Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. mai 2020. a määrus
Määruskaebuse esitaja
Süüdimõistetu U.F (isikukood XXX) kaitsja advokaat Andrei Matvejev, määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse pooled
Viru Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
karistuse täitmisele
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 8. mai 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond U.F-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks U.F-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 32 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 23. juuli 2019. a otsusega tunnistati U.F süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 2, § 64 lg-te 2 ja 5, § 74 lg 1, § 75 lg 1 p-de 1-6 ja lg 2 p 2 alusel liitkaristuseks 4 kuud vangistust ja rahaline karistus 428 eurot ja 1 sent. Vangistust jäeti täitmisele pööramata üheksa kuu pikkuse katseajaga. Kohtuotsus jõustus
8.augustil 2019.
2.Kriminaalhooldaja esitas 28. aprillil 2020 kohtule erakorralise ettekande, milles palus U.F-ile mõistetud karistuse täitmisele pöörata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Viru Maakohtu 8. mai 2020. a määrusega pöörati U.F-ile täitmisele.
mõistetud karistus
4.Maakohtu määruse kohaselt heidetakse U.F-ile ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. U.F kohustus alluma käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Ta oli teadlik kohustusest alkoholi tarvitamisest hoiduda. Maakohus on seisukohal, et korduv kohustuste eiramine annab aluse U.F-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Alkoholi tarvitamine on U.F-ile kujunenud tavapäraseks käitumismustriks. Alkoholi tarvitamisest hoidumisele ei ole mõju avaldanud ka kriminaalhooldusametniku korduvad pöördumised kohtu poole.
5.U.F-ile ei ole erakorralise ettekande järel katseaja pikendamine mõju avaldanud. Teadmine, et katseajal keelu rikkumine võib kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, ei ole hoidnud U.F-i alkoholi tarbimisest eemal. Ka varasem alkoholi vastu kodeerimine ei ole mõju avaldanud. Karistuse täitmisele pööramine antud ajahetkel on proportsionaalne meede. 25. novembril 2019 läbitud alkoholiravi toime kestis ühe aasta. Erakorralisest ettekandest nähtub, et U.F ei saanud sotsiaalprogrammis osaleda seoses eriolukorra kehtestamisega.
6.Erakorralise ettekande kohaselt rikkus U.F alkoholi tarvitamise keeldu
10.aprillil 2020 ja 21. aprillil 2020. U.F-il tuvastatud joobeseisundi tunnused indikaatorvahendiga. U.F tunnistas rikkumisi ning põhjendas alkoholi tarbimist suutmatusega sellele vastu panna. Kohtu hinnangul ei vabanda see rikkumist.
7.U.F ei ole motiveeritud katseaega tulemuslikult läbima. Ta hakkas taas alkoholi tarbima kohe pärast viimase kohtumääruse jõustumist. Arvestades toimepandud rikkumiste korduvust ja U.F suhtumist ei saa ühegi alternatiivse meetmega edaspidist kontrollnõuete täitmist tagada. Ka eaka ema olemasolu ei takista süüdimõistetut alkoholi tarvitamast. Seetõttu tuleb talle Viru Maakohtu 23. juuli 2019. a otsusega mõistetud kandmata karistus, s.o 4 kuud vangistust, KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U.F kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata.
9.Kaitsja ei vaidlusta seda, et U.F on alkoholi tarvitades kontrollinõudeid rikkunud. Kaitsja hinnangul võiks karistuse täitmisele pööramise asemel rakendada 2(4)
KarS § 74 lg-s 4 ettenähtud alternatiivseid meetmeid. Alkoholism on haigus. Süüdimõistetu on pöördunud kodeerimiseks psühhiaatri poole, kuid ei ole tulemust andnud. U.F ei ole selles süüdi, et ravi polnud tulemuslik.
10.Sõltuvusprogrammi läbimine jäi pooleli süüdimõistetust sõltumatul põhjusel. Programm peatati eriolukorra ajaks. U.F-ile on määratud psühhiaatri juurde uus vastuvõtuaeg. U.F käitumisest nähtub, et ta on teinud kõik endast sõltuva alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Talle tuleks anda üldpreventiivsetel kaalutlustel võimalus jätkata pingutusi alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Maakohus ei ole kaitsja argumente arvestanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus U.F-ile mõistetud karistuse põhjendatult täitmisele pööranud.
12.Kaitsja hinnangul oleks võinud jätta karistuse täitmisele pööramata, kuna alkoholisõltuvus on haigus ja U.F on teinud kõik endast oleneva sõltuvusest vabanemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
13.Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et rikkumiste rohkus näitab, et U.F ei suuda katseaega nõuetekohaselt läbida. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et U.F-ile tuleks anda veel võimalusi karistuse kandmist vabaduses jätkata. Kriminaalhooldaja on U.F-i katseajal kaks korda kohustuse rikkumise tagajärgedest kirjalikult hoiatanud. Maakohus on jätnud kahel korral erakorralise ettekande rahuldamata. U.F katseaega on juba pikendanud ning talle on määratud täiendavaid kohustusi. Tegemist on kolmanda erakorralise ettekandega. Seega on U.F-ile antud rohkelt võimalusi oma käitumist muuta, kuid ta ei ole seda teinud.
14.Kuigi U.F-il ei õnnestunud eriolukorra tõttu sotsiaalprogrammis osaleda, nähtub kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest, et temaga on kriminaalhoolduse ajal vesteldud alkoholi mõjust käitumisele ja alkoholisõltuvusest vabanemise võimalustest. Lisaks on ta käinud end kodeerimas, et alkoholi tarbimisest hoiduda. Sellegipoolest hakkas ta taas alkoholi tarbima. Seega puudub alus arvata, et U.F suudaks vaid sotsiaalprogrammi toel oma käitumist muuta.
15.U.F kannab karistust oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest. Erakorralisest ettekandest nähtub, et ta pani selle kuriteo toime alkoholijoobes. Seega tõstab alkoholi tarvitamine otseselt uute kuritegude toimepanemise riski, kuna muudab U.F vägivaldseks ja impulsiivseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei täidaks kriminaalhoolduse jätkamine enam eesmärki ja üksnes süvendaks U.F sõltuvusprobleeme. Vanglas on tal võimalik alkoholist eemale pääseda ja alustada efektiivsema sõltuvusrehabilitatsiooniga.
16.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17.U.F kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 97 eurot ja 20 senti (sealhulgas käibemaks 16 eurot ja 20 senti). 3(4)
18.Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Arvestades, et sama kaitsja esindas U.F-i maakohtu menetluses, lähtudes määruskaebuse mahust (põhjendused poolel leheküljel) ja sellest, et vaidlus ei ole õiguslikult keeruline, peab kolleegium põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Seega tuleb kaitsjale hüvitada 27 eurot, millele lisandub käibemaks.
19.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu, 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel U.F-ilt riigi kasuks välja mõista.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.