleppele järgmiselt: pakend 1P – DVD-plaat tunnistaja X1 ülekuulamise videosalvestisega ja pakend 2P – DVD-plaat tunnistaja X2 ülekuulamise videosalvestisega - jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p-ga 1 kriminaalasja materjalide juurde. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2020.a. 584.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x584 eurot = 876 EUR-i. Kooskõlas RKKKo 18.04.2011 otsusega nr 3-1-1-18-11 ja 02.05.2011.a otsusega nr 3-1-1-24-11, kuna süüdistatava suhtes oli samaaegselt menetluses kaks kriminaalasja, mida oleks saanud KrMS § 216 lg 3 p 1 alusel ühendada, ning millest esimese raames on temalt 09.08.2019 kohtuotsusega sundraha 810 eurot välja mõistetud, pole põhjendatud käesolevas kriminaalasjas uuesti välja mõista sundraha täies ulatuses KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi summas 876 eurot. Seega tuleb mõista süüdistatavalt riigi kasuks välja varem mõistetud ja täna kehtiva seaduse järgi mõistetava sundraha vahe (876 – 810) s.o 66 eurot. Samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja kohtueelses menetluses määratud tasu kulud summas 97,20 eurot, menetluskulud kokku on 163,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskulud 163,20 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 15. kuupäevaks summas 13,60 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik