1-20-3963
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2020.a, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-3963 (18267001195)
Kohtunik
Anu Tammeniit
Kohtuistungi sekretär
Kristi Haab
Kriminaalasi
Mattis Kruusimaa süüdistuses KarS § 121 lg 1, § 266 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi, Joonas Laidi süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning Roland Mederi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Olgerd Petersell
Süüdistatav
isikukood: 39204244254; xxx varem kriminaalkorras karistatud, 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu Maakohtu 24.05.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS § 4231 järgi 1 aasta vangistusega, milline asendati KarS § 69 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Karistus täidetud 28.09.2018. Kahtlustatavana kinni peetud 23.12.2018-24.12.2018. Tõkend - ei ole kohaldatud.
Süüdistatav
Lk 1 / 9
1-20-3963 isikukood: 39504124249; xxx varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 23.12.2018-24.12.2018. Tõkend - ei ole kohaldatud.
Süüdistatav
isikukood: 39506124226; xxx varem kriminaalkorras karistatud, 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Pärnu Maakohtu 21.05.2018 otsusega KarS § 263 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega, milline jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga (katseaja lõpp 20.05.2020). Kahtlustatavana kinni peetud 23.12.2018-24.12.2018. Tõkend - ei ole kohaldatud.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
1-20-3963 Süüdi tunnistada Joonas Laid KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.12.201824.12.2018, s.o 2 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Joonas Laid ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.06.2020.a.
1-20-3963 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 alusel allutada Roland Meder elektroonilisele valvele 1 (üheks) kuuks tema elukohas asukohaga xxx, Pärnumaa. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.06.2020.a.
Rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 alusel Joonas Laidilt välja kannatanu M.P (P) kasuks 300 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr FIxxx (M P). Rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 alusel Roland Mederilt välja kannatanu M.P (P) kasuks 300 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr FIxxx (M P).
1-20-3963 Kohustada Joonas Laidi tasuma menetluskulud 1162,80 € ositi 12 kuu jooksul alates 15.07.2020.a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 96,90 € iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. Kohustada Roland Mederit tasuma menetluskulud 1005,60 € ositi 12 kuu jooksul alates 10.07.2020.a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 83,80 € iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Mattis Kruusimaad süüdistatakse selles, et tema 23.12.2018 öösel kella 01:30 ajal tungis M.P tahte vastaselt grupis koos Joonas Laidi ja Roland Mederiga lukustamata ukse teel sisse M.P elukohta, s.o Pärnumaal xxx asuvasse korterisse nr 3. Seega Mattis Kruusimaa, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku sissetungimisega, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mattis Kruusimaad süüdistatakse ka selles, et tema peksis grupis koos Joonas Laidi ja Roland Mederiga 23.12.2018 öösel kella 01:30 paiku Pärnumaal xxx korteri elutoa diivanil magavat M P, lüües ühiselt teda kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata viisil ja arvul kordi, kuid igaüks vähemalt kahel korral ning kolmekesi kokku vähemalt 10-l korral pea ja selja piirkonda, mille tagajärjel hakkas M.Pl ninast ja suust verd jooksma. Seejärel lõi Mattis Kruusimaa M.Ple vähemalt kahel korral jalaga vastu selgroogu, misjärel tõmmati M.P diivanilt põrandale ning kätest hoides lohistati kööki. Köögis lõi Mattis Kruusimaa jalaga pikali maas olnud M P näo piirkonda, mille tagajärjel lõi M.P enda pea vastu köögi seina ning misjärel hakkas tal kukla Lk 5 / 9
1-20-3963 piirkonnast verd jooksma. Peale seda M.P kummardus ning Mattis Kruusimaa lõi teda veel vähemalt ühel korral jalaga vastu selgroogu. Seejärel võttis Mattis Kruusimaa köögilaualt kalafileerimise noa, millise pani M.P kõrile ning lubas sellega ta läbi torgata. Mattis Kruusimaa, Roland Meder ja Joonas Laid tekitasid ühise peksmise käigus M.Ple füüsilist valu ja tervisekahjustused – parema silmaümbruse hematoomi, kukla piirkonnas 1,5cm pindmise haava, hulgi pindmisi marrastusi pea piirkonnas ja pindmised marrastused alahuulel. Seega Mattis Kruusimaa, teise inimese tervise kahjustamisega ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Mattis Kruusimaad selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 01.03.2016 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 23.12.2018 öösel peale kella 01:30 mootorsõidukit Kia Carens (registreerimismärgiga xxx) Pärnu maakonnas, PõhjaPärnumaa vallas, täpsemalt marsruudil x (Kergu küla) – x (Vändra alev) – x (Vändra alev) –x (Rätsepa küla) ning samal kuupäeval, menetluse käigus täpselt tuvastamata kellaajal, kuid peale kella 04.00 marsruudil x (Rätsepa küla) – x (Vändra alev) – Pärnjõe küla –x (Rätsepa küla), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning rikkus sellega liiklusseaduse § 94 lg 1. Seega Mattis Kruusimaa, süstemaatiliselt vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Mattis Kruusimaa süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 4231 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Mattis Kruusimaal 23.12.2018 – 24.12.2018 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Mattis Kruusimaa ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Joonas Laidi süüdistatakse selles, et tema 23.12.2018 öösel kella 01:30 ajal tungis M.P tahte vastaselt grupis koos Mattis Kruusimaa ja Roland Mederiga lukustamata ukse teel sisse M.P elukohta, s.o Pärnumaal xx asuvasse korterisse nr x. Seega Joonas Laid, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku sissetungimisega, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Joonas Laidi süüdistatakse ka selles, et tema peksis grupis koos Mattis Kruusimaa ja Roland Mederiga 23.12.2018 öösel kella 01:30 paiku Pärnumaal xxx asuva korteri elutoa diivanil magavat M P, lüües ühiselt teda kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata viisil ja arvul kordi, kuid igaüks vähemalt kahel korral ning kolmekesi kokku vähemalt 10-l korral pea ja selja piirkonda, mille tagajärjel hakkas M.Pl ninast ja suust verd jooksma. Seejärel lõi Mattis Kruusimaa M.Ple vähemalt kahel korral jalaga vastu selgroogu, misjärel tõmmati M.P diivanilt põrandale ning kätest hoides lohistati kööki. Köögis lõi Mattis Kruusimaa jalaga pikali maas olnud M P näo piirkonda, mille tagajärjel lõi M.P enda pea vastu köögi seina ning misjärel hakkas tal kukla piirkonnast verd jooksma. Peale seda M.P kummardus ning Mattis Kruusimaa lõi teda veel vähemalt ühel korral jalaga vastu selgroogu. Seejärel võttis Mattis Kruusimaa köögilaualt kalafileerimise noa, millise pani M.P kõrile ning lubas sellega ta läbi torgata. Joonas Laid, Mattis Kruusimaa ja Roland Meder tekitasid ühise peksmise käigus M.Ple füüsilist valu Lk 6 / 9
1-20-3963 ja tervisekahjustused – parema silmaümbruse hematoomi, kukla piirkonnas 1,5cm pindmise haava, hulgi pindmisi marrastusi pea piirkonnas ja pindmised marrastused alahuulel. Seega Joonas Laid, teise inimese tervise kahjustamisega ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Joonas Laid süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Joonas Laidil 23.12.2018 – 24.12.2018 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Joonas Laid ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Roland Mederit süüdistatakse selles, et tema 23.12.2018 öösel kella 01:30 ajal tungis M.P tahte vastaselt grupis koos Joonas Laidi ja Mattis Kruusimaaga lukustamata ukse teel sisse M.P elukohta, s.o Pärnumaal xxx asuvasse korterisse nr 3. Seega Roland Meder, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku sissetungimisega, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Roland Mederit süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, olles seega KarS § 121 lg 2 p 3 täheldatud isikuks, peksis grupis koos Joonas Laidi ja Mattis Kruusimaaga 23.12.2018 öösel kella 01:30 paiku Pärnumaal xxx asuva korteri elutoa diivanil magavat M P, lüües ühiselt teda kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata viisil ja arvul kordi, kuid igaüks vähemalt kahel korral ning kolmekesi kokku vähemalt 10-l korral pea ja selja piirkonda, mille tagajärjel hakkas M.Pl ninast ja suust verd jooksma. Seejärel lõi Mattis Kruusimaa M.Ple vähemalt kahel korral jalaga vastu selgroogu, misjärel tõmmati M.P diivanilt põrandale ning kätest hoides lohistati kööki. Köögis lõi Mattis Kruusimaa jalaga pikali maas olnud M P näo piirkonda, mille tagajärjel lõi M.P enda pea vastu köögi seina ning misjärel hakkas tal kukla piirkonnast verd jooksma. Peale seda M.P kummardus ning Mattis Kruusimaa lõi teda veel vähemalt ühel korral jalaga vastu selgroogu. Seejärel võttis Mattis Kruusimaa köögilaualt kalafileerimise noa, millise pani M.P kõrile ning lubas sellega ta läbi torgata. Roland Meder, Joonas Laid ja Mattis Kruusimaa tekitasid ühise peksmise käigus M.Ple füüsilist valu ja tervisekahjustused – parema silmaümbruse hematoomi, kukla piirkonnas 1,5cm pindmise haava, hulgi pindmisi marrastusi pea piirkonnas ja pindmised marrastused alahuulel. Seega Roland Meder, teise inimese tervise kahjustamisega ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Roland Meder süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Roland Mederil 23.12.2018 – 24.12.2018 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 21.05.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, so 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat, 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 Lk 7 / 9
1-20-3963 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Roland Meder ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg-s 2 p-s 9 sätestatud kohustust. KarS § 751 lg 3 alusel allutada isik elektroonilisele valvele 1 kuuks tema elukohas asukohaga xxx, Pärnumaa.
Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkulepete juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatavad ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tsiviilhagi Kannatanu M.P on esitanud tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kokku summas 900 € ning palub kahju välja mõista igalt süüdistatavalt võrdsetes osades. Süüdistatavad tunnustavad kannatanu esitatud tsiviilhagi ja on nõus, et kohus selle rahuldab. Eeltoodu alusel kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 alusel Mattis Kruusimaalt välja kannatanu M.P kasuks 300 €, Joonas Laidilt kannatanu M.P kasuks 300 € ja Roland Mederilt kannatanu M.P kasuks 300 €. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid DVD-plaadi (pakend nr 1), mis on 08.01.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisa ja millel on 23.12.2018 Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised ja CD-plaadi (pakend nr 2), mis on 09.01.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Pakend nr 1 (sisaldab pakendeid nr 1-9), milles olevad asjad on kaasa võetud sündmuskoha vaatluse käigus ja veremäärdumis kahtlusega rätik (pakend nr 1), mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel väärtusetute asjadena hävitada.
Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavatele on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on Mattis Kruusimaa menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 206,40 €, kokku 1082,40 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Mattis Kruusimaal tasuda menetluskulud 1082,40 € ositi 12 kuu jooksul alates 10.07.2020.a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 90,20 € iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Käesolevas kriminaalasjas on Joonas Laidi menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt Lk 8 / 9
1-20-3963 riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 286,80 €, kokku 1162,80 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Joonas Laidil tasuda menetluskulud 1162,80 € ositi 12 kuu jooksul alates 15.07.2020.a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 96,90 € iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Käesolevas kriminaalasjas on Roland Mederi menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 129,60 €, kokku 1005,60 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Roland Mederil tasuda menetluskulud 1005,60 € ositi 12 kuu jooksul alates 10.07.2020.a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 83,80 € iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Asitõendi saatekulud, s.o 138,48 eurot, jätab kohus riigi kanda, kuna asja omavolilise kasutamise episoodis on kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik
Lk 9 / 9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.