M.W hagi A.S, S.L-i ja O.J vastu pärandvara jagamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.W (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxx, XXX), lepinguline esindaja Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, e-post
kinnitamine
ja
menetluse
Kostja A.S (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxx, XXX, Tartu Maakond, e-post Kostja S.L (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu, Soome, e-post Kostja O.J (isikukood XXX, XXXxxxxx XXX-i), volitatud esindaja Laur A.S (isikukood 38808302726, e-post Kohtuistungi toimumise aeg
08.10.2025
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-3089 menetlus ning kinnitada M.W, A.S, S.L-i ja O.J vahel 19.06.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1.M.W, A.S, S.L-i ja O.J on kokku leppinud, et Virve A.S ja Evald A.S pärandvara on jagatud Tartu notar Tiina Tombergi juures 19.06.2026 sõlminud notariaalselt tõestatud ühisomandi lõpetamise kokkuleppe ja kaasomandi osade müügilepingutega (notari ametitegevuse raamat 2026.a nr 1509) (dtl 519–531), milles pooled leppisid muuhulgas kokku, et xxxxxxxxxxxxxxXXX (registriosa nr 1413104) ühisomand lõpetatakse selle jätmisega poolte kaasomandisse, misjärel müüsid ülejäänud pooled enda kaasomandiosad A.S-ile ning andsid talle üle omandiõiguse, mille tulemusel sai A.S korteriomandi ainuomanikuks.
1.2.M.W, A.S, S.L-i ja O.J kinnitavad, et pärast p-s 1.1 nimetatud notariaalselt tõestatud tehingu täitmist ei ole neil teineteise vastu muid nõudeid seoses xxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr 1413104)
ühisomandi lõpetamisega ega xxxxx A.S ja xxxxx A.S pärandvara jagamisega.
1.3.Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus märgib, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Rahuldada M.W 19.06.2026 taotlus tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu pool riigilõivust. Kanda määruse jõustumisel M.W arvelduskontole nr EE601010010621067017 210 eurot selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-3089“.
4.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja pooltevahelise kompromissilepingu kohaselt esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.W (hageja) esitas 26.02.2025 hagi A.S (kostja I) ja S.L-i (kostja II) vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbri 1413104 all registreeritud ja aadressil XXX, xxxxxxx asuva eriomandi x ühisomanikud. Hageja on pöördunud korduvalt kostjate poole küsimusega, kuidas pärandxasjas edasi minna ja teinud ettepaneku ühisvaraks oleva korteriomandi maha müüa. Kuna kokkuleppele ei ole jõutud, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole ühisomandi lõpetamise ja ühisvara jagamise nõude lahendamiseks.
2.Kohus korraldas kohtuasja lahendamiseks 08.10.2025 istungi, selgitas pooltele õiguslikku olukorda, andis juhised edasiseks ja määras menetlustähtajad. Hageja esitas kohtule 17.11.2025 seisukoha, milles leidis, et arvestades eeltoodud asjaoludega ei ole kostja I tõendanud asjas oma väidet, et O.J on eelnimetatud vara ühisomanik, seda seejuures koos hageja ja kostjaga I ning kostjaga II. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud vara ühisomanikeks on kohtul põhjendatud lugeda hageja, kostja I ja kostja II. Hageja ei näe alust esitada asjas uut hagiavaldust, sh O.J vastu ühisomanikuna. Kohus selgitas, et eseme eluajal pärandajate ühisvara hulka kuulumine (ja sellest tulenevalt kaaspärijate ringi määramine) on õiguse kohaldamise küsimus, mida hindab kohus (RKTKo 20.10.2021, 2-17- 8832/133, p 20). Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriomand kuulus eluajal xxxxx A.S ja xxxxx A.S ühisvara hulka: Kostja I esitas kohtule korteriomandi müügilepingu, mis sõlmiti 25.01.1996 (dtl 251), seegaxxxxxx A.S ja xxxxx A.S abielu kestel. Rahvastikuregistri andmetel olid xxxxx A.S ja xxxxx A.S abielus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esitas xxxxx A.S pärimistunnistuse, kus oli märgitud: "Pärandaja abikaasa xxxxx A.S pärimismenetlust läbi viinud notar T. Tombergi kinnitusel on xxxxx A.S pärimismenetlus lõpetatud, pärijad välja selgitatud ja pärimistunnistus väljastatud, kuid pärimistunnistusel puudub viide korteriomandile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx(registriosa nr 1413104), mistõttu nimetatud korteriomand võib moodustada abikaasade ühisvara. Korteriomandi registriosas kehtib omandiõiguse kanne pärandaja suhtes alates 26.10.1999" (dtl 58). Kohus selgitas, et korteriomandi omandamise aega arvestades (25.01.1996) tuleb selle kuuluvus ühisvara hulka määrata PKS 1995 § 14 lg 1 ja PKS § 210 lg 2 järgi. Abielu kestel 2
abikaasade omandatud vara on PKS 1995 § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvara. Esemete ühisvara hulka kuulumist eeldatakse. Ekslik on hageja käsitlus, et kostja I peab tõendama, et ese kuulus eluajal xxxxx A.S ja xxxxx A.S ühisvara hulka. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, millest nähtuks, et korteriomand oleks kuulunud, vaatamata PKS 1995 § 14 lg-le 1 xxxxx A.S lahusvarasse. Kohus selgitas 08.10.2025 kohtuistungil, et kohtu esialgsel hinnangul oli korteriomand eluajal pärandajate ühisomandis (lõpliku hinnangu saab anda, kui pooled esitavad tõendid) (dtl 194). Kohus selgitas hagejale, et kui soov on jagada kaaspärijate ühisomandis olev korteriomand, on kaaspärijad ühisomanikena vältimatud kaaskostjad, võimalik on näiteks (dtl 195):
1.esitada pärandvara jagamise hagi kõigi kaaspärijate, sh O.J vastu;
2.saada O.J-ilt TsMS 430 lg 5 kohaselt tahteavalduse pärandvara jagamiseks selliselt, et ta ei ole menetlusosaline ega kostja, kompromiss kohustab teda või
3.teha praeguste menetlusosaliste vahel kompromissleping, kasutades kohtu poolt soovitatud taotlusi ja saada O.J-ilt kinnitus et ta on nõus sellise pärandvara jagamisega ning minna notari juurde, kus O.J saaks teha notariaalse tahteavalduse, notar saab koos tahteavalduse ja kompromissiga teha dokumendi, mille alusel kanne kinnistusraamatusse. Kohus andis hagejale tähtaja kuni 15.03.2026, et võimaldada hagejal lõpetada käesoleva kohtuasja menetlus mõnel kolmest eelnimetatud viisist. Kohus selgitas, et pärast 15.03.2026 jätab kohus hagi perspektiivituse tõttu läbi vaatamata.
3.Hageja esitas 09.02.2026 taotluse, milles palus tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 208 lg 2 kohaselt kaasata menetlusse kostjana O.J (isikukood XXX). Kohus kaasas 10.02.2026 määrusega menetlusse kostjana O.J (kostja III) ja andis hagejale tähtaja 14 päeva, et esitada kohtule uus hagiavalduse terviktekst, et kohus saaks edastada kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Hageja esitas 18.02.2026 hagiavalduse tervikteksti.
4.Kohus võttis hageja 18.02.2026 hagi tervikteksti 23.02.2026 määrusega menetlusse. Kohus andis kostjatele I ja II tähtaja, et esitada soovi korral hagiavalduse terviktekstile seisukoht ja andis kostjale III tähtaja, et esitada seisukoht hageja hagiavaldusele. Kostja III volitatud esindaja xxxx A.S esitas kohtule 07.04.2026 vastuse, milles tõi välja viisid, mis kostjale III ühisvara jagamiseks sobivad. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja, et arutada kompromissi sõlmimise võimalusi kohtu poolt 08.10.2025 toimunud eelistungil antud selgitustele.
5.Kostja II teavitas 04.06.2026 kohtule, et pooled on kokku leppinud sõlmida pärandvara jagamise leping notari juures, millega ühisomand lõpetatakse alustuseks selliselt, et korteriomand jäetakse kaaspärijate kaasomandisse. Pooled leppisid kokku notariaalse lepingu allkirjastamise 19.06.2026. Hageja esitas kohtule 19.06.2026 poolte allkirjastatud kompromissilepingu.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus märgib, et pooled võivad menetluse lõpetada kompromissiga TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea kinnitama perekonnaasjas.
7.Kohus leiab, et poolte esitatud kokkulepe vastab kompromissile seatud nõuetele TsMS § 430 lg-te 2 ja 3 mõttes, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamata jätmise 3
aluseid ei esine, kompromiss tuleb TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kinnitada ja menetlus lõpetada.
8.Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
9.Pooled võivad kokkuleppel TsMS § 661 lg 4 kohaselt lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise võimalusest.
10.Hageja esitas 17.06.2026 taotluse TsMS 150 lg 2 p 1 kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Kohus rahuldab TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt taotluse ning määrab, et määruse jõustumisel tuleb arvelduskontole nr EE601010010621067017 kanda hagejale 210 eurot selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-3089“. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.