Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

veebruarist 2019.a kuni kinnipidamiseni 05.07.2019.a käitles edasiandmise eesmärgil suures koguses kokaiini sisaldavat narkootilist ainet, s.t omandas seda uurimise poolt tuvastamata isiku käest ning hoidis enda juures (taskus) ning oma elukohas – XXX asuvas korteris kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 05.07.2019.a. Isiku läbivaatusel 05.07.2019.a leiti Kirill Narveti seljas olnud džempri taskust tükiline pulber massiga 7,98 grammi, mis sisaldab 4,63 grammi kokaiini; elukoha - XXX asuva korteri 05.07.2019.a toimunud läbiotsimise käigus leiti 38,14 grammi kaaluv ainetükk, mis sisaldab 27,6 grammi kokaiini. Vastavalt eksperdi hinnangule piisab leitud narkootilisest ainest narkootilise joobe tekitamiseks umbes 269 – 3223 inimesele. Oma tegudega pani Kirill Narvet toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus

2.5 Läbiotsimismäärus ja selle alusel teostatud läbiotsimise protokoll tõendab kokaiinikahtlase aine avastamist XXX asuvas korteris, samuti leiti korterist ka digitaalkaalud. Kaitsja väitel oli K. Narvetil kaal endale sobiva aine doosi kaalumiseks. Maakohus märkis, et sellist kogust, s.o tarvitamiskogust K. Narveti juurest aga ei leitud, leitud kokaiin oli suuremas koguses. Isiku läbivaatusel 05.07.2019.a leiti K. Narveti seljas olnud džempri taskust tükiline pulber massiga 7,98 grammi, mis sisaldas 4,63 grammi kokaiini, elukoha - XXX asuva korteri 05.07.2019.a toimunud läbiotsimise käigus leiti 38,14 grammi kaaluv ainetükk, mis sisaldas 27,6 grammi kokaiini. Maakohtu arvates viitavad erineva konsistentsiga kokaiini suur kogus ja kaalu olemasolu sellele, et isik tegeles aktiivselt narkootiliste ainete käitlemisega edasiandmise eesmärgil. Tegemist ei olnud isiklikuks tarbimiseks mõeldud ainega. 2.6 Korter, kust leiti digitaalkaal ei olnud K. Narveti elukoht, vaid tegemist oli tema sagedase viibimiskohaga. Peale selle oli digitaalkaal peidetud. Läbiotsimise protokolli kohaselt asusid esikus sisse ehitatud garderoobi ülemisel riiulil meeste tennised Lacosta, paremas tennises asus digitaalkaal ja kaks patareid. Vasakust tennisest on leitud kaks paberpakikest, milles olid valge aine jäägid. Maakohtu hinnangul viitab kaalu asukoht sellele, et süüdistatav soovis enda tegevust varjata. 2.7 K. Narveti taskust ja tema elukohast leitud kokaiin oli erineva sisaldusega: üks aine oli kangem ja teine oli lahjem. Maakohus järeldas, et kokaiini sisalduse erinevus (mõlemal puhul oli tegemist lahjendamata kokaiiniga) viitab sellele, et isik tegeles aktiivselt narkootilise aine käitlemisega edasiandmise eesmärgil. 2.8 K. Narvetil leiti suur kogus kokaiini. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi kohaselt piisaks leitud narkootilise aine kogusest narkojoobe tekitamiseks 269 kuni 3223 inimesele. Maakohus järeldas, et suur kogus ainet viitab selgelt edasiandmise eesmärgile. Kusjuures kokaiini hind on kõrge, eriti puhtal kujul. Arvestades asjaolu, et K. Narvet ei tööta ja varasemad sissetulekud on MTA andemetel olnud ebapiisavad ja sealt säästa ei olnud võimalik, siis võib arvata, et ta tegeles narkootiliste ainete käitlemisega edasiandmise eesmärgil. Juhul, kui K. Narvet seda tegi, siis kaasneb sellega kriminaalne tulu. Arvestades asjaolu, et tal tekkis narkosõltuvus alates 2019.a veebruarist, siis pidi ta ka narkootilise aine soetamiseks finantsvahendeid kusagilt teenima. Pärnu Maakohtu otsused (tehtud 15.07.2019) tõendavad, et kinnipidamise hetkel oli K. Narvetil võlgnevus lepingute kohaselt umbes 11 000 eurot. Maakohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et raskes materiaalses olukorras olev isik soetab narkootikume suures koguses suure summa eest vaid enda tarbeks. 2.9 Kuna käideldud narkootilise aine kogus oli suur, erineva konsistentsiga, leiti erinevatest kohtadest, samuti leiti digitaalkaal süüdistatava sagedasest viibimiskohast, siis oli tegemist ilmselgelt käitlemisega edasiandmise eesmärgil. 2.10 Kokkuvõttes märkis maakohus, et analüüsitud tõendikogumi alusel leidis tõendamist, et K. Narvet täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Maakohtu hinnangul pani K. Narvet kuriteo toime otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.

2.11 K. Narvetile karistuse mõistmisel märkis maakohus, et esmalt tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. 2.12 Maakohtu hinnangul karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid KarS § 58, § 57 mõttes K. Narveti tegevuses ei esine. Süüdistusakti punktis 9 on kirjas, et kohtueelsel uurimisel on tuvastatud KarS § 57 sätestatud karistust kergendav asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus. Maakohtu hinnangul ei ole K Narvetile karistuse mõistmisel võimalik arvestada kohtueelsel uurimisel avaldatud kahetust. K. Narvet tunnistas enda süüd deklaratiivselt, ta ei avaldanud, millistest allikatest sai ta narkootilist ainet, samuti ei avaldanud ta andmeid müümise kohta. Seega ei ole kahetsus siiras. Kohus arvestas, et K. Narvet on varasemalt kriminaalkorras karistamata. 2.13 KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Maakohus hindas K. Narveti süü suureks, sest käideldud kokaiini kogusest oleks saanud narkojoobe sadu või tuhanded inimesed, olenevalt sellest, kui suur on nende sõltuvus. Kokaiin kuulub nende narkootikumide hulka, millised kutsuvad esile tugeva sõltuvuse, seepärast on selle käitlemine kõrge ühiskonnaohtlikkusega. K. Narvet tegeles vähemalt 5 kuud narkootilise aine käitlemisega, ta on võtnud omaks teatud kuritegusid toimepanevate inimeste käitumismustrid: käitles ainet, tunnistas oma süüd, aga teisi välja ei andnud. 2.14 Maakohus ei näinud muud võimalust, kui määrata K. Narvetile karistuseks reaalne vangistus. Kohtu arvamusel ei esine asjaolusid, mis võimaldaks karistust mõista osaliselt tingimisi. Maakohus pidas K. Narvetile karistust mõistes silmas ka üldprevetsiivseid eesmärke. Narkootiliste ainete käitlemine suures koguses on vaieldamatult ühiskonnaohtlik süütegu, millega kahjustatakse rahva tervist. Riik peab andma õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et narkokuritegude näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega ja õiguskorra kaitsmise huvides tuleb rangelt karistada neid isikuid, kes käitlevad narkootilisi aineid suurtes kogustes. Kuna tegu on varem karistamata isikuga, siis pidas maakohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Apellatsioonid

sisu paremini mõista (RKKK 3-1-1-97-06 p 17). Oleks vähemalt soovitatav kajastada süüdistusakti põhiosas ka süüdistatava teo sellised tehiolud, millest ei sõltu küll teo karistusõiguslik kvalifikatsioon, kuid mis mõjutavad prokuröri hinnangul isiku süü (KarS § 56 lg 1 ls 1) suurust ja seega ka karistust. Lisaks hõlmavad kommenteeritavas punktis nimetatud asjaolud ka selliseid fakte, millel isiku karistusõigusliku vastutuse seisukohalt otsest tähtsust ei ole, kuid mis on olulised selleks, et saada aru süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise kontekstist. Ülioluline on silmas pidada, et kõik sellised faktilised asjaolud, millest sõltub isiku käitumisele antav karistusõiguslik hinnang (eeskätt kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad asjaolud), peavad olema ammendavalt ja täpselt ära toodud ka süüdistusakti lõpposas esitatavas süüdistuse sisus (lg 3 p 2). 3.2 Eeltoodust nähtub, et süüdistusaktis pidid olema kajastatud kõik asjaolud, mis muuhulgas viitavad edasiandmise eesmärgile. 25.09.2019 koostatud süüdistusaktis puuduvad igasugused viited antud asjaolule. Nii esialgses kui ka muudetud süüdistuses ei ole toodud ühtegi faktilist asjaolu, mille alusel oleks võimalik süüdistatavale edasiandmise eesmärki ette heita. 3.3 KrMS § 268 lg 5 esimese lause kohaselt saab kohus isikut süüdi tunnistades tugineda vaid süüdistuses kirjeldatud asjaoludele. KrMS § 268 peamine eesmärk on tagada süüdistatava kaitseõigus, s.t välistada võimalus, et keegi tunnistatakse süüdi selliste faktiliste asjaolude alusel või sellise õigusliku kvalifikatsiooni järgi, mille kohta ta ei ole saanud kohtus tõhusalt esitada vastuväiteid (sh õiguslikke seisukohti) või neid vastuväiteid kinnitavaid tõendeid. Süüdistatav ja tema kaitsja olid küll teadlikud, et süüdistus hõlmab narkootiliste ainete suures koguses käitlemist edasiandmise eesmärgil, kuid oli absoluutselt ebaselge, millistele faktilistele asjaoludele süüdistus antud osas tugineb. 3.4 Apellatsiooni esitaja leiab, et edasiandmise eesmärgi tuvastamine on asja lahendamise juures oluline asjaolu ja see peab antud juhul tulenema juba süüdistusaktis toodud faktilistest asjaoludest. Apellatsiooni esitaja möönab, et puuduliku süüdistuse tõttu on süüdistatava õigeksmõistmine võimalik üksnes siis, kui selline süüdistus toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse. Antud juhul aga edasiandmise eesmärgi puudumine ei välista süüdistatava vastutusele võtmist. Küll aga saab maakohtu otsuse tühistada ja teha uue süüdimõistva otsuse. 3.5 Kokkuvõtlikult on apellant seisukohal, et kohus on otsuse tegemisel tuginenud faktilistele asjaoludele, mida süüdistusakti põhiosas kajastati puudulikult ja lünklikult. Kohus rikkus KrMS § 268 lg-s 5 sätestatut. Kohus ei või asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb sellisel juhul kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKK 3-1-1-10-11, p 26). Vastasel juhul rikutakse süüdimõistva otsuse tegemisel kohtuotsuse põhistamise nõudeid ja põhiseaduse §-st 22 ning KrMS §-st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni põhimõtet, millised puudused on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 3.6 Apellandi hinnangul on kohtu järeldused K. Narvetile karistuse mõistmisel vastuolus kriminaalõiguse aluspõhimõtetega.

Süüdistatavale heidetakse ette, et ta ei aidanud kaasa uute kuriteoepisoodide tuvastamisele (narkootiliste ainete müük on iseseisev osategu). Kuid kohus on jätnud tähelepanuta, et PS § 22 lg-s 3 sätestatu kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. 3.7 Kohtuotsusest nähtub, et kohus on pidanud süüd suurendavaks asjaoluks ka narkootiliste ainete suurt kogust. Apellant märgib, et suur kogus on koosseisuline asjaolu, mida ei saa karistuse mõistmisel veelkord arvesse võtta. 3.8 Karistuse mõistmisel tulnuks kohtul kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ja isikut iseloomustava asjaoluna varasemate karistuste puudumist. Samuti pidi kohus arvestama, et raskendavad asjaolud puuduvad. Isegi kui jaatada kohtu seisukohta, et karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei esine, ei ole õigustatud lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. 3.9 Apellant palub tühistada maakohtu otsuse karistuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Juhul, kui ringkonnakohus asub uue karistuse mõistmisel analüüsima KarS § 73 või § 74 kohaldamist, palub apellant arvestada, et süüdistatavat ei ole varem karistatud. Kaitsja arvates peaks seetõttu piisama šokivangistusest. Lähtuvalt KarS § 75 lg 2 p 9 § 75 1 lg 3 ja arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 3.10 Lõpetuseks palub apellant lähtuvalt KrMS § 180 lg 3 jätta DNA ekspertiisi kulud osaliselt riigi kanda.

karistust, sest ükski inimene tema tegude tõttu pole kannatada saanud. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. 4.5 K. Narvet soovib, et teda vabastataks karistuse kandmiselt koos kontrollnõuetega, samuti on ta nõus elektroonilise valvega. 4.6 Süüdistatav leiab, et kuna leitud kokaiin kuulus talle, polnud vajadust DNA ekspertiisi määrata. Süüdistatav palub ekspertiisikulu 1881 eurot jätta kasvõi osaliselt riigi kanda. 4.7 Lõpuks arvab süüdistatav, et kohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 6, sest pole selge, kes oli kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtunik – kas Endri Streff või Endi Streff. Prokuratuuri kirjalik seisukoht

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Tartu Ringkonnakohus jätab K. Narveti ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.

Kohtukolleegiumi hinnangul on Viru Maakohus, analüüsides kogumis kõiki tõendeid, põhjendatult K. Narveti süüdi tunnistanud talle esitatud süüdistuses. Kuna kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega, siis neid käesolevas lahendis täies mahus korrata ei ole vaja. Alljärgnevalt saab vastatud apellatsioonide põhiväidetele.

kokaiini käitlemise aega, asjas ei ole. Kohtukolleegiumile jääb selgusetuks süüdistatava selgitus sellest, et veebruaris ta veel kokaiini ei omandanud, tal tekkis siis alles sõltuvus. Nimelt ei ole mõistetav, kuidas on võimalik ilma narkootilist ainet omandamata seda tarvitada ja jääda sellest sõltuvusse. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistuses märgitud kokaiini käitlemise ajavahemik on maakohtu poolt õigesti ja põhjendatult tuvastatud. 7.4 Edasi on maakohus õigesti märkinud, et KarS § 184 koosseis ei vaja edasiandmise eesmärgi tuvastamist, süüteokoosseis on täidetud juba sellega, et tuvastatakse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, antud juhul siis kokaiini suures koguses ebaseaduslik omandamine ja valdamine. Nimetatud käitlemisteod K. Narveti poolt on tuvastatud ning seega on K. Narvet täitnud KarS § 184 lg 1 objektiivse teokoosseisu. 7.5 Samas, kuna K. Narvetile esitatud süüdistuse kohaselt pani ta kokaiini suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime edasiandmise eesmärgil, tuli maakohtul ka nimetatud asjaolu eraldi tuvastada. 7.6 Kaitsja leiab, et maakohus, tuvastades K. Narveti teos kokaiini edasiandmise eesmärgi, väljus süüdistuse piiridest, rikkudes sellega KarS § 268 lg-s 5 sätestatut. Süüdistuses ei ole edasiandmise eesmärki vajalikul määral avatud. Süüdistuse puudulikkust asus aga kohus ise kõrvaldama. Teatavasti on KarS § 268 lg-s 5 sätestatu eesmärk tagada süüdistatava kaitseõigus, s.t välistada võimalus, et keegi tunnistatakse süüdi selliste faktiliste asjaolude alusel või sellise õigusliku kvalifikatsiooni alusel, mille kohta ta ei ole saanud kohtus end tõhusalt esitada vastuväiteid. Süüdistatav lisab omalt poolt, et ühtegi tõendit, millest saaks järeldada temal kokaiini edasiandmise eesmärki, kogutud ei ole. 7.7 Kohtukolleegiumil ei ole vähimatki põhjust vaidlustada kaitsja seisukohta selles, et KarS § 268 lg-s 5 sätestatu eesmärk on tagada süüdistatava kaitseõigus. Kuid antud juhul ei nõustu kohtukolleegium kaebajaga selles, et maakohus rikkus süüdistatava kaitseõigust. Õige on see, et K. Narveti süüdistuses ei ole detailideni lahti kirjutatud, milliste tõendite või asjaoludega prokuratuur sisustab kokaiini edasiandmise eesmärki. Kohtukolleegium ei pea kaitsja etteheidet väidetava puuduliku süüdistuse osas siiski põhjendatuks. Süüdistuse tekst ei peagi sisaldama kõiki asjaolusid või siis ka tõendeid täies mahus. Süüdistusakti põhiosa peab vastama KrMS §-s 154 sätestatud nõuetele. Selles peab olema ära toodud muuhulgas kuriteo asjaolud, samuti tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Antud kriminaalasjas ongi eelviidatud normi süüdistuse esitaja poolt järgitud. K. Narveti süüdistus esitatud kujul on piisav, tagamaks süüdistatavale ja kaitsjale tõhus võimalus esitada soovi korral sellele vastuväiteid. 7.8 Kohtuistungi protokollist nähtub, et prokuratuur esitas kohtule süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid, tuues seejuures välja, millist asjaolu konkreetse tõendiga soovitakse tõendada. Kaitsjal ning süüdistataval oli võimalus seejuures iga tõendi osas oma seisukohta avaldada, mida kaitsja ka aktiivselt kasutas (vt kohtuistungi protokoll, lk 1-18, tl 2231). Peale selle, ka kohtuvaidlustes tõi prokuratuuri esindaja üksikasjalikult välja kõik süüdistuse asjaolud ning tõendid, mis konkreetset asjaolu süüdistuse hinnangul tõendavad. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava kaitseõiguse rikkumisest saab rääkida juhul, kui on võimalik selgelt tuvastada, et süüdistataval ei olnud võimalik mingite asjaolude osas vastuväiteid esitada. Kohtuprotokoll näitab antud juhul selgelt, et K. Narvet sai aru, et teda süüdistatakse narkootilise aine kokaiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises edasiandmise eesmärgil. Süüdistatav tunnistas süüd omandamises ja hoidmises, märkides, et tal ei olnud edasiandmise eesmärki (vt kohtuistungiprotokoll, lk 9).

7.9 Alusetu on kaebeväide selleski, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused. Nimetatud väide on paljasõnaline, mistõttu midagi enamat kohtukolleegium sellele ei vasta. Kaitsja viitab veel ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttele, mille kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Ka selle kaebeargumendi loeb kohtukolleegium sisult paljasõnaliseks. KrMS § 7 lg 3 kohaldamisega seoses märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo 13. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20; 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja 9. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.). Viidatud kohtupraktika valguses saab antud kriminaalasjas märkida, et ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldamata kahtlusi K. Narveti süüs pole jäänud ning ette heita maakohtule KrMS § 7 lg-s 3 sätestatu kohaldamata jätmist, ei ole vähimatki põhjust.

maakohtus. Seadusest tulenevat õigust ette heita polnud vähimatki põhjust ei maakohtul ega ole ringkonnakohtulgi. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult hinnanud K. Narveti kahetsusavalduse ebasiiraks. Ka apellatsioonikohtule jäi selgusetuks, mille üle K. Narvet kahetsust avaldas, pigem jääb mulje, et süüdistatav kahetses, et ta tabati, vastasel juhul oleks ta jätkanud senist ebaseaduslikku tegevust. Vähimgi veenvus puudub süüdistatava väitel, et ta ostis kokaiini tundmatult isikult Tallinnas. Sellist üldsõnalist ja sisutut selgitust ei saa hinnata menetlejale narkoaine omandamise asjaolude tõsimeelse avaldamisena süüdistatava poolt. 8.4 Kaitsja arvates pidi kohus K. Narvetile karistust mõistes arvestama, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Antud etteheite loeb kohtukolleegium ebaõigeks, sest ei ole võimalik arvestada asjaolu, mida ei ole. 8.5 Mis puutub aga apellantide osundusse, et K. Narvet on varem karistamata, siis seda ei ole kohus tähelepanuta jätnud ning on selle selgesõnaliselt välja toonud. 8.6 Maakohus märkis, et KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 1 kuni 10 aastat. Kaaludes kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis, pidas maakohus võimalikuks karistada K. Narvetit vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, mõistes talle 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistusmäär on kohtukolleegiumi hinnangul vastavuses K. Narveti süü suuruse ja tema isikuga. K. Narveti vabastamist tingimisi karistuse kandmisest, s.h ka nn šokivangistuse kohaldamist, ei pidanud maakohus eri-ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes võimalikuks. Maakohtuga samal seisukohal on ka ringkonnakohus. K. Narvetil tuleb talle mõistetud vangistus ära kanda reaalselt, sest vaid reaalne vangistus on kohaseks karistuseks üle 5 kuu jooksul kokaiini käitlemisega tegelenud süüdistatavale. Ka ühiskond tervikuna peab reaalses vangistuses nägema riigipoolset ranget suhtumist kangete narkootikumidega käitlemisse. Kuna ka apellatsioonikohus peab õigeks, et K. Narvetil tuleb mõistetud karistust kanda reaalselt vanglas, puudub vajadus pikemalt analüüsida süüdistatava võimalusi tööle asumise kohta vabaduses.

Lõpuks arvab K. Narvet, et maakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p-s 6 sätestatut. Nimelt

jääb süüdistatavale selgusetuks, kas kohtuotsuse allkirjastas sama rahvakohtunik, kes kuulus kohtukoosseisu. Süüdistatav selgitab, et kohtuotsuses, millega ta tutvus, oli rahvakohtuniku nimeks Endri Streff, otsuse on digitaalselt allkirjastanud aga Endi Streff. 10.1 Kohtukolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse olulist rikkumist maakohtu poolt. Tõepoolest on kohtumaterjalidest näha, et ühe kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtuniku nimi on kirjutatud erinevalt – kohtuotsuse esilehel ja istungiprotokollis Endri Streff, digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub aga, et otsuse allkirjastas Endi Streff (tlk 40, 55). Apellatsioonikohus leiab, et antud juhul on tegemist pelgalt eksitusega rahvakohtuniku nime kirjaviisis (kohtuotsuses päises ja kohtuprotokollis) ning see ei ole hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KarS § 339 lg 1 p 6 mõttes. Kohtuotsuse on rahvakohtunik digitaalselt allkirjastanud ning digiallkirja dokumendilt on näha rahvakohtuniku nimi - Endi Streff. Seega osales K. Narveti kriminaalasjas arutamisel ning kohtuotsuse allkirjastas üks ja sama rahvakohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.