Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

1 (3)

suurendati Aivar Reinupile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8401 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti Aivar Reinupi karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg 06.02.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.12.2021. Tartu Vangla esitas 30.06.2020 kohtule materjalid Aivar Reinupi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Aivar Reinupi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 10.07.2020. Prokurör asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Aivar Reinup selgitas kohtuistungil, et tal on probleeme tervisega, kuid muidu on vangistus kulgenud hästi. Vabanemise korral plaanib ta asuda elama Pärnusse naise juurde ning saaks töötada oma poja firmas. Teise pojaga, kellele kuulub ka korter, kuhu süüdimõistetu plaanib elama minna, ta suhelnud ei ole. Kinnipeetav saab enda sõnul aru, et ta ei tohiks edaspidi alkoholi tarvitada.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aivar Reinup temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning üle nelja kuu. Aivar Reinupil on karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aivar Reinup on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja käesolevalt viibib kolmandat korda vangistuses. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning neljast karistusest kolm on talle mõistetud kehalise väärkohtlemise eest lähedase suhtes. Ta on varasemalt olnud kolme korral kriminaalhooldusel, millest edukalt läbis vaid ühe. Süüdimõistetut ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. Talle on koostatud individuaalne täitmiskava, kuid seda ei ole veel rakendatud. 29.08.2019-05.05.2020 viibis süüdimõistetu statsionaarsel psühhiaatrilisel sundravil kroonilise alkopsühhoosi tõttu. Käesolevalt saab ta antipsühhootilist ravi. Seega on Aivar Reinupi vangistus siiani kulgenud pigem keeruliselt, eelkõige tema tervisliku seisundi tõttu. Kuritegude toimepanemise peamiseks soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Aivar Reinupil on diagnoositud alkoholisõltuvus ning alkoholijoobes kaotab ta kergesti enesevalitsuse ja võib käituda vägivaldselt. Korduvad alkoholijoobes toimepandud kuriteod ja nende eest kantud karistused ei ole isikut motiveerinud oma sõltuvusprobleemiga tõsiselt

2 (3)

tegelema. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav sõltuvust alkoholist tunnistanud ja soov probleemiga tegeleda on olnud minimaalne. Kohtu hinnangul on ennatlik isiku, kelle kuritegelik käitumine on suurel määral tingitud alkoholist, vabastamine olukorras, kus ta oma probleemi ei tunnista ega ole tõsiselt motiveeritud sellega tegelema. Keerulised on ka Aivar Reinupi vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ta läheb vabanemise korral elama abikaasa juurde Pärnusse. Samas nähtub vangla esitatud materjalidest, et korter, kuhu kinnipeetav plaanib elama minna, kuulub tema pojale. Poeg ei ole andnud nõusolekut, et Aivar Reinup sinna elama asuks, ega ole isaga suhtlemisest huvitatud. Seega ei ole süüdimõistetul võimalik sinna elama minna. Aivar Reinup saaks minna elama oma vanemate juurde xxxxx valda, mis on ka tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Süüdimõistetu isa on kinnitanud, et ta võib sinna elama tulla ja vanemad on nõus teda toetama. Sellega kaasneks aga kõrge uute kuritegude toimepanemise risk. Aivar Reinup on korduvalt kasutanud oma vanemate suhtes vägivalda. Käesolevat karistust kannab ta oma isa kehalise väärkohtlemise ja tapmise katse toimepanemise eest. Kuigi kinnipeetava vanemad on nõus temaga suhtlema ja teda aitama, ei maanda see riski, mis ühises majapidamises edasi elamisest tekiks. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aivar Reinupi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Arvestades süüdimõistetu varasemast elukäigust ja sõltuvusprobleemidest lähtuvat ohuprognoosi, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi, ei ole temast tulenevad kuriteoriskid piisavalt maandatud ja tema vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.