Kohus Otsuse kuupäev Asja läbivaatamise viis Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik
Tartu Ringkonnakohus 16. juuli 2020 kirjalik menetlus 1-19-10192 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Vladimir Jartšuk süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, üldmenetlus
Apelleeritud kohtuotsus Apellandid
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. mai 2020. a otsus Süüdistatav Vladimir Jartšuk ja kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Süüdistatav Vladimir Jartšuk, isikukood 38012032233, töökoht VKG Oil OÜ, elukoht XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Ilya Zuev, kokkuleppel Prokuratuur esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk
Apellatsioonimenetluse pooled
Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus
politseiautot. V. Jartšuk jäi ootama lootes, et kõik selgub. Noormeest, kes lõi teda, ta kohtusaalis ei näinud. Kiirabi tuli pärast politseid. Süüdistatav viidi politseisse. V. Jartšuk leiab, et kannatanu ja tema tunnistaja valetavad. Süüdistataval löödi nägu katki, seetõttu ilmselt kardeti, et ta esitab nende peale avalduse. Tunnistaja P.K. kinnitas, et 22.09.2018 õhtul ta oli koos süüdistatavaga restoranis sünnipäevapeol, kust lahkusid kella 22 paiku. Tunnistaja oli alkoholi tarvitanud - 250 g viina, süüdistatav oli kaine. Tunnistaja ja süüdistatav läksid Maxima poe poole, et osta sigarette. Poodi enam sisse ei saanud. Tunnistaja läks ühe auto juurde ja palus juhi kohal istuvalt neiult, et ta sõidutaks neid Statoili tanklasse. Autos kõrvalistmel istus veel üks neiu. Eemal 10 m kaugusel seisis teinegi auto. Süüdistatav pakkus 10 eurot sõidu eest. Neiu ei jõudnud vastata, kui kuskilt ilmusid kolm noormeest. Kaks jooksid V. Jartšuki ja üks tunnistaja suunas. Tunnistaja nägi kuidas kaks noormeest haarasid V. Jatšukist kinni. Süüdistatav ja tunnistaja jooksid minema ning saabus politsei. Tunnistaja nägi süüdistatava põsel verd. Oli mõni hetk, kui ta ei näinud süüdistatavat. Millest tekkis veri süüdistatava põsele, ta ei näinud. 2.3 Kohtu hinnangul tunnistaja P.K. ei kinnitanud süüdistatava ütlusi selle kohta, et süüdistatav seisis pagasiruumi kõrval ja püüdis kutsuda taksot. Tunnistaja P.K. oli süüdistatavast pooleteist meetri kaugusel, üks mees lähenes ja lõi süüdistatavat näkku, mille tagajärjel kukkus süüdistatav maha. Süüdistatav selgitas, et noormehed olid pikka kasvu ning võib olla varjasid süüdistatavat. Peale selle oli P.K. oli purjus. Neil põhjustel ei näinud tunnistaja P.K. kõike toimunut. Maakohus sedastas, et V. Jartšuki ja P.K. i ütlused ei ole kooskõlas olulises momendis. Süüdistatava ja tunnistaja kirjeldatud olustikust ei nähtu asjaolusid, miks tunnistaja P.K. , olles sisuliselt süüdistatava kõrval (pooleteise meetri kaugusel), ei näinud rünnet süüdistatavale löömist näkku, tema mahakukkumist, püstitõusmist, vaid nägi eelnevaid asjaolusid (vestlus juhil kohal istuva neiuga) ja järgmisena hakkas nägema juba seda, kuidas kaks noormeest jooksid süüdistatava suunas. Maakohtu arvates ei ole eluliselt usutav selgitus, et tunnistaja P.K. i ebakaine olek ja noormeeste pikk kasv takistasid P.K. il näha väidetatava löömise asjaolusid (löömine, mahakukkumine ja püstitõusmine). 2.4 Kannatanu A.V. andis ütlusi, et 22.09.2018 kella 22 paiku oli ta seltskonnas kahe autoga. Autod olid pargitud Maxima poe parklas kõrvuti. Ühes autos istus tema juhi kõrval, juhiks oli J.K. ja tagaistmel H-K.K. . Teine auto seisis neist paremal, juhiks oli K.V. , autos olid veel L.K. ja üks K.V. i sugulane. Suheldi läbi lahtiste autoakende. Tulid kaks meest, üks nendest süüdistatav (ristküsitluse lõpus kinnitas kannatanu, et teda löönud isik ongi istungil viibiv süüdistatav). Süüdistatav küsis kannatanult, kas saaks viia neid Statoili tanklasse, pakuti isegi raha 5 eurot. J.K. ei olnud nõus ja kannatanu ütles seda meestele. Mehed seisid akna juures kogu vestluse kestel. Kannatanu võttis kätte telefoni, kus mängis muusika, et vahetada lugu. Süüdistatav ütles, kuhu sa helistad ja lõi kannatanut vähemalt kahel korral käe või rusikaga nina piirkonda. Kannatanu tundis valu ja ninast tilkus verd. Peale löömist väljus kannatanu autost. Ka J.K. tuli autost välja. Süüdistatav suundus J.K. i poole, kes tõukas süüditatava eemale. Kannatanu palus teises autos istunuid helistada politseisse ja filmida. Teine meesterahvas üritas läheneda kannatanule, kuid kannatanu eemaldus. Kannatanu jooksis üle
tee, sel ajal saabus kohale politsei ja hiljem kiirabi. Kiirabi saabumise ajal oli kannatanu näol verd, talle anti vere pühkimiseks salvrätikud. Tunnistaja H-K.K. kinnitas kannatanu ütlusi. Ta mäletab, et auto juurde tulid kaks meest, kes rääkisid midagi ja keegi ees istuvatest neile ka vastas. Mehed seisid juhi kõrvalistuja akna juures. Tunnistaja sai aru, et mehed tahavad suitsu. Kannatanut lõi keegi neist kahest mehest, läbi akna. Tunnistaja ise nägi üht lööki, rusikaga. Peale lööki kannatanu ja J.K. väljusid autost. Tunnistaja väljus autost veidi hiljem ja nägi, kuidas mehed ajasid taga kannatanut ja J.K. i. Tunnistaja nägi verd kannatanu näol. 2.5 Hinnates kannatanu A.V. i ütlusi märkis maakohus, et need on selged, loogilised, ja vastuoludeta. Kannatanu mäletab asjaolusid peaaegu täielikult. Kannatanu pöördus kohe kiirabi poole ja politseisse. Ütlusteväliselt andis ta selgituse ka kiirabile, et teda rünnati ja ta sai löögi rusikaga nina piirkonna. 2.6 Edasi kontrollis maakohus kannatanu ütlusi kõrvutades neid tunnistaja H-K.K. ütlustega. Maakohtu hinnangul kattuvad tunnistaja H-K.K. ütlused loogiliselt, ajaliselt ja ruumiliselt kannatanu ütlustega selles, et kaks meest tulid auto juurde, kus kõrvalistmel istus kannatanu ja üks nendest lõi kannatanut käega ninapiirkonda, näol oli verd; kannatanu ja J.K. väljusid autost ja mehed ajasid need taga. Maakohtu arvates kinnitavad tunnistaja ütlused kannatanu ütlusi toimunu kohta ja lükkavad ümber süüdistatava V. Jartšuki ütlused. Maakohus leidis, et need asjaolud, mida tunnistaja ei mäleta, on teisejärgulise tähendusega. Kohus oli arvamusel, et vähetähtsate asjaolude mittemäletamine ei kahanda kuidagi tunnistaja ütluste kvaliteeti. Tunnistaja ütlused läbisid põhjaliku kontrolli ristküsitluse teel ja tunnistaja jäi kindlalt oma ütluste juurde. Tunnistaja HK.K. ütlused on usaldusväärsed ja nendele on võimalik tugineda kohtuotsuse tegemisel. 2.7 Maakohus märkis, et prokurör ja kaitsja loobusid teiste pealtnägijatest tunnistajate ülekuulamisest ( L.K. , K.V. ja J.K. ). Maakohus sedastas, et kohus ei täida süüdistuse või kaitse funktsioone võistlevas protsessis ja olukorras, kus mõlemad pooled soovivad uurida tõendeid valikuliselt, uurib ja „hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.“ (KrMS § 61 lg 2). 2.8 Maakohus pidas vajalikuks kontrollida, kas kannatanul võib olla motiiv valeütluste andmiseks. Süüdistatav V. Jartšuk avaldas, et nii kannatanu kui ka tunnistaja H-K.K. valetavad, sest kannatanu on politseinik ja seega oleks tal tekkinud probleeme. Maakohus ei nõustunud süüdistatavaga, et kannatanul on motiiv valetada. Süüdistatav avaldas, et talle lõi näkku hoopis muu meesterahvas, mitte kannatanu. Süüdistatav ja kaitsja ei suutnud maakohtule mõistlikult selgitada, miks peaks kannatanu, kes süüdistatava sõnul ei olnud ründaja, välja mõtlema lugu, et süüdistatav lõi teda nina piirkonda. 2.9
Maakohus andis hinnangu ka dokumentaalsetele tõenditele.
Kaitsja esitas kohtule süüdistatava meditsiinilised dokumendid. Maakohus märkis, et arutatav sündmus leidis aset septembris 2018. Seetõttu V. Jartšuki terviseseisundid (õlaliigse valud, käe traumad), mis on fikseeritud arsti juures alates veebruar 2019, ei puutu asjasse. Ei ole vaidlust, et 2015. ja 2016. a oli süüdistatava vasak käsi kahel korral traumeeritud. Samas nähtub meditsiinilistest dokumentidest, et füüsilise töö tegemine ei olnud peale paranemist arsti poolt keelatud ega piiratud. Novembris 2017 kaebas süüdistatav arstile ka parema õlaliigese
valulikkuse üle, ta saadeti ortopeedi vastuvõtule. Piiranguid parema käe kasutamiseks füüsilise töö tegemisel arst ei määranud. Maakohus märkis, et esitatud tõendist ei saa järeldada, et septembris 2018 oleks süüdistataval esinenud selline terviseseisund, et ta oleks füüsiliselt võimetu lööma teist isikut. Kannatanul ei tuvastatud kehavigastust, hematoomi ega turset nina piirkonnas. Sellest järeldas maakohus, et löögid ei olnud tugevad. 2.10 Järgmisena analüüsis maakohus kahe kaitsja tunnistaja – D.D. i ja V.R. i ütluseid. Tunnistajad on süüdistatava töökaaslased. Mõlemad kinnitasid, et V. Jartšuk teeb füüsilist tööd, tal oli probleem parema käega 3 aastat tagasi, ta peab tegema tööd vasaku käega, vahepeal aitab parema käega ka. Varasemalt oli probleem ka vasaku käega. Maakohus sedastas, et tunnistajate ütlused on üldiselt kooskõlas esitatud meditsiinidokumentidega. Samas ei lükka need ümber süüdistust ega kannatanu ütlusi. Kooskõlas meditsiinidokumentidega tuleneb tunnistajate ütlustest, et kuigi süüdistataval on terviseprobleeme vasaku ja parema käe ja õlaliigesega, teeb ta füüsilist tööd. 2.11 Kiirabikaardilt nähtus, et juhtumi teatajaks oli K.V. . Kannatanu avaldas, et sai rusikaga löögi nina piirkonda, teadvust ei kaotanud. Kiirabi saabumisel ajal verejooksu ei ole. Vigastusi, nina turset ei ole. Maakohtu arvates esines vastuolu kannatanu ütluste ja kiirabikaardi andmete vahel, kuid see ei ole oluline ega kahanda kannatanu ütluste usaldusväärsust. Fakti, et kannatanu nina piirkonnas oli peale lööki näha verd, kinnitas kohtuistungil tunnistaja H-K.K. . Maakohus juhtis tähelepanu, et kiirabikaardil on märgitud, et „verejooksu“ ei ole. Kiirabi saabus umbes 16 minutit pärast väljakutset. Maakohtu arvates on igati võimalik, et esialgne verejooks oli selleks ajaks lakanud. Kokkuvõttes sedastas maakohus, et vastuolu kannatanu seletuse ja kiirabikaardi andmete vahel on loogiliselt seletatav ja ei anna alust kannatanu ütluseid pidada valeks. 2.12 Maakohtu istungil uuriti vahetult ka häirekeskusesse tehtud kõne salvestist, kus teatajaks oli K.V. . Salvestiselt kuuldu alusel sai kohtu hinnangul järeldada, et Maxima poe juures on füüsiline intsident teataja kahe sõbra ja kahe vene rahvusest meesterahva vahel. Ühel hetkel on teataja arvates vaja kiirabi, sest nina on verine. Mõlemad on teataja hinnangul joobes. Maakohus osundas veelkord asjaolule, et prokurör ja kaitsja ei soovinud K.V. ristküsitlust. 2.13 Kõiki tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et kannatanu A.V. i ja tunnistaja H-K.K. ütlused on usaldusväärsed ja nendega on süüdistatava V. Jartšuki kaitseversioon edukalt ümber lükatud. Süüdistuses kirjeldatud teo luges maakohus tõendatuks ning see on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. 2.14 Maakohtu hinnangul pani V. Jartšuk teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües kannatanut käega vähemalt kahel korral nina piirkonda pidas süüdistatav võimalikuks, et ta tekitab kannatanule valu ja verejooksu ninast. 2.15 Lõpetuseks pidas maakohus vajalikuks märkida järgmist. Erinevalt kaitsjast ei leidnud kohus, et kohtueelse uurimise käigus rikuti menetlusõigust niivõrd oluliselt, et sellele peaks järgnema õigeksmõistev kohtuotsus.
Ühtlasi leidis kohus, et kaitsja on põhjendamatult ebaproportsionaalselt pühendunud kohtueelse uurimise kriitikale, sest iseenesest ei ole kohtueelse uurimise puudulikkus aluseks õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Kohtueelse uurimise kriitika, olgugi see mõistlik ja õige, ei vii õigeksmõistmiseni olukorras, kui süütõendid on esitatud võitlevas protsessis. 2.16 V. Jartšukile karistust mõistes sedastas maakohus, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süü suurus on kohtu hinnangul oluliselt alla keskmise. Veel võttis maakohus arvesse süüdistatava isikut, keda iseloomustatakse väga positiivselt. V. Jartšuk kasvatab kahte alaealist last. Tal on püsiv töökoht, seega ka sissetulek. Ta on varem karistamata. Maakohus mõistis V. Jartšukile rahalise karistuse keskmisest määrast väiksemas määras, s.o summas 3354 eurot. Kohus pidas võimalikuks lubada süüdistataval tasuda rahalise karistuse summa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonid
3.7 Kaebaja arvates ei ole loogiline kohtu järeldus V. Jartšuki tervisliku seisundi kohta. Kaitsja esitas kohtule tõendid, millest järeldub, et tervislik olukord ei võimalda süüdistataval teha rasket tööd. Seda kinnitavad ka süüdistatava töökaaslased. 3.8 Kuivõrd süüdistatav eitab kuriteo toimepanemist, ei ole täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis.
Süüdistatav juhib tähelepanu, et politsei kutsus mitte kannatanu vaid K.V. .
4.6
V. Jartšuk heidab ette uurimise puudulikkust, s.t rida tõendeid jäeti kogumata.
Maakohus jõudis tõendite kogumi hindamise tulemina veendumusele, et süüdistus on tõendatud ning tunnistas V. Jartšuki kannatanu A.V. i kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 1 järgi süüdi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.