Kriminaalasi nr 1-18-6590
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 12.08.2020)
Kriminaalasja number
1-18-6590
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Liane Peets (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Kunnar Võsumägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood: 39304253512, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx
Vabastada Kunnar Võsumägi Tartu Maakohtu 07.09.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6590 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Kunnar Võsumägi katseaeg 6 (kuus) kuud. Kohustada Kunnar Võsumägi täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
1 (4)
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Kunnar Võsumägile katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Määrus Kunnar Võsumägi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Kunnar Võsumägi karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kunnar Võsumägi on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.09.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6590 KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Kunnar Võsumägile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kunnar Võsumägi ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati Kunnar Võsumägi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma alkoholismivastasele ravile. Tartu Maakohtu 20.12.2019. a kohtumäärusega pöörati Kunnar Võsumägile Tartu Maakohtu 07.09.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6590 mõistetud karistuse kandmata osa 10 kuud vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.02.2020 ja lõpeb 03.12.2020. Tartu Vangla edastas kohtule 30.06.2020 materjalid Kunnar Võsumägi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Kunnar Võsumägi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 08.07.2020. Prokurör on nõustub vangla seisukohaga ning ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil 12.08.2020 selgitas Kunnar Võsumägi, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja mõistab, et tema katseaeg oleks pikem kui järelejäänud vangistus. Ta saab aru, milliseid tingimusi ta täitma peab ja leiab, et saaks sellega hakkama. Kinnipeetava sõnul on ta teinud järelduse, et pikk aeg tema elust on alkoholi pärast raisku läinud ja ta peab tegema muudatusi. Süüdimõistetu soovib vabanedes minna tööle ja hoiduda vanadest tuttavatest. Väidetavalt on tema tutvusringkonnas ka inimesi, kes alkoholi ei tarbi.
2 (4)
KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kunnar Võsumägi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kunnar Võsumägi on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Kuritegude toimepanemise peamiseks soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid. Süüdimõistetu on vangistuses käitunud korrektselt, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuna kinnipeetava karistus on alla aasta, siis talle individuaalset täitmiskava ei koostatud. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub kinnipeetav ametnikesse neutraalselt ning suhtleb vaikselt. Vabanemise korral on Kunnar Võsumägil olemas kindel elukoht ja ta soovib ka asuda tööle. Lähedastest suhtleb süüdimõistetu peamiselt õe ja vennaga, head suhted on ka kahe onuga. Kuigi tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavaid isikuid, siis kinnipeetav enda hinnangul nende poolt mõjutatav ei ole. Kohtuistungil avaldas Kunnar Võsumägi, et ta soovib sellistest tuttavatest pigem hoiduda ning tema tutvusringkonnas on ka korraliku eluviisiga isikuid. Kokkuvõttes võib Kunnar Võsumägi vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Kunnar Võsumägi suhtumine toimepandud kuriteosse küsitav ning ta üritab oma süüd vähendada. Samuti on negatiivne, et süüdimõistetule on juba antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta ei tulnud kriminaalhoolduse nõuete täitmisega toime ja karistus pöörati täitmisele. Samas tunnistas Kunnar Võsumägi kohtuistungil, et tal oli varasema kriminaalhoolduse ajal rikkumisi ning leidis, et edaspidi suudab ta korralikult käituda ja kõiki nõudeid täita. Positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Kunnar Võsumägi tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu näol on tegemist noore inimesega, kes viibib esimest korda vangistuses. Kohtu hinnangul on alust arvata, et käesolevalt ärakantud vangistus võiks olla piisavalt pikk, mõjutamaks esmakordselt reaalset vangistust kandvat inimest edaspidi õiguskuulekalt käituma. Seetõttu võiks süüdimõistetu vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhooldus tagaks Kunnar Võsumägi üle piisava järelevalve ning lisakohustuste määramisega on võimalik temast tulenevaid kuriteoriske täiendavalt maandada.
3 (4)
KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Kunnar Võsumägile määrata katseaeg 6 kuud. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.