Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

jäetakse Kunnar Võsumägi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Kunnar Võsumägi ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati Kunnar Võsumägile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati Kunnar Võsumägi käitumiskontrolli perioodil alluma alkoholismivastasele ravile alates 07.09.2018.a ühe kuu jooksul ning teda kohustati esitama vastavasisulise tõendi kriminaalhooldusametnikule nende esimesel kohtumisel. Kohtuotsus jõustus 25.09.2018. Kriminaalhooldusametnik esitas 30.10.2019 erakorralise ettekande Kunnar Võsumägi kohta, kuna süüdimõistetu on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning ei ole täitnud registreerimiskohustust. Kriminaalhoolduse käigus on isik korduvalt rikkunud registreerimiskohustust (03.09.2019, 06.09.2019, 13.09.2019, 16.09.2019, 29.10.2019). rikkumise põhjenduseks on ta toonud terviseprobleeme, kuid arstitõendit esitanud ei ole. Ühel korral oli põhjuseks sisse magamine. Ametnik andis võimaluse tulla samal päeval hilisemal kellaajal, kuid hooldusalune seda ei teinud. Alkoholi tarvitamise keeldu rikkus süüdimõistetu 16.05.2019, mil PPA patrull tuvastas alkoholijoobe 1,53 mg/l ja 08.10.2019, mil registreerimiskohustuse täitmiseks vastuvõtule tulles tuvastati alkoholijoove 0,686 mg/l. Rikkumise põhjenduseks tõi süüdimõistetu esimesel korral sotsiaalsetest suhetest tekkinud pinged ja teisel korral soovi alandada alkoholi tarbides palavikku. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu kriminaalhoolduse perioodil regulaarselt külastanud psühhiaatrit. Samuti osales ta sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, kuid katkestas programmis osalemise enne selle täies mahus läbimist. Kriminaalhooldusametniku arvates on Kunnar Võsumägi kriminaalhooldus olnud probleemne. Tema suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav ja huvi ametnikuga koostöö vastu on vähene. Isik on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei ole täitnud kokkulepitud aegadel registreerimiskohustust. Kokkuvõttes on ametnik seisukohal, et karistus tuleks pöörata täitmisele. 09.12.2019 toimunud kohtuistungile ilmus Kunnar Võsumägi alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja oli istungile eelnevalt tuvastanud alkoholijoobe 0,985 mg/l. Kohtuistungi vaheajal tuvastas politsei alkoholijoobe 0,7 mg/l. Kohus lükkas istungi edasi. Kohtuistungil 16.12.2019 selgitas Kunnar Võsumägi, et tal on arvukalt terviseprobleeme. Vahepeal on ta olnud haiguslehel, vahepeal aga töötanud väga suure koormusega tervisehädadest hoolimata. Oma rikkumistele on tal erinevaid vabandusi. Ta möönab, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme. Karistuse täitmisele pööramist ta ei soovi. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa kriminaalhooldusametnik Helin Zoo. Kriminaalhooldaja andis ülevaate Kunnar Võsumägi kriminaalhooldusest pärast erakorralise ettekande esitamist. Isik ei tulnud registreerimisele 19.11.2019 ja 20.11.2019, teatas puudumistest ise ametnikule. Registreerimisele tuli kohale 21.11.2019, kurtis terviseprobleeme. Süüdimõistetu on kriminaalhooldajale avaldanud, et on mitmel korral tarvitanud alkoholi. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.

KOHTU SEISUKOHT

Alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks Kunnar Võsumägi õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Kriminaalhooldusperioodil on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ja

2 (3)

rikkunud sellega korduvalt kohtuotsusega pandud kohustust. Ka pärast erakorralise ettekande esitamist on isik alkoholi tarbimist jätkanud ning ilmus isegi kohtuistungile alkoholijoobes. Seega oht minna reaalset vanglakaristust kandma ei ole suutnud süüdimõistetu käitumist muuta. Lisaks eeltoodule on tal olnud korduvalt probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega. KrMS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kunnar Võsumägile on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Sellele vaatamata on ta korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning ka alkoholitarvitamise keeldu. Kunnar Võsumägi selgitustest kohtuistungil järeldub, et ta ei saa aru temal esineva alkoholiprobleemi tõsidusest ja ilmselt puudub tal tahe või oskus sellega tegeleda. Süüdimõistetu suhtumisest ja ka senisest käitumisest tulenevalt püsib jätkuvalt oht uute õigusrikkumiste toimepanemiseks, mistõttu karistuse eesmärki on võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus Kunnar Võsumägi ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.