Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-18-7408 8. mai 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris
Kriminaalasi C.U süüdistuses KarS § 300 lg 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2019. a otsus C.U kaitsja vandeadvokaat Stella Veber, kassatsioon Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja 8. aprill 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. juuni 2019. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2019. a otsus osas, millega: 1 lg 2 järgi toimingupiirangute
1.1.C.U tunnistati süüdi ja karistati KarS § 300 rikkumise eest järgmiste riigihangetega seoses:
1.1.1.Kristiine Sport riigihange nr 146378 „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööd“;
1.1.2.Kristiine Sport riigihange nr 146378 „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööde täiendavad tööd“;
Rae Vallavalitsuse riigihange nr 144341 „Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt“;
1.1.4.Rae Vallavalitsuse riigihange nr 145329 „Jüri Gümnaasiumi pallihalli projekteerimisehitustööde peatöövõtt“;
1.1.5.Eesti Ajaloomuuseumi riigihange nr 142543 „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“ ning
1.1.6.SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihange nr 173108 „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“;
1.2.mõisteti C.U-le 150 päevamäära suurune rahaline karistus, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg;
1.3.jäeti C.U valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ning maa- ja ringkonnakohtu menetluses makstud tasud täielikult süüdistatava enda kanda.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega:
1-18-7408
2.1.lõpetada käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 1.1.1–1.1.5 nimetatud riigihangetega seotud etteheidetes C.U suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu;
2.2.mõista C.U käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1.1.6 nimetatud riigihankega seotud etteheites õigeks;
2.3.mõista C.U-le KarS § 300 karistus;
lg 2 alusel 120 päevamäära suurune rahaline
2.4.KarS § 68 lg 1 alusel arvata C.U karistusaja hulka eelvangistuses viibitud üks päev, s.o kolm rahalise karistuse päevamäära. Ärakantavaks rahaliseks karistuseks lugeda 117 päevamäära, arvestades C.U päevamäärana 84,50 eurot, s.t 9 886,50 eurot.
3.Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
4.Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
5.Mõista Eesti Vabariigilt C.U kasuks kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks välja kokku 3312 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.U anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 300 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk eriti suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises. Süüdistuse kohaselt tegi C.U koos R. I-ga ja A. K. kaasabil hankijaga sõlmitud lepingute alusel kümnel riigihankel ametiisikuna toiminguid ja otsuseid ning osales nende tegemisel, s.t valmistas ette hankedokumente, nõustas hankemenetluse läbiviimist, osales hankekomisjoni töös, s.h pakkujate kvalifitseerimisel, pakkumuste vastavuse hindamisel ning edukate pakkujate valimisel, mitmete endaga seotud isikute (OÜ X1 (kuni 3. oktoobrini 2016 AS X1), X2 OÜ, AS X3, X4 AB ja X5 Ltd. Co.) suhtes ning summas, mis ületas 400 000 eurot. C.U süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises järgmiste riigihangete puhul.
1.1.Tallinna Spordi- ja Noorsooameti hallatava spordiasutuse Kristiine Sport riigihange nr 142643 „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööd“. Kristiine Spordi ja OÜ Y1 (esindaja C.U) vahel sõlmiti 22. aprillil 2013 riigihanke korraldamise käsundusleping. 29. mail 2013 hinnati pakkumusi ja valiti edukaks pakkujaks AS X1, kellega sõlmiti 18. juunil 2013 hankeleping maksumusega 1 089 667,67 eurot.
1.2.Tallinna Spordi- ja Noorsooameti hallatava spordiasutuse Kristiine Sport riigihange nr 146378 „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööde täiendavad tööd“. Kristiine Spordi direktor andis
18.septembril 2013 hinnati AS-i X1 esitatud pakkumist ja tunnistati see edukaks. Hankeleping maksumusega 215 778,03 eurot sõlmiti 2. oktoobril 2013.
1.3.Rae Vallavalitsuse riigihange nr 144341 „Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt“. Pakkumused esitati 2013. aasta juulis. Ühispakkujate Y2 AS-i, Y3 OÜ ja OÜ Y4 esitatud eduka pakkumuse hind oli 3 079 079,45 eurot. Hankel esitasid pakkumuse ühispakkujatena ka X2 OÜ ja AS X1 ning AS X3. 2(10)
1-18-7408
1.4.Rae Vallavalitsuse riigihange nr 145329 „Jüri Gümnaasiumi pallihalli projekteerimisehitustööde peatöövõtt“. Esitatud pakkumusi hinnati ja edukas pakkuja valiti 2013. aasta septembri alguses. Hankel esitasid teiste seas pakkumuse ka AS X3 ning X2 OÜ. Edukaks tunnistatud pakkumise teinud X2 OÜ-ga sõlmiti 2. oktoobril 2013 hankeleping maksumusega 1 517 376,28 eurot.
1.5.Rae Vallavalitsuse riigihange nr 145383 „Peetri aleviku Aruheina tee lasteaia ehitustööde peatöövõtt“. Hankel esitasid teiste seas pakkumuse ka X2 OÜ ja AS X1 ühispakkujana ning AS X3, Y5 OÜ ja AS Y6 ühispakkujana. Viimaste ühispakkumine maksumusega 1 569 535,34 eurot tunnistati vallavanema 30. septembri 2013. a käskkirjaga edukaks. Riigihanke vaidlustamise tõttu lõpetati hange lepingut sõlmimata.
1.6.Rae Vallavalitsuse riigihange nr 147255 „Peetri aleviku Aruheina tee lasteaia ehitustööde peatöövõtt“. Pakkumusi hinnati 2013. aasta novembri lõpus. Hankel esitasid pakkumused ka X2 OÜ ja AS X1 ühispakkujana ning AS X3 ja Y5 OÜ ühispakkujana. Viimane ühispakkumine tunnistati vallavanema 28. novembri 2013. a käskkirjaga edukaks ning 19. detsembril 2013 sõlmiti hankeleping maksumusega 1 498 774,12 eurot.
1.7.Rae Vallavalitsuse riigihange nr 148588 „Jüri aleviku Võsukese lasteaia ehitustööde peatöövõtt“. Pakkumisi hinnati 2014. aasta märtsi alguses. Hankel esitas teiste seas pakkumuse ka X2 OÜ, kuid vallavanema 5. märtsi 2014. a käskkirjaga tunnistati edukaks Y2 AS-i esitatud 1 743 584,68 euro suurune pakkumus.
1.8.SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihange nr 169047 „Plastinaatide ostmine Eesti Tervishoiu Muuseumile“. Hanketeade avaldati 17. novembril 2015. X5 Ltd. Co. esitatud pakkumine tunnistati edukaks 18. jaanuaril 2016 ning hankeleping maksumusega 171 993 eurot sõlmiti
20.jaanuaril 2016.
1.9.SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihange nr 173108 „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“. Hanketeade avaldati 6. aprillil 2016. X4 AB esitatud pakkumine tunnistati edukaks 18. aprillil 2016 ning hankeleping maksumusega 39 800 eurot sõlmiti
20.aprillil 2016.
1.10.Eesti Ajaloomuuseumi riigihange nr 142543 „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“. Muuseumi direktori 11. aprilli 2013. a käskkirjaga määrati lihtsustatud korras riigihanke läbiviimine. Riigihanke korraldamiseks moodustatud komisjon tegi 29. mail 2013 ettepaneku tunnistada edukaks pakkujaks X2 OÜ. Muuseumi direktor kinnitas selle 30. mai 2013. a käskkirjaga. Hankeleping sõlmiti 4. juunil 2013 summas 262 208 eurot.
2.Harju Maakohtu 26. juuni 2019. a otsusega tunnistati C.U süüdi ja teda karistati KarS § 300 lg 2 järgi 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha ühe eelvangistuses viibitud päeva tõttu üks päevamäär, mistõttu ärakantavaks rahaliseks karistuseks jäi 149 päevamäära ehk 12 590,50 eurot.
3.Maakohtu hinnangul pani C.U 24. aprillist 2013 kuni 6. aprillini 2016 toime ühe jätkuva kuriteo, mistõttu tuleb kogumina arvesse võtta kõiki riigihangete tulemusena sõlmitud lepingute maksumusi kokku summas üle 9,6 miljoni euro. Sel põhjusel on C.U tegu kvalifitseeritav KarS § 3001 lg 2 järgi ega ole aegunud.
3(10)
1-18-7408
4.C.U kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse, taotledes süüdistatava õigeksmõistmist või alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist aegumisega Kristiine Spordi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Rae Vallavalitsuse riigihangetega nr 144341 ja 145329 seotud tegudes (vt p-d 1.1–1.4 ja 1.10) ning ülejäänud tegude eest väiksema karistuse mõistmist. Lisaks paluti hüvitada C.U valitud kaitsja tasud.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2019. a otsusega kaitsja apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetlusega seotud C.U õigusabikulud jäid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 185 lg 2 alusel isiku enda kanda. Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata asus ringkonnakohus esimese astme kohtust erinevale seisukohale vaid järgnevas.
5.1.SA Eesti Tervishoiu Muuseum kahe riigihankega seotud tegevusi ei saa teiste hangetega (kus viimased tegevused toimusid 5. märtsil 2014) üle aastase vahe tõttu pidada ühe jätkuva teo osaks. Küll aga moodustavad need kaks hanget omavahel jätkuva teo 2015. aasta septembrist 2016. aasta aprillini. Kuivõrd nimetatud hangete kogumaksumus oli umbes 210 000 eurot, siis pole tegemist eriti suure, vaid lihtsalt suure ulatusega. Seetõttu vastab C.U SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihangetega seotud tegevus KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule, mis on aga hõlmatud teiste riigihangetega seotud jätkuvale teole antud kvalifikatsioonist (KarS § 3001 lg 2).
5.2.Kaitsjaga osaliselt nõustudes leidis ringkonnakohus, et 25. juuli 2018. a vaatlusprotokoll, mis kajastab C.U ning advokaat Jaanus Tehveri vahelist e-kirjavahetust ning sõnumeid, mis olid seotud Rae Vallavalitsuse riigihangetega, on advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 lg-tele 2 ja 3 tuginedes lubamatu tõend. Nimelt sisaldab osa vaatlusprotokollist kutsesaladusega hõlmatud teavet ning tuleb seetõttu tõendikogumist välja jätta.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni C.U kaitsja vandeadvokaat Stella Veber, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ja KrMS § 181 lg 1 alusel valitud kaitsja tasu kulude riigi kanda jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist aegumisega Kristiine Spordi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Rae Vallavalitsuse riigihangetega nr 144341 ja 145329 seotud tegudes (vt p-d 1.1–1.4 ja 1.10) ning ülejäänud kolme Rae Vallavalitsuse ja kahe SA Eesti Tervishoiu Muuseum hankega seotud tegudes kriminaalasja saatmist maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus, samuti apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu riigi kanda jätmist. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.C.U süü talle etteheidetud toimingupiirangute rikkumises ei ole tõendatud, tema teos puudub kuriteokoosseis, mistõttu tuleb teha õigeksmõistev otsus.
6.2.Kõik aastatel 2013–2016 erinevatel objektidel erinevate hankijate korraldatud riigihanked on loetud põhjendamatult üheks ja samaks jätkuvaks teoks. Asjaolu, et mõned riigihanked on ajaliselt osaliselt kattunud, ei tähenda, et neid saab lugeda üheks jätkuvaks teoks. Olukorras, kus iga järgmine riigihange korraldati erineva hankija poolt teisel ajal, ei ole võimalik rääkida, et tegemist oli ühe ja sama jätkuva teo osategudega. Tõendamata on, et C.U teadis esimese ja kõigi järgmiste riigihangete toimumise ajal, et teised hankijad korraldavad teiste objektide kohta veel uued riigihanked, ning et ta soovis neil ise või mõne endaga seotud isiku kaudu osaleda. C.U ei saanud ühe hanke nõustamisel teada, et järgnevad riigihanked üldse toimuvad, ega 4(10)
1-18-7408 ka seda, et tulevaste hangete korral tellivad hankijad temalt hangete läbiviimisega seotud teenuseid.
7.Kassatsioonivastuses leiab prokuratuur, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust. Prokuratuur jääb maakohtu kohtuvaidlustes esitatud seisukohtade juurde, lisades, et isegi kui ringkonnakohus jätab mingi tõendi, millele maakohus on otsuse tegemisel tuginenud, tõendikogumist lubamatuna välja, ei too see kaasa C.U õigeksmõistmist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Riigikohus kujundab alljärgnevalt seisukoha C.U-le etteheidetavate tegude jätkuvuse (I), aegumise (II) ja tõendatuse (III), samuti karistuse (IV) ning menetluskulude kohta (V). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (VI) ning peatub lühidalt maakohtu eksimusel edasikaebekorra märkimisel (VII). I
lg 2 järgi
9.C.U-le esitatud süüdistuse kohaselt pani ta aastatel 2013–2016 toime KarS § 300 kvalifitseeritava kokku kümne riigihankega seotud ühe jätkuva toimingupiirangute rikkumises seisneva kuriteo eriti suures ulatuses. Maakohus nõustus C.U-le esitatud süüdistusega, leides, et kuritegu pandi toime 24. aprillist 2013 kuni 6. aprillini 2016. Ringkonnakohus jagas eeltoodud seisukohta, kuid täpsustas, et C.U on toime pannud kaks jätkuvat kuritegu, millest üks neeldub lõpliku kvalifikatsiooni määramisel teises (vt p 5.1). Kaitsja on kogu kohtumenetluse vältel leidnud, et iga riigihankega seotud toimingupiirangu rikkumine tuleb lugeda eraldiseisvaks teoks, sest need on toime pandud nelja aasta jooksul erinevatel objektidel (sh erinevates piirkondades), ning asjasse puutuvaid riigihankeid on korraldanud erinevad hankijad. Kolleegium nõustub alljärgnevatel põhjustel kaitsjaga osaliselt.
10.Riigikohtu praktikas on jätkuva ja korduvate süütegude eristamisel leitud järgmist. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2019. a otsus nr 1-15-11032/308, p 34 ning 27. märtsi 2019. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona.
11.Maa- ja ringkonnakohus on eelmärgitud kriteeriume küll analüüsinud, kuid lõpptulemusena jõudnud siiski ekslikule seisukohale. Isiku sarnane tegutsemismuster, sama õigushüve ründamine ja sama süüteokoosseisu realiseerimine võivad esineda ka korduvuse puhul, mistõttu ei ole need piisavad korduvuse eristamiseks jätkuvusest. Samuti ei näita jätkuva teo ühtse tahtluse olemasolu asjaolu, et C.U ei teatanud kõikide riigihangete läbiviimistel esinevast huvide konfliktist. Mitteteatamine oli vajalik eeltingimus selleks, et toimingupiirangu rikkumist iga riigihanke läbiviimisel toime panna. Maakohtu märgitu, et C.U süstemaatiline käitumine, mille eesmärk oli saada varjatult ning teiste isikute kaudu kasu, ei kinnita samuti tegude jätkuvust, kuivõrd ka 5(10)
1-18-7408 kuritegude korduva toimepanemise eesmärk võib olla varalise kasu saamine. Ringkonnakohtu arvates iseloomustab jätkuvust seegi, et osa hankeid toimus samal ajal või lühikese ajavahemiku järel. Kolleegiumi hinnangul pole aga ajaline lähedus praeguses asjas jätkuva teo tuvastamisel määrava tähendusega. Nimelt on Riigikohus soodustuskelmuse puhul leidnud, et isegi kui iga valeandmeid sisaldava toetusavalduse PRIA-le esitamisele eelnes toetuste taotlemise ettevalmistusaeg, mis võis erinevate toetuste puhul suuresti kokku langeda, pole see pettuse teel soodustuse saamise kuriteo eripära arvestades kaalukeeleks tegude jätkuvaks lugemisel, sest toetuse taotlemine nõuabki sellele eelneva ettevalmistuse tõttu pikemat ajavahemikku (vt viidatud otsus nr 1-15-11032/308, p 36). Samamoodi võivad ajaliselt mingis osas kattuda ka toimimispiirangute rikkumisega seotud erinevate riigihangete läbiviimise perioodid.
12.Toetudes viimati viidatud otsuse p-le 36, nõustub kolleegium kaitsjaga, et riigihangetega seotud kõigi tegude jätkuvuse jaatamisel on põhjendamatult jäetud tähelepanuta, et erinevad olid nii hankijad kui ka riigihangete objektid. Käesoleva kriminaalasja asjaolusid arvestades ei saa ühtsest tahtlusest kantuks ehk üheks jätkuvaks teoks lugeda erinevate hankijatega seotud riigihankeid.
13.Järgnevalt hindab kolleegium, kas ühe hankija erinevate riigihangetega seotud toimingupiirangute rikkumisi tuleb käsitada jätkuvate või korduvate tegudena. Arvestades ajalist kriteeriumi ja hankeobjektide erinevust, saab asuda üldistatult seisukohale, et iga hankega seonduv on eraldiseisev tegu ega ole osa jätkuvast kuriteost, v.a allpool p-s 14 toodud erandid. Kaitsja märgib õigustatult, et suurema osa riigihangete puhul pole võimalik väita ning kohtud pole ka tuvastanud, et C.U-l oli enne ühe hanke lõpetamist juba tahtlus olla seotud mõne järgmisega.
14.Kolleegium loeb jätkuvaks C.U tegevuse seoses spordiasutuse Kristiine Sport pneumohalli kahe riigihankega (p-d 1.1 ja 1.2). Nende hangete olemusliku ühtekuuluvuse tõttu – esimese hanke eesmärk oli püstitada pneumohall ning teisega sooviti varustada hall küttesüsteemiga – ei ole määravat tähendust sellel, et esimese hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu ja teise hanke väljakuulutamise vahele jäi kaks ja pool kuud. Üheks teoks peab kolleegium ka Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ning pallihalli hangetega seonduvat (p-d 1.3 ja 1.4). Mõlemas hankemenetluses oli sama hankija ja hanked olid omavahel ajaliselt ja sisuliselt seotud. Olemusliku seotuse tõttu on üks jätkuv tegu Aruheina tee lasteaia kahe riigihankega seonduv (p-d 1.5 ja 1.6), sest mõlemal hankel oli sama hankija ja hankeobjekt, ning maakohtu tuvastatu kohaselt oli C.U veel enne esimese lasteaia ehitushanke tühistamist teadlik, et samasugune hange kuulutatakse uuesti välja.
15.Seega saab C.U-le ette heita seitsme eraldiseisva teo toimepanemist. Esimene tegu on seoses pneumohalli kahe hankega (p-d 1.1 ja 1.2), teine Jüri Gümnaasiumi kahe hankega (p-d 1.3 ja 1.4) ja kolmas Aruheina tee lasteaia kahe hankega (p-d 1.5 ja 1.6). Ülejäänud nelja riigihankega, s.t Võsukese lasteaia ehitustööde (p 1.7), plastinaatide (p 1.8) ja digilahkamislaua ostmise (p 1.9) ning Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsiooni ehitustöödega (p 1.10) seotud tegevused tuleb lugeda kõik iseseisvateks tegudeks.
16.Maakohtu tuvastatu kohaselt rikkus C.U toimingupiiranguid 24. aprillist 2013 kuni
6.aprillini 2016. Sel perioodil on KarS § 3001 kuriteokoosseisule vastava toimingupiirangu rikkumise ulatust muudetud. KarS § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtte järgi tuleb rakendada isikule soodsaimat seadust. Selleks on 2015. aastast kehtivad KarS §-d 3001 ja 121 . Nende sätete kohaselt tuleb 400 000 eurot ületav toimingupiirangu rikkumine kvalifitseerida kuriteona KarS § 3001 lg 2 ning 40 000 eurot ületav rikkumine KarS § 3001 lg 1 järgi. Kuni 40 000 euro suurused rikkumised on väärteod korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 19 alusel.
6(10)
1-18-7408
17.Arvestades hankemenetluste edukate pakkumiste hindu, on C.U-le etteheidetavast seitsmest teost kuus käsitatavad kuritegudena. Kuuest kuriteost neli (p-d 1.1–1.2, 1.3–1.4, 1.5–1.6 ja 1.7) on kvalifitseeritavad toimingupiirangu rikkumisena eriti suures ulatuses KarS § 3001 lg 2 järgi ja kaks (p-d 1.8 ja 1.10) suures ulatuses KarS § 300 1 lg 1 järgi. Kuivõrd punktis 1.9 nimetatud hanke maksumus oli 39 800 eurot, ei realiseeri see suure ulatuse kriteeriumit ning vastab KVS §-s 19 kirjeldatud väärteo tunnustele. II
18.C.U-le esitatud süüdistuses märgitud tegude toimepanemise aja jooksul on muutunud ka aegumise regulatsioon. Kuni 1. jaanuarini 2015 tuli aegumise algust arvestada süüteo toimepanemisest, kuid pärast seda teo lõpuleviimisest. Kuivõrd toimingupiirangu rikkumine ei ole tagajärjedelikt, ei ole sellel muudatusel käesolevas asjas sisulist tähendust. Käsitledes küsimust C.U-le etteheidetavate tegude võimalikust aegumisest, võtab kolleegium aluseks seisukoha, et riigihangete läbiviimisel on toimingupiirangute rikkumisi võimalik toime panna kuni hankemenetluse lõpuni, s.t kas hankemenetluse tühistamiseni või hankelepingu sõlmimiseni. Samas märgib kolleegium, et KarS §-s 3001 sätestatud koosseisu tuvastamisel ei ole tagajärje saabumine ehk riigihanke võitmine ja/või hankelepingu sõlmimine oluline, sest kuriteona on karistatav ainuüksi toimingupiirangu rikkumine ehk keelatud toimingu või otsuse tegemine.
19.KarS § 3001 lg 1 või 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mis aegub KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt viie aasta möödumisel toimepanemisest, kui ei esine aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Aegumise peatumise aluseid käesolevas asjas ei ole. Küll katkes aegumine C.U kohtu alla andmisega 5. oktoobril 2018 (KarS § 81 lg 5 p 2), mis tähendab, et kui teo toimepanemisest oli selleks ajaks möödunud viis aastat, on see tegu aegunud. Eeltoodut arvestades on aegumistähtaeg möödunud nii pneumohalli (p-d 1.1–1.2), Jüri Gümnaasiumi (p-d 1.3–1.4) kui ka Eesti Ajaloomuuseumi (p 1.10) riigihangetega seotud tegudes. Nendes tegudes tuleb kriminaalmenetlus C.U suhtes KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Ülejäänud kolme teo puhul, s.t seoses Aruheina tee lasteaia (p-d 1.5–1.6), Võsukese lasteaia (p 1.7) ning plastinaatide ostmise (p 1.8) riigihangetega, ei ole kuriteo aegumistähtaeg möödunud, sh ka mitte KarS § 81 lg-st 6 tulenev absoluutne aegumistähtaeg.
20.Eespool on kolleegium leidnud, et SA-le Eesti Tervishoiu Muuseum digilahkamislaua ostmise riigihanke puhul ei vasta C.U tegu mitte kuriteo-, vaid KVS § 19 mõttes väärteotunnustega teole (vt p 17). Selles hankemenetluses sõlmiti hankeleping 20. aprillil 2016. KVS § 19 järgi kvalifitseeritav väärtegu aegub KarS § 81 lg 3 järgi kahe aasta möödumisel. Peatumise alustest on praegusel juhul asjakohane vaid KarS § 81 lg 7 p 2, kuid ka aegumise peatumise korral aegumine KarS § 81 lg 8 kohaselt siiski ei uuene, kui teost on kriminaalmenetluse lõpetamise hetkeks möödunud kolm aastat (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-50-16, p-d 21 ja 28). Arvestades, et kõnealusest teost on praeguseks möödunud üle nelja aasta, ei ole väärteomenetluse alustamine enam võimalik. Sellises olukorras tuleb isik temale esitatud etteheites õigeks mõista (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-22-15, p 14). III
21.C.U toimingupiirangute rikkumises süüditunnistamises Aruheina tee lasteaia (p-d 1.5–1.6), Võsukese lasteaia (p 1.7) ning plastinaatide ostmise (p 1.8) riigihangetega seotud kuritegudes kolleegium materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ei tuvastanud. Seetõttu jääb tagajärjetuks kaitsja õigeksmõistva otsuse tegemise taotlus. Selles 7(10)
1-18-7408 soovitakse sisuliselt maa- ja ringkonnakohtu poolt tuvastatuga võrreldes Riigikohtult teistsugust faktiliste asjaolude tuvastamist, milleks kõrgeimal kohtul aga pädevus puudub (KrMS § 363 lg 5). Samuti jääb rahuldamata kaitsja alternatiivne taotlus saata kriminaalasi osaliselt tagasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. IV
22.KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud 30–500 päevamäära suurune rahaline karistus (KarS § 44 lg 1) või kuni kolme aasta pikkune vangistus. Maakohus tunnistas C.U süüdi kogu temale esitatud süüdistuses ehk toimingupiirangute rikkumises enam kui 9,6 miljoni euro ulatuses ning karistas teda 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Süüdimõistmise mahu oluline vähenemine kriminaalmenetluse osaliselt aegumisega lõpetamise ning ühe teo osas süüdistatava õigeksmõistmise tõttu olukorras, kus prokuratuur ei ole kassatsiooni esitanud, tingib C.U-le mõistetud karistuse vähendamise.
lg 2 alusel 120 päevamäära suuruse rahalise
23.Kolleegium mõistab C.U-le KarS § 300 karistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvab Riigikohus C.U-le mõistetud karistusest maha ühe eelvangistuses viibitud päeva ehk kolm rahalise karistuse päevamäära, mistõttu tuleb lõplikuks ärakantavaks rahaliseks karistuseks lugeda 117 päevamäära, arvestades C.U päevamäärana 84,50 eurot, s.t kokku 9 886,50 eurot. Siinkohal juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et nii maakohtu otsuse resolutsiooni kui ka motiivide kohaselt on esimese astme kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvanud mõistetud rahalisest karistusest ekslikult maha vaid ühe päevamäära. Seda viga pole märganud ei süüdistatava kaitsja ega ringkonnakohus.
V
24.Kohtueelse ja kogu kohtumenetluse eest on kaitsja esitanud kohtutele taotlused hüvitada C.U-le valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 25 740 eurot (sh käibemaks), sh kohtueelse ja maakohtu menetluse eest 16 140 eurot (sh käibemaks). Taotlusest ega selle juurde lisatud arvetest ei nähtu kaitsja tunnitasu, toimingutele kulutatud aega ega õigusteenuse mahtu. Avamata on ka õigusteenuse sisu. Sama tuleb öelda ka apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamise taotluse (4200 eurot, sh käibemaks) kohta. Kassatsioonimenetluses kantud kaitsekuludena taotletakse 5400 euro (sh käibemaks) hüvitamist. Kuigi viimases taotluses on märgitud kogu toimingutele kulunud aeg, siis esinevad selles jätkuvalt varem märgitud puudused, s.t toiminguid on pelgalt loetletud, nendele kulunud aega ja tunnitasu suurust märkimata.
25.KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seotud erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Sellisel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2020. a otsus nr 1-17-11682/102, p 26.)
26.Kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS § 61 lg 1 p 2), kuid esitades kohtule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest 8(10)
1-18-7408 ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 1067 ja 1068.)
27.Käesolev kriminaalasi ei ole keskmisest keerukam ega mahukam ja kolleegium peab mõistlikuks kaitsja tunnitasuks 120 eurot tunnis, s.t koos käibemaksuga 144 eurot. Määrates hinnanguliselt kaitsja ajakulu õigusabi osutamisel kohtueelses ja maakohtu menetluses, leiab kolleegium, et see oli äralangenud süüdistuse osas vajalik kokku 15 tunni ulatuses, s.t põhjendatud valitud kaitsja tasu on 2160 eurot (sh käibemaks 360 eurot). Apellatsiooni koostamise (sh selle tarbeks kliendiga nõupidamise ja maakohtu otsusega tutvumise) ajakuluks loeb kolleegium 10 tundi, millest tuleb hüvitada 4 tundi ehk 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot). Kassatsiooni koostamise ja esitamise ajakuluks hindab kolleegium 8 tundi, millest hüvitatakse 4 tundi ehk 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot). Kokkuvõttes tuleb C.U-le hüvitada valitud kaitsja tasu nii kohtueelses kui kogu kohtumenetluses tasutud õigusabi eest osaliselt, s.t kokku 3312 eurot (sh käibemaks 552 eurot). VI
28.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 4 ja 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 26. juuni 2019. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
30.septembri 2019. a otsuse osaliselt. Osas, milles C.U tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 3001 lg 2 järgi toimingupiirangute rikkumise eest Kristiine Sport riigihangetel „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööd“ ja „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööde täiendavad tööd“, Rae Vallavalitsuse riigihangetel „Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt“ ja „Jüri Gümnaasiumi pallihalli projekteerimis-ehitustööde peatöövõtt“ ning Eesti Ajaloomuuseumi riigihankel „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“, lõpetab Riigikohus kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihankega „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“ seotud etteheites mõistab Riigikohus C.U õigeks. Kolleegium tühistab maa- ja ringkonnakohtu otsuse ka C.U-le mõistetud karistuse osas, tehes selles osas uue otsuse,
millega mõistab C.U-le KarS § 300 lg 2 alusel 120 päevamäära suuruse rahalise karistuse, millest arvab KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aja tõttu kolm päevamäära, mistõttu jääb ärakandmata karistuseks 117 päevamäära, arvestades C.U päevamäärana 84,50 eurot, s.t 9 886,50 eurot. Viimaks tühistab kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsuse ka C.U kanda jäetud valitud kaitsja tasude osas ning mõistab uue otsusega süüdistatava kasuks riigilt nii kohtueelse kui ka kogu kohtumenetluse eest välja 3312 eurot (sh käibemaks 552 eurot). Muus osas jääb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. VII
29.Maakohtu otsuse edasikaebekorras on ekslikult märgitud, et apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Juba 29. märtsist 2015 kehtiva KrMS § 319 lg 2 redaktsiooni kohaselt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule. Kuigi käesolevas asjas esitas kaitsja apellatsiooni seadust järgides korrektselt otse ringkonnakohtule, peab kolleegium eelmärgitud veale tähelepanu juhtimist vajalikuks. Kahetsusväärselt sageli ilmneb Riigikohtusse jõudvates kohtuasjades, et nii maa- kui ka ringkonnakohtute lahendites märgitud edasikaebekord ei vasta seadusele. (Vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2017. a määrus nr 1-17-7210/11, p 8; 31. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-110-16, p 9 ning 1. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-99-16, p-d 10.1–10.4.) 9(10)
1-18-7408
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.