Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Ringkonnakohtu istung Kohtuistungi sekretär Tõlgid
Kriminaalasi
Tallinna Ringkonnakohus 19. juuni 2025, suuline menetlus 1-23-2034 Andres Parmas, Janika Kallin ja Orvi Koik 13. mai 2025 Kea Lemming Jelena Kremez ja Jekaterina Maadla Kriminaalasi Sergei Zavarzini süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi; Rudolf Trussi süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3, § 294 lg 2 p 1 koostoimes § 22 lg 3 ning § 298 lg 2 p 1 koostoimes § 22 lg 3 järgi; OÜ Danite Varahooldus süüdistuses KarS § 298 lg 3, § 294 lg 3 koostoimes § 22 lg 3 ning § 298 lg 3 koostoimes KarS § 22 lg 3 järgi; ning Danite Elektritööd OÜ süüdistuses KarS § 298 lg 3 järgi
Apelleeritud kohtuotsus Apellandid
Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a otsus, üldmenetlus Prokuratuuri; süüdistatavate Sergei Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ kaitsja; süüdistatavate Rudolf Tussi ja OÜ Danite Varahooldus kaitsja; ning kannatanu apellatsioonid Prokurör Riigiprokurör Eneli Laurits; abiprokurör Teeli Mägi Sergei Zavarzin (ik: 35812300276); elukoht: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kahtlustatavana kinni peetud 2.–3. veebruarini 2019; Rudolf Truss (ik: 36306010257); elukoht: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; kahtlustatavana kinni peetud 2.–3. veebruarini 2019; Süüdistatavad, kelle osas Danite Elektritööd OÜ (registrikood 11661259); asukoht maakohtu otsus vaidlustati ja aadress Tehnika tn 16, Tallinn; seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei Zavarzin; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; OÜ Danite Varahooldus (registrikood 10524388); asukoht ja aadress Tanuma 3a, Tallinn; seaduslik esindaja juhatuse liige Rudolf Truss; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad V.V (ik: XXX); N.T (end N.F-i, ik: XXX); N.F (ik: Kolmandad isikud
XXX) AS Tallinna Sadam (registrikood 10137319); asukoht ja aadress Sadama tn 25, Tallinn, Harju maakond, 15051
Kannatanu
Kaitsjad esindajad
ja
Süüdistatavate Sergei Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas; süüdistatavate Rudolf lepingulised Trussi ja OÜ Danite Varahooldus kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik; kannatanu esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak; kolmandate isikute esindaja vandeadvokaat Leon Glikman
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis konfiskeerimata sularaha, mis leiti läbiotsimisel N.F-i elukohast ning määras selle sularaha aresti alt vabastamisele ja kolmandatele isikutele tagastamisele.
2.Teha tühistatud osas uue otsus, millega konfiskeerida KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt V.V-lt (isikukood XXX), N.T-lt (end. N.F-i) (isikukood XXX) ja N.F-ilt (isikukood XXX) N.F-i elukoha läbiotsimisel ära võetud ning konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularahast 237 270,16 eurot. Jätta arest, mida on kohaldatud N.F-i elukohast aadressil XXX leitud sularahale, kuni kohtuotsuse jõustumiseni selles ulatuses muutmata.
3.Ülejäänud sularaha (s.o 16 664,84 eurot), mis leiti N.F-i elukohast aadressil XXX, vabastada aresti alt ning tagastada kolmandatele isikutele pärast kohtuotsuse jõustumist.
Muus osas jätta Harju Maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.
Rahuldada kannatanu ja prokuratuuri apellatsioonid osaliselt.
6.Jätta süüdistatavate Sergei Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällase ning süüdistatavate Rudolf Trussi ja OÜ Danite Varahooldus kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistiku apellatsioonid rahuldamata.
7.Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt Sergei Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ kasuks välja mõistliku suurusega kaitsjatasu 3 430 (kolm tuhat nelisada kolmkümmend) eurot. Sellele summale ei lisandu käibemaksu.
8.Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt Rudolf Trussi ja OÜ Danite Varahaldus kasuks välja mõistliku suurusega kaitsjatasu 4375 (neli tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot. Sellele summale ei lisandu käibemaksu.
9.Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt AS Tallinna Sadam kasuks välja mõistliku suurusega esindaja tasu 7 562 (seitse tuhat viissada kuuskümmend kaks) eurot. Sellele summale ei lisandu käibemaksu.
10.Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt kolmandate isikute V.V , N.F-i ja N.T kasuks võrdsetes osades välja mõistliku suurusega esindaja tasu 4 873,9 (neli tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm eurot ja 90 senti) koos käibemaksuga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval, kannatanul ja kolmandal isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Zavarzinile ja Danite Elektritööd OÜ-le esitati süüdistus N.F-ile suures ulatuses altkäemaksu lubamise ja andmise eest vastavalt KarS § 298 lg 2 p 3 ja § 298 lg 3 järgi. Rudolf Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus esitati süüdistus N.F-ile suures ulatuses altkäemaksu lubamise ja andmise eest vastavalt KarS § 298 lg 2 p 3 ja § 298 lg 3 järgi. Samuti esitati neile süüdistus vähemalt teist korda A OÜ, AR, E OÜ ja AM poolt N.F-ile altkäemaksu andmisele ja lubamisele kaasaaitamise eest vastavalt KarS § 298 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 298 lg 3 ja § 22 lg 3 järgi. Veel esitati R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus süüdistus vähemalt teist korda N.F-i poolt altkäemaksu lubamisega nõustumisele ja vastuvõtmisele kaasaaitamise eest vastavalt KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 ning § 294 lg 3 ja § 22 lg 3 järgi. Süüdistuse kohaselt seisnesid süüdistatavatele etteheidetavad teod alljärgnevas.
1.1.S. Zavarzin, Danite Elektritööd OÜ, R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus lubasid ja andsid endisele TS Energia OÜ (endise ärinimega kuni 26.04.2011 OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk) ja hiljem aktsiaseltsi Tallinna Sadam töötajale N.F-ile altkäemaksu selle eest, et altkäemaksu eest organiseerib N.F-i - Tallinna Sadam ja TS Energia OÜ tööde tellimise ja hangete suunamise ning nendel osalemisel parima pakkumise tegemise R. Trussi ja S. Zavarziniga seotud ettevõtetelt, s.o Danite Elektritööd OÜ-lt ja OÜ-lt Danite Varahooldus. Selle garanteerimiseks tellis N.F -i Tallinna Sadam hangete piirmäära alla jäävad tööd otse eelnimetatud ettevõtetelt ning hangete korraldamisel teavitas isikuid sellest, et hange on välja kuulutatud, samuti edastas AS-i Tallinna Sadam nimel otseteavituse. Samuti oli N.F-i pädevuses hangete tingimuste määramine. Hanke toimumise ajal edastas N.F operatiivselt informatsiooni konkureerivate ettevõtete hinnapakkumiste osas, mis võimaldas Danite Elektritööd OÜ-l ja OÜ-l Danite Varahooldus parima pakkumise esitamise. Selliselt osalesid
ja võitsid nimetatud ettevõtted suurel hulgal süüdistusaktis konkreetselt nimetatud AS-i Tallinna Sadam ja TS Energia OÜ hankeid ja tööd. Lisaks sai OÜ Danite Varahooldus teha 2011. a tööd OÜ-le Tallinna Sadam Elektrivõrk selliselt, et kui hanke võitjaks tuli E OÜ, siis tegelikkuses teostas töid OÜ Danite Varahooldus eesmärgiga varjata asjaolu, et OÜ Danite Varahooldus on justkui pidevalt töödel võitja.
1.2.N.F-il oli pädevus kontrollida ja võtta vastu eelnimetatud töid, mille tulemusel oli võimalik korraldada nii, et osad tööd tegid kolmandad isikud, sh AS-i Tallinna Sadam töötajad. Seega võimaldas N.F-i tegevus ettevõtetele pideva ja järjekindla tulu teenimise võimaluse AS-i Tallinna Sadam ja TS Energia OÜ pakutavate tööde teostamise näol.
1.3.Vastutasuks selle eest, et N.F järjepidevalt n-ö soosis S. Zavarzinit, R. Trussi ja nendega seotud äriühinguid OÜ-d Danite Elektritööd ja Danite Varahooldus OÜ-d AS-ile Tallinna Sadam ja varem OÜ-le TS Energia tööde tegemisel, tasusid S. Zavarzin ja R. Truss selle eest tasu. Tasu maksmine käis üldjuhul N.F-i pikaaegse tuttava LS ja temaga seotud äriühingute kaudu. Täpsemalt LS koostas endale kuuluvate ning tegelikkuses majandustegevust mitte osutavate ettevõtete alt arveid Danite Elektritööd OÜ-le ja Danite Varahooldus OÜ-le ning viimased tasusid need. R. Trussi puhul toimus altkäemaksu andmine lisaks ka selliselt, et ta tasus enda äriühingu OÜ Danite Varahooldus alt N.F-i perega seotud arveid.
1.4.Nii koostas ja esitas LS N.F-i korraldusel ja juhendamisel Danite Elektritööd OÜ-le erinevaid arveid kümne äriühingu nimelt: (i) OÜ V, (ii) OÜ V, (iii) OÜ R, (iv) OÜ L, (v) V OÜ, (vi) L OÜ, (vii) OÜ K, (viii) OÜ L, (ix) OÜ I, (x) L OÜ. Osadel juhtudel eelpool nimetatud arvete alusel tegelikkuses kaup ei liikunud ega teenuseid ei osutatud. Osadel juhtudel N.F pakkus S. Zavarzinile ja Danite Elektritööd OÜ-le kaupasid, mis anti üle TS Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadam ladudest. Ühtlasi pakkus N.F erinevaid teenuseid, mida vähemalt osaliselt osutasid OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk, TS Energia OÜ või Tallinna Sadam AS-i töötajad ning üldsegi mitte N.F-i ja LSga mitte seotud äriühingud. Süüdistuse järgi tasusid Danite Elektritööd OÜ ja S. Zavarzin LS ja N.F-iga seotud ettevõtetele aastatel 2013-2019 kokku 211 434,60 eurot, mille LS äriühingute arveldusarvetelt sularahana välja võttis ja edastas N.F-ile. Seega andis S. Zavarzin ja Danite Elektritööd OÜ N.F-ile tahtlikult altkäemaksuna läbi erinevate äriühingute 211 434,60 eurot ehk altkäemaksuna käsitatakse seda summat, mida Danite Elektritööd OÜ kandis LSi ja N.F-iga seotud kümnele äriühingule aastatel 2013-2019.
1.5.OÜ Danite Varahooldus altkäemaksu andmine toimus alljärgnevalt kirjeldatud viisil. LS koostas ja esitas samamoodi OÜ-le Danite Varahooldus N.F-i korraldusel ja juhendamisel erinevaid arveid üheteistkümne äriühingu nimelt: (i) OÜ V, (ii) OÜ V, (iii) OÜ V, (iv) OÜ L, (v) OÜ B, (vi) V OÜ, (vii) L OÜ, (viii) L OÜ, (ix) L OÜ, (x) OÜ R ja (xi) OÜ I. Osadel juhtudel arvete alusel tegelikkuses kaup ei liikunud ega teenuseid ei osutatud. Osadel juhtudel N.F pakkus R.Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus kaupasid, mis anti üle TS Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadam ladudest. Ühtlasi pakkus N.F teenuseid, mida vähemalt osaliselt osutasid OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk, TS Energia OÜ või Tallinna Sadam AS-i töötajad ning
üldsegi mitte N.F-i ja LSga mitte seotud äriühingud. Süüdistuse järgi tasus OÜ Danite Varahooldus ja R. Truss LS ja N.F-iga seotud ja ülal nimetatud üheteistkümnele äriühingule erinevaid summasid aastatel 2010-2019, mille järgselt võttis LS raha sularahana välja andis N.F-ile. Küll aga on R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus puhul süüdistuses erinevate n-ö võidetud tööde ja hangete eest altkäemaksu summa kokku 85 652,61 eurot, sealjuures on süüdistuses välja toodud iga töö või hanke juures selles konkreetne või kui konkreetset pole võimalik välja tuua, siis umbkaudne ja minimaalne võimalik arvestuslik altkäemaksu summa, s.o 10% hanke/töö summast. Lisaks tasus R. Truss kokkuleppel N.F-iga OÜ Danite Varahooldus arveldusarvelt N.F-i ja tema pereliikmete arveid summas 1657 eurot (sh käibemaksu osa oli 276,17 eurot). Ehk kokku süüdistuse järgi andis R. Truss (ja OÜ Danite Varahooldus) N.F-ile altkäemaksu vähemalt 87 509,61 eurot.
1.6.Süüdistuse järgi sõlmis ebaõiguskokkuleppe eelneva osas S. Zavarzin N.F-iga täpsemalt tuvastamata ajal ajavahemikul 2011. a kuni 16.06.2013 (viimane kuupäev langeb kokku algusajaga, mil süüdistuse järgi tegi Danite Elektritööd OÜ esimese etteheidetava altkäemaksukande kokku summas 96 222 eurot S. Si ja N.F-iga seotud äriühingule OÜ V).
1.7.R. Truss sõlmis aga süüdistuse järgi N.F-iga ebaõiguskokkuleppe eelneva osas täpselt tuvastamata ajal 2010. a, kuid hiljemalt 16. augustil 2010 (mis tähistab süüdistuse järgi OÜ Danite Varahooldus esimest kannet S. Si ja N.F-iga seotud äriühingule OÜ-le V).
1.8.Lisaks täideviimisele heidetakse R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus ette ka osavõtu- ehk kaasaaitamistegu AR kui A OÜ juhatuse liikme ja AM kui E OÜ juhatuse liikme poolt altkäemaksu lubamisele ja andmisele ning N.F-i poolt altkäemaksu lubamisega nõustumisele ja võtmisele. Korduvat kaasaaitamistegu heidetakse R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus ette põhjusel, et kaasabi osutati mitmele erinevale isikule (s.o ARle ja tema äriühingule A OÜ-le ning AMle ja tema äriühingule E OÜ-le).
2.1.Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a üldmenetluses tehtud otsusega tunnistati S. Zavarzin süüdi KarS § 4024 lg 1 järgi ning teda karistati ühe aasta kuue kuu vangistusega, mille hulka arvati kaks päeva eelvangistuses viibitud aega. Mõistetud karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmise pööramata tingimusel, et S. Zavarzin ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.2.R. Truss tunnistati süüdi KarS § 4024 lg 1 järgi ning teda karistati kahe aasta vangistusega. Veel tunnistati R. Truss tunnistati süüdi KarS § 402 3 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ning teda karista ühe aasta vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti R. Trussile kaks aastat vangistust. Mõistetud karistuse hulka arvati kolm päeva eelvangistuses viibitud aega. Karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmise pööramata tingimusel, et R. Truss ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.3.Danite Elektritööd OÜ tunnistati süüdi KarS § 4024 lg 2 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 50 000 eurot, mis jäeti kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
2.4.OÜ Danite Varahooldus tunnistati süüdi KarS § 402 4 lg 2 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 50 000 eurot. OÜ Danite Varahooldus tunnistati süüdi ka KarS § 402 3 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 20 000 eurot. Liitkaristuseks mõisteti OÜ-le Danite Varahooldus rahaline karistus 50 000 eurot, mis jäeti kahe-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
2.5.Kõigilt süüdistatavatelt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 1230 eurot. Süüdistatavatelt mõisteti võrdsetes osades kannatanu kasuks välja kannatanu valitud esindaja kulud 19 324,4 eurot seoses süüküsimuse arutamisega kriminaalmenetluses (s.o igalt süüdistatavalt 4831,1 eurot). Kannatanu taotlus valitud esindaja kulude hüvitamiseks seoses tsiviilhagi puudutava menetluskuluga jäeti läbi vaatamata ning otsustamiseks eraldi menetluses koos tsiviilhagi läbivaatamisega pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist. Süüdistatavatelt mõisteti võrdsetes osades kolmandate isikute kasuks välja kolmandate isikute esindaja kulud 21 161,08 eurot seoses süüküsimuse ja konfiskeerimise arutamisega kriminaalmenetluses (s.o igalt süüdistatavalt 5290,27 eurot). Kolmandate isikute taotlus valitud esindaja kulude hüvitamiseks seoses tsiviilhagi puudutava menetluskuluga jäeti läbi vaatamata ning otsustamiseks eraldi menetluses koos tsiviilhagi läbivaatamisega pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist.
2.6.Maakohus konfiskeeris kolmandatelt isikutelt V.V-lt , N.T-lt (end N.F-i) ja N.F-ilt N.F-i sõiduki läbiotsimisel ära võetud ning konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha 6800 eurot. Ülejäänud sularaha, mis leiti N.F-i elukohast määras maakohus aresti alt vabastamisele ning kolmandatele isikutele tagastamisele pärast kohtuotsuse jõustumist.
2.7.Maakohus otsustas ka kriminaalmenetluse käigus äravõetud dokumentide ja muude esemetega seonduvad küsimused.
Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult alljärgnevad.
3.1.Maakohus jõudis õigusaktide ja kohtupraktika põhjaliku analüüsi põhjal järeldusele, et N.F-i ei saa pidada ametiisikuks läbi selle, nagu võinuks AS-i Tallinna Sadam või TS Energia OÜ-d kõnealuse kriminaalasja jaoks oluliste faktide raames pidada avalikku ülesannet täitvaks isikuks. TS Energia OÜ, Tallinna Sadam AS töötaja N.F-i süüdistusaktis kajastatud tööülesanded kuulusid eraõigusliku juriidilise isiku tavapärase majandustegevuse hulka. Süüdistuses kirjeldatud asjaolud ei sisaldanud ühegi sellise ülesande täitmist või tehingu tegemist, mida ei oleks võinud teha mistahes teine eraõiguslik sadamateenust osutav ettevõte. Avalik on ülesanne vaid siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Maakohus rõhutas, et tuleb eristada mõisteid „avalik huvi“ ja „avalik ülesanne“. See, et Tallinna Sadama ja TS Energia OÜ tegevus on muuseas ka avalikes huvides, ei tähenda see automaatselt, et ettevõte täidaks ka avalikku ülesannet või N.F-il oli enda tööülesandeid täites mingigi suhe avaliku võimu kandjaga. Maakohtu hinnangul ei olnud N.F TS Energia OÜ või Tallinna Sadam AS lepingulise töötajana ametiisik ka tulenevalt
äriühingus riigi huvide tagamisel. Eeltoodud põhjustel ei saanud S. Zavarzin ega R. Truss anda N.F-ile altkäemaksu KarS § 298 mõttes.
3.2.Küll aga tuli maakohtu hinnangul kontrollida, kas S. Zavarzini ja R. Trussi tegevus võib vastata hoopiski KarS § 4024 koosseisule (altkäemaksu andmine erasektoris). Selleks pidas maakohus vajalikuks analüüsida N.F-i tööülesandeid ja pädevust KarS § 402 3 kontekstis. Maakohus jõudis järeldusele, et N.F-i sai pidada TS Energia OÜ ja hiljem Tallinna Sadama AS huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädevaks isikuks KarS § 402 3 mõttes. Uuritud tõendeid kogumis arvesse võttes leidis tuvastamist seegi, et N.F kuritarvitas aastate jooksul oma eelnimetatud pädevust, sest ta tegeles enda tööülesandeid täites tööandja huve kahjustava isikliku äriga ja rikkus enda lojaalsuskohustust tööandjale. Nimelt korraldas ta ebaõiguskokkulepetest lähtuvalt Vanasadama grupijuhina oma tööpiirkonnaga seotud hangete korraldamise nõnda, et võitjateks osutusid OÜ Danite Varahooldus, Danite Elektritööd OÜ, A OÜ ja E OÜ. Selleks suunas ta teadlikult väljakuulutatavate hangete sisu, samuti seda, kellelt hinnapakkumist küsida. Tema koostas tehnilisi tingimusi, lihthangete puhul aga väljendas hankekomisjonis oma seisukohta pakkumiste kohta. Tema kontrollis hangete alusel tehtud töid ja otsustas tööde vastuvõtmise. Samuti kinnitas N.F esitatud arved. Kui tegemist oli väikehangetega, siis otsustas N.F ainuisikuliselt, kellelt ja milliseid töid ta tellib. Seega vastavalt ebaõiguskokkulepetele N.F valis välja võitja äriühingu ja muuhulgas korraldas sinna juurde näilikud konkureerivad hinnapakkumised, milleks olid talle abiks erinevad äriühingud, sh välja valitud võitjad. Kuna altkäemaksukokkulepet täideti paljude aastate jooksul, on tähtsusetu, kuidas ja mil viisil iga konkreetse hanke või töö puhul pädevust ka tegelikult kuritarvitati. Kuriteokoosseisu realiseerimise mõttes on oluline üksnes see, et kõiki neid üksikuid olukordi hõlmav pädevuse kuritarvitamise kokkulepe oli olemas, st pooled mõistsid teineteist selliselt, et altkäemaksu eest on tagatud võimalus, et altkäemaksu andja huvides pädevust kuritarvitatakse, altkäemaksu andjatel on teiste ettevõtjatega võrreldes loodud soodusolukord.
3.3.Maakohus jõudis tõendite kogumile tuginedes järeldusele, et tõendamist on leidnud, et N.F sõlmis ebaõiguskokkuleppe R. Trussi ja S. Zavarziniga altkäemaksu saamiseks ning sai ajavahemikus 2013-2019 Danite Elektritööd OÜ käest läbi enda usaldusisiku LS hallatud ettevõtete kokku 211 434,60 eurot altkäemaksu ja OÜ Danite Varahooldus käest samuti läbi LS hallatud ettevõtete 81 452,61 eurot altkäemaksu. Lisaks sai N.F maakohtu hinnangul OÜ Danite Varahooldus käest 1657 eurot altkäemaksu sel moel, et OÜ Danite Varahooldus tasus N.F-i pere kulusid. Maakohus ei lugenud tõendatuks, et R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus andnuks N.F-ile 4 400 euro ulatuses altkäemaksu Vanasadama A-terminali ootesaali rekonstrueerimise projektiga seoses, mille tarvis välja kuulutaud hanke võitis E OÜ. Ebaõiguskokkuleppe sisuks olid väga lihtsustatult kokku võetuna see, et N.F tagab süüdistatavatele TS Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadam hangetel ja töödel soosingu, s.t et Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus saavad teenida tulu, ning sellise soosingu eest tasuvad süüdistatavad N.F-i usaldusisiku LSga seotud äriühingute arveid. Kusjuures, milliseid arveid koostatakse, mida tuleb tasuda ja kuidas – seda kõike dikteeris süüdistatavate kohtus antud ütluste kohaselt N.F. Kui arved olid tasutud, võttis LS äriühingute arvelduskontodelt sularaha välja ning toimetas selle N.F-ile.
3.4.Erinevalt süüdistusaktis ette heidetust, maakohus ei tuvastanud, et R. Truss oleks N.File tasunud 4400 eurot altkäemaksu selle eest, et OÜ Danite Varahooldus sai E OÜ „asemel“ teostada töid AS-ile Tallinna Sadam Elektrivõrk A-terminali ootesaali rekonstrueerimisel.
3.5.Maakohus rajas oma seisukohad tuginedes tõendite kogumile, mitte aga ühelegi üksikule tõendile eraldisseisvalt. Kohus märkis, et paljude aastate eest sõlmitud ebaõiguskokkulepete täitmisel oli välja kujunenud käitumismuster, mida aja möödudes üksnes täideti, mitte ei kinnitatud igakordselt ebaõiguskokkuleppe tingimusi selgesõnaliselt üle.
3.6.Sellistel tingimustel LSi ja N.F-iga seotud äriühingute arvete tasumise ja väidetavalt kaupade ostmise ainus eesmärk oli uuritud tõenditest nähtuvalt see, et hoida häid suhteid N.Figa ning saada vastuteeneks seda, et N.F kuritarvitaks oma pädevust nii OÜ Danite Varahooldus kui ka Danite Elektritööd OÜ huvides. Selleks, et saada AS-le Tallinna Sadam ja OÜ-le TS Energia töid teostada, oli vaja nõustuda N.F-i seatud lisatingimustega, mis olid seotud sellega, et raha kantakse tema nimetatud äriühingule. Seega ainus põhjus, miks nii S. Zavarzin kui ka R. Truss olid nõus N.F-ilt kaupu ostma, oli asjaolu, et N.F tööalaselt soosiks neid, kuritarvitaks oma pädevust ning tagaks neile võimalikult suures mahus tööde teostamise. Lisaks süüdistatavate ütlustele, et nad olid nõus tasuma N.F-iga seotud äriühingutele erinevaid summasid säilitamaks isikuga häid suhteid ja saamaks vastusooritusena temapoolset pädevuse ärakasutamist, näitavad tegutsemise motiive kogumis hulgalised N.F-i käsikirjalised märkmed, e-kirjad ja LSiga seotud äriühingute pangakontode väljavõtted, kust nähtuvad sularaha väljavõtmised.
3.7.OÜ Danite Varahooldus ja Danite Elektritööd OÜ ei saanud kaupu ega teenuseid mahus, mis on toodud LSi nimel esitatud arvetel. Seda, et kaupu ei olnud võimalik saada LSi ja N.F-iga seotud äriühingutelt, kinnitavad ka äriühingute pangakontode vaatlused. Nendest nähtub, v.a V OÜ omast, et need äriühingud ei ole sisse ostnud kaupasid, samuti ei tootnud nad ise kaupasid. Järelikult ei saanud neil olla ühtegi kaupa müüa. Ka jälitusprotokollid ning süüdistatavate ütlused kinnitavad seda, et nad tegelikult ei ostnud LSiga seotud ettevõtetelt kaupu vähemalt mitte sellises mahus, nagu müügiarvetel kirjas. LSiga seotud ettevõtete arvetel märgitud kaupu ei saanud süüdistatavad ka N.F-ilt. Seda kinnitab jälitustoimingute protokollist, aga süüdistatavate ütlustest nähtuv. Seega kokkuvõttes maakohus asus seisukohale, et S. Zavarzin ja R. Truss olid valmis tasuma LSi edastatud arveid isegi juhul, kui nad nende arvete alusel midagi reaalselt vastu ei saanud. Seda tegid nad aga põhjusel, et saada vastuteenena N.F-i soosing, mille tulemusena saaksid süüdistatavad Tallinna Sadamas rohkem töid teostada.
3.8.Jälitustoimingute protokollidega on kinnitust leidnud see, et Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus altkäemaksuna antud summad jõudsid läbi LSi ja N.F-i äriühingute N.F-ini. Kõnealuste äriühingute pangakontode väljavõtetest nähtub samuti eelnevaga haakuv rahade liikumine ning seda kinnitab täiendavalt veel jälitustoimingute protokollides kajastatu. Altkäemaksu toimetas N.F-ini sularahas LS, mis nähtub näiteks 03.02.2019. a jälitustoimingu protokollist. Maakohtu hinnangul viitab ka N.F-i kodust leitud suur summa sularaha (üle 248
000 euro) sellele, et N.F sai sularahas altkäemaksu, sest N.F-il puudus muu suurem tuluallikas kui pangakontole laekuv palk Tallinna Sadamast. Samuti on hankevõitude järgse altkäemaksu maksmise kohta käsikirjalisi märkmeid teinud N.F ise, mis nähtub kohtu uuritud vaatlusprotokollist ning samas on nende märkmetega korreleeruvalt äriühingute kontodelt sularaha välja võetud. Maakohus osutas, et N.F-i märkmetest nähtuv on kokku viidav süüdistatavate hankevõitude ja tehtud töödega, nende eest tasutud summade ja selle pealt makstud altkäemaksuga. Selles osas, milles konkreetset altkäemaksu suurust käsikirjalistest märkmetest ei tuvastatud, pidas maakohus põhjendatuks lähtuda altkäemaksu suuruse osas väiksemaist võimalikust altkäemaksu määrast, milleks poolte varasema praktika kohaselt oli 10% lepingu maksumusest.
3.9.Maakohus tuvastas, et N.F pidas detailset arvestust nii OÜ Danite Varahoolduse ja Danite Elektritööd OÜ võidetud hangete üle ja selle kohta, kui palju altkäemaksu temale peaks laekuma kui ka selle üle kui palju on kantud LSiga seotud äriühingule. Lisaks on märkmeid kätte saadud summade osas. Maakohus osutas, et panga edastatud fotode ja videote vaatlusprotokollist nähtuvalt võttis just LS erinevate äriühingute kontodelt sularaha välja. Seda tegi ta isegi pärast äriühingute võõrandamist ning juhatuse liikme osas kandemuudatuste tegemist, sest ta säilitas tegeliku kontrolli nii võõrandatud äriühingute pangakontode kui ka raamatupidamisdokumentide üle. Seetõttu, arvestades uuritud tõendeid, sh N.F-i kodust leitud sularaha suurt kogust, pangakontode vaatlusi ja väljavõtteid, millest nähtub sularaha väljavõtmine, ning N.F-i käsikirjalisi märkmed, on tuvastamist leidnud, et Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus kandsid altkäemaksu summad LSi ja N.F-iga seotud äriühingutele, kust LS võttis sularaha välja ja edastas need altkäemaksuna mõeldud summad sularahas N.F-ile .
3.11.Kui süüdistatavad oleksid tegelikult olnud LSi äriühingutega tavapärastes majandussuhetes toodete ja kaupade soetamisel, ei oleks olnud vaja pealtnäha suvalisel kolmandal isikul ehk N.F-il, kes formaalselt ei puutunud kuidagi LSi ettevõtetesse, pidada detailselt ja käsikirjaliselt arvestust selle üle, milliseid töid ja mis hinnaga on süüdistatavad TS Energia OÜ-le ja AS-ile Tallinna Sadam teinud, milliseid summasid on süüdistatavad kandnud LSiga seotud äriühingutele ja millises mahus on need summad sularahas välja võetud, sidudes kohati süüdistatavate võidetud hanked ja tööd suisa märksõnaliselt konkreetse summaga, mis omakorda klappis sellega, kui palju olid süüdistatavad kandud raha LSiga seotud äriühingutele.
3.12.Seda, et R. Trussi äriühing OÜ Danite Varahooldus tasus mõnel korral N.F-i ja tema pereliikmete arveid, kinnitavad kohtus uuritud pangakontode vaatlusprotokollid ning jälitusprotokoll. R. Trussi ütlusi, nagu oleks N.F need arved sularahas hüvitanud ja nagu oleks sellise asjade korralduse ainus mõte olnud see, et kaupu oleks võimalik saada käibemaksu võrra soodsamalt, pidas maakohus paljasõnaliseks, sest need ei kajastu kuidagi ettevõtte raamatupidamises ning seda ei kinnita ükski kohtus uuritud usaldusväärne tõend.
3.13.Sisuliselt lõi N.F oma tegelike tööülesannete kõrvale paralleelsüsteemi, mis võimaldas tal tavapäraste tööülesannete täitmisel oma pädevust kuritarvitada ning tööandja kulul
altkäemaksuna lisatulu teenida. Seejuures arvestas maakohus, et asjas uuritud tõenditest nähtuvalt oli N.F väga kontrolliv ja keeruline isiksus. Ta töötas Tallinna Sadamas väga pikaaegselt ning tal oli märkimisväärselt lai volitus hangete ja tööde suunamisel nii, kuidas oli tema meelest vaja. See tekitas talle ideaalse positsiooni altkäemaksuga kõrvaltulu teenimiseks.
3.14.Juriidilise isiku Danite Elektritööd OÜ süüdistust sisustatakse läbi S. Zavarzini teo. Arvestades, et (a) S. Zavarzin on olnud äriühingu asutamisest saadik 2009. a Danite Elektritööd OÜ juhatuse liige, (b) teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seadusest sätestatud juhtudel teo eest, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema organi liige ning (c) S. Zavarzin andis N.F-ile altkäemaksu kantuna huvist, et Danite Elektritööd OÜ saaks teha maksimaalses ulatuses tööd TS Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadama hangetel ja objektidel, mis võimaldab juriidilisel isikul rohkem tulu teenida, vastutab Danite Elektritööd OÜ oma juhatuse liikme S. Zavarzini teo kaudu N.F-ile erasektoris 211 434,60 eurot altkäemaksu andmise eest KarS § 4024 lg 2 järgi.
3.15.Ka juriidilise isiku OÜ Danite Varahooldus süüdistust sisustatakse läbi R. Trussi teo. Arvestades, et (a) R. Truss on olnud alates 2000. a OÜ Danite Varahooldus juhatuse liige, (b) teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seadusest sätestatud juhtudel teo eest, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema organi liige ning (c) R. Truss andis N.F-ile altkäemaksu kantuna huvist, et OÜ Danite Varahooldus saaks teha maksimaalses ulatuses tööd TS Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadama hangetel ja objektidel, mis võimaldab juriidilisel isikul rohkem tulu teenida, vastutab OÜ Danite Varahooldus oma juhatuse liikme R. Trussi teo kaudu N.F-ile erasektoris 83 109,61 eurot altkäemaksu andmise eest KarS § 4024 lg 2 järgi.
3.16.R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus esitatud süüdistuse ARle A OÜ juhatuse liikmena ja AMle E OÜ juhatuse liikmena altkäemaksu lubamisele ja andmisele ning N.F-i altkäemaksu lubamisega nõustumisele ja võtmisele kaasaaitamises luges maakohus tõendatuks nii AS-i Tallinna Sadama väljastatud dokumentide, jälitustoimingute protokollide, muude kirjalike tõendite kui ka isikute enda ütlustega. AR ja AM nõustusid N.F-i lisandustega hinnapakkumistele ning tasusid hiljem hinnapakkumisse lisatud summad OÜ-le Danite Varahooldus, oskamata kinnitada, et kas neile tegelikult tagati see lisandus, millele arvel viidati. Vastavalt N.F-i juhendamisele kandsid nad seega näiliste arvete alusel rahasummad N.F-iga seotud äriühingule ehk OÜ-le Danite Varahooldus. Samuti kinnitavad ebaõiguskokkuleppe olemasolu kinnitavad jälitustoimingu protokollid. Vastavalt ebaõiguskokkulepetele tagas N.F ka A OÜ-le ja E OÜ-le väikehangete võidud ning vastutasuna maksid äriühingud läbi oma esindajate N.F-iga seotud OÜ Danite Varahooldus pangakontole ettenähtud summad (A OÜ puhul vastavalt 7095 eurot ning E OÜ puhul 39 825 eurot). Maakohtu hinnangul olid seejuures Danite Varahooldus OÜ koostatud arved näilikud ning tegelikult vastavalt arvetele kaupasid A OÜ-le ja E OÜ-le ei müüdud ning teenuseid ei osutatud. Samas märkis maakohus, et isegi kui asuda seisukohale, et arved ei olnud näilikud ehk teenuseid OÜ-le Danite Varahooldus (kasvõi mingis osas) osutati, siis A OÜ ja E OÜ esindajad teadsid, et maksid N.F-iga seotud äriühingule ehk OÜ-le Danite Varahooldus N.F-i
tungival suunamisel. Seetõttu on eelnevast hoolimata tegemist altkäemaksu andmisega N.F-ile ning R. Trussi kaasaaitamisega sellele, kuivõrd ka sellised N.F-i sihistatud ja pealesunnitud rahakanded täidavad oma olemuse tõttu altkäemaksu koosseisu. Veel osutab maakohus, et nendegi ülekannete kohta pidas N.F käsikirjalist arvestust.
3.17.R. Truss oli teadlik N.F-i ebaõiguskokkulepetest AMi ning ARiga ning ta osutas neile ainelist kaasabi, võimaldades arvete alusel kanda raha OÜ-le Danite Varahooldus, koostades selleks arveid. Lisaks osutas R. Truss ainelist ja füüsilist kaasabi N.F-ile, võimaldades tal kasutada OÜ Danite Varahoolduse pangakontot altkäemaksu saamiseks, andes N.F-ile õiguse käsutada altkäemaksuks mõeldud summasid, st N.F-i juhendamisel võttis R. Truss OÜ Danite Varahoolduse arveldusarvelt sularaha välja, tegi väljamakseid OÜ Danite Varahooldus arvelt, sh N.F-i ja LSiga seotud äriühingutele, mille kaudu jõudsid altkäemaksuks mõeldud summad N.F-ini sularahas.
3.18.Arvestades, et kohtu seisukoht erasektori altkäemaksu osas kehtib ka kaasaaitamistegude puhul, vastutab R. Truss avaliku sektori altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamise asemel hoopis erasektoris altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamise eest. Kuivõrd R. Truss andis ka ise N.F-ile altkäemaksu, neeldub altkäemaksu andmisele kaasaaitamine lõpuleviidud teos.
3.19.Juriidilise isiku OÜ Danite Varahooldus kaasaaitamistegude süüdistust sisustatakse läbi R. Trussi. Arvestades, et (a) R. Truss on olnud alates 2000. a OÜ Danite Varahooldus juhatuse liige, (b) teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seadusest sätestatud juhtudel teo eest, mille on toime pannud tema organi liige juriidilise isiku huvides ning (c) R. Truss aitas ARi ja AMi poolt altkäemaksu andmisele ja N.F-i poolt selle võtmisele kaasa kantuna huvist, et muuhulgas OÜ Danite Varahooldus oleks N.F-i jaoks tööalaselt soosingus ning et OÜ Danite Varahooldus saaks teha maksimaalses ulatuses tööd TS Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadama hangetel ja objektidel, mis omakorda võimaldab OÜ-l Danite Varahooldus kui juriidilisel isikul rohkem tulu teenida, vastutab OÜ Danite Varahooldus oma juhatuse liikme R. Trussi kaasaitamistegude kaudu KarS § 4023 lg 2 - § 22 lg 3 (N.F-i poolt erasektoris altkäemaksu võtmisele kaasaaitamine) ning KarS § 402 4 lg 2 - § 22 lg 3 (ARi ja AMi poolt N.F-ile erasektoris altkäemaksu andmisele kaasaaitamine). Kuivõrd OÜ Danite Varahooldus vastutas oma juhatuse liikme R. Trussi teo läbi ka ise N.F-ile altkäemaksu summas 83 109,61 eurot andmise eest, mis tuli kvalifitseerida KarS § 402 4 lg 2 järgi, neeldub juriidilise isiku puhul altkäemaksu andmisele kaasaaitamine lõpuleviidud teos.
3.20.Maakohtu hinnangul ei esine arutavas kriminaalasjas selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mis tuleks KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks tõlgendada ja mille tõttu tuleks süüdistatavad õigeks mõista. Maakohus osutas, et kaitsjad ja kolmanda isiku esindaja on ebaõigesti käsitlenud üksikuid tõendeid eraldiseisvalt ja jõudnud seetõttu ekslikule järeldusele, nagu poleks süüdistatavatele etteheidetavad teod tõendatud. Maakohus osutas, et arutatavas asjas tõendite kogumi moodustatavatele kaudsete tõenditele on iseäralik, et ükski tõend eraldivõetuna ei võimalda isiku süü kohta tõsikindlaid järeldusi teha. Kohus märkis, et tõendite kogumis hindamise kohustust ei või unustada ka in dubio pro reo-põhimõtte
rakendamisel. Ehkki iga tõendit eraldi hinnates võib viidata kõrvaldamata kahtlusele, tuleb lõplik hinnang isiku süüküsimusele anda just tõendikogumi põhjal. Kaitsjad seavad kahtluse alla prokuratuuri versiooni üksikuid detaile (nt milliseid nõudeid rikuti iga konkreetse süüdistatava võidetud hanke/töö puhul; kuidas korreleerub iga konkreetne altkäemaksu summa just konkreetselt süüdistatavate TS Energia OÜ-le või AS-le Tallinna Sadam tehtud tööga; prokuratuur justkui ei ole täies mahus tõendanud, et S. Siga seotud äriühingutele altkäemaksuks mõeldud rahakannete või A OÜ ja E OÜ vaheliste arvelduste taga ei ole tegelikult saadud kaupa jne. Tervikpilti vaadates on maakohtu veendumuse kohaselt aga süüdistus tõendamist leidnud. Kokkuvõttes jõudiski maakohus tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et enamus süüdistatavatele ette heidetud sündmustest leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel nagu süüdistusaktis kirjas.
3.21.Maakohus konfiskeeris N.F-i sõidukist leitud 6800 eurot sularaha, mille LS oli vahetult pärast raha laekumist sularahana välja võtnud ning N.F-ini toimetanud, sest kohtu hinnangul oli see raha altkäemaksukuriteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 3 p 2 mõttes, mille pärimismenetluse tulemusena omandasid kolmandad isikud täielikult süüdistatavate R. Trussi ja S. Zavarzini kui erasektori altkäemaksukuritegude toimepanijate arvel.
3.22.Seevastu N.F-i elukohast leitud ülejäänud sularaha (247 135 eurot) ei saanud maakohtu hinnangul samal alusel konfiskeerida, sest pole kindel, et N.F-i kodust leitud sularaha on sellises ulatuses just see konkreetne altkäemaksuraha, mille süüdistatavad on aastate jooksul N.F-ile andnud ning mille kolmandad isikud süüdistatavate kui toimepanijate arvel omandasid. Maakohtu arvates võiks õiguslik olukord olla teistsugune, kui N.F oleks osalenud süüdistatavana praeguses menetluses ning ta oleks süüdi mõistetud. Sellisel juhul oleks kohus saanud kaaluda võimalust kohaldada nt vara laiendatud konfiskeerimist (KarS § 4023 lg 3 ja KarS § 832) või raha ära tarvitamise korral konfiskeerimise asendamist (KarS § 84) vms. Kohus selles menetluses aga N.F-i süüküsimuse üle ei otsusta. Eeltoodud põhjustel leidis maakohus, et kõnealune raha tuleb aresti alt vabastada ning pärast kohtuotsuse jõustumist kolmandatele isikutele tagastada.
4.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule kaitsjad, prokuratuur ja kannatanu.
5.Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles R Trussi ja OÜ Danite Varahooldus jäeti süüdi tunnistamata N.F-ile täiendavalt 4400 euro ulatuses altkäemaksu andmises, samuti osas, millega vabastati aresti alt N.F-i elukohast leitud ja ära võetud sularaha 247 135 eurot. Prokuratuur palub ringkonnakohtul tunnistada R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus süüdi kokku 87 509,61 euro altkäemaksu andmises N.F-ile e nende süüdi tunnistamises täiendavalt 4 400 euro altkäemaksu andmises. Samuti taotleb prokuratuur kolmandatelt isikutelt KarS § 831 lg 2 p 1 ja KarS § 84 alusel 247 135 euro välja mõistmist ja jätta vara aresti alt vabastamata.
5.1.Prokuratuuri hinnangul nähtub maakohtu uuritud tõenditest, et ka 4 400 eurot, mille ulatuses maakohus ei pidanud R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus altkäemaksu andmist tõendatuks, on tegelikult altkäemaks. Seda kinnitavad dokumentaalsed tõendid, mille kohaselt sai E OÜ endale TS Energia OÜ-s (varasemalt Tallinna Sadama Elektrivõrk) hanke, esitas arve, OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk tegi selle alusel talle pangaülekande ja E OÜ omakorda kandis saadud raha üle OÜ-le Danite Varahooldus. N.F-i juurest leitud käsikirjalised märkmed osutavad samuti sellele, et eeltoodud hanke puhul oli kõnealune 4 400 eurot altkäemaks. Samuti kinnitab eelnevat OÜ Danite Varahooldus kontol tehingute analüüs. Maakohtus uuritud tõendid kinnitavad, et N.F suunas vastavalt ebaõiguskokkuleppele töö E OÜ-le, kes ise töid ei teostanud ning kandis raha edasi OÜ-le Danite Varahooldus, kelle arveldusarvelt tasuti omakorda N.F-ile altkäemaksu töö suunamise eest.
5.2.Seoses N.F-i elukohast leitud ja ära võetud 247 135 euro konfiskeerimata jätmisega märkis prokuratuur, et maakohus on tuvastanud, et N.F sai altkäemaksuna vara ja seda suuremas ulatuses kui läbiotsimisel leitud ja äravõetud rahasumma, kuid see on segunenud muu tema varaga ning tema või tema lähedased on selle aastate jooksul ära tarvitanud. Selles olukorras on prokuratuuri hinnangul võimalik kohtul kasutada alternatiivset konfiskeerimise alust. KarS § 831 lg 1 lubab konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara. Nimetatu ei tähenda ilmtingimata seda, et selle aluse kohaldamiseks peaks N.F-i tahtlikus kuriteos süüdi mõistma. Hoolimata sellest, et N.F-i suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on võimalik tuvastada, et ta ikkagi sai kuriteo tulemusel tulu. Seega on N.F-i elukohast leitud sularaha osas võimalik kohaldada kolmandatelt isikutelt konfiskeerimist ning KarS § 84 sätestatud konfiskeerimise asendamist.
6.S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis S. Zavarzini süüdi KarS § 402 4 lg 1 järgi ja Danite Elektritööd OÜ KarS § 4024 lg 2 järgi ning mõista S. Zavarzin ja Danite Elektritööd OÜ neile esitatud süüdistuses õigeks. Samuti taotleb kaitsja S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ kantud menetluskulude riigilt välja mõistmist ning kolmandate isikute menetluskulude riigi kanda jätmist. Alternatiivselt palub ta arvestada kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmisel konfiskeeritud summa proportsiooni prokuröri taotletud konfiskeerimise kogusummast.
6.1.Kaitsja hinnangul ei vasta esitatud süüdistus KrMS § 154 nõuetele ega kohtupraktikale. Süüdistusaktis on küll kirjeldatud, milles väidetavalt ebaõiguskokkulepe seisnes, kuid puudub üksikasjalik kirjeldus iga konkreetse hanke osas, kas ja millisel viisil N.F oma ametiseisundit süüdistatavate heaks kasutas. Selle asemel tehakse süüdistusaktis ja maakohtu otsuses üldsõnalisi ja abstraktseid viiteid hüpoteetilistele võimalustele hankeid mõjutada või teha süüdistatavatele soodsaid otsuseid.
6.2.Apellatsioonis leitakse, et N.F ei kuritarvitanud enda pädevust ega asetanud S. Zavarzinit ja Danite Elektritööd OÜ-d soodusolukorda. Isegi kui möönda seda, et N.F rikkus oma pädevust tööandja suhtes ning ei järginud hanketingimusi ning riigihangete seadust, siis seda tegid ka teised Tallinna Sadama töötajad. Seega erines praktiline elu hanketingimustes ja
seaduses toodust. Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavad teadsid või pidid teadma, et N.F oma tegevusega rikub Tallinna Sadamas kehtestatud hankekordasid. Kaitsja osutab, et suhtlus S. Zavarziniga enne hankeid toimus, sest N.F-il oli vaja teada hinnaraame Tallina Sadama jaoks ja selleks kasutas ta muu hulgas S. Zavarzini abi. Asjaolu, et hindasid muudeti pärast hanke väljakuulutamist, ei kinnita mitte ebaõiguskokkulepet, vaid iseloomustab praktikat, kuidas Tallinna Sadamas asjad toimusid. Tallinna Sadama teised töötajad muutsid samuti hinda. Maakohtu järeldused, et N.F üritas tagada hangete võitjaks süüdistatava Danite Elektritööd OÜ on tõendamata. Puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oleks N.F koostanud hanketingimusi, mis peaksid sobima süüdistatavatele või et ta oleks lihthangetel eelistanud mingilgi viisil süüdistatavat Danite Elektritööd OÜ-d. Tõendamata on maakohtu seisukohad, nagu oleks N.F läbi S. Zavarzini korraldanud konkureerivate hinnapakkumiste esitamist või aidanud süüdistatavatel kannatanule hinnapakkumisi koostada. Seda, et N.F-il oli algusest peale valinud võitjateks just ebaõiguskokkulepete alusel konkreetsed äriühingud, pole kohtu osutatud tõendi põhjal (N.F-i kõne AKga) võimalik mõista. Kaitsja toob apellatsioonis veel punkt-punkti haaval välja kohtu ebaõigeid järeldusi tõenditest, mis peaksid kinnitama N.F-i S. Zavarzinit eelistavat käitumist. Kaitsja arvates on kohus oma hinnangute andmisel jätnud faktilised asjaolud ehk konkreetsed hanked sidumata N.F-i tegevusega süüdistatavate eelistamisel, rikkudes niimoodi oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samuti on kohus võtnud mingitest e-kirjadest ja vestlusest ainult mingid katked, kuid ei ole analüüsinud neid tõendeid tervikuna. Ebaõiguskokkuleppe puudumist kinnitab lisaks fakt, et Danite Elektritööd OÜ ei võitnud kõiki hankeid, millel ta osales, vaid enda hinnangul üksnes ca 10% neist.
6.3.Süüdistusest ei ole võimalik üheselt mõista, millal väidetav ebaõiguskokkulepe N.F-i ja S. Zavarzini vahel sõlmiti. Ebaõiguskokkuleppe sõlmimise ajavahemik on määratletud ligemale paari aastase perioodina 2011–13. juuni 2013. Kaitsja arvates, isegi kui lugeda ebaõiguskokkulepe sõlmituks, tuleks lähtuda süüdistatavale soodsaimast käsitlusest ja lugeda ebaõiguskokkulepe sõlmituks alles kohtu viidatud perioodi lõpus 13. juunil 2013. Seega kõik hanked, mis on toimunud enne nimetatud kuupäeva ei ole kaetud väidetava ebaõiguskokkuleppega ning need ei puuduta seetõttu altkäemaksu andmist.
6.4.Altkäemaksuna tasutud raha üleandmine ja vastuvõtmine ei ole tõendatud. Tõendamata on see, et LS võttis äriühingute arvelduskontodelt raha sularahas välja ning edastas N.F-ile. Erinevate LS äriühingute vaatlusprotokollidest tuleneb samuti, et sularaha võeti välja ka suuremates summades, kui süüdistatavatele väljastatud arvete alusel rahalisi vahendeid saadi. Seega oli olemas nendel äriühingutel ka muu tegevus ning raha laekumisel LSi äriühingute arveldusarvetele see segunes seal olemasolevate rahaliste vahenditega, mistõttu ei ole võimalik väita, et sularaha, mida väidetavalt N.F-ile üle anti oli raha, mida tasusid süüdistatavad. Danite Elektritööd OÜ on tasunud LSi äriühingutele arvete alusel, mis väljastati kaupade ja teenuste eest arvetel toodud summad. Altkäemaksuna ei ole käsitatav ühe lepingupartneri teisele eelistamine kauba- ja teenuse pakkumise eratehingus, kus kaubad ja teenused ka reaalselt liikusid. Vaidlustatud otsuses ei ole aga määratletud, milliste rahaülekannete puhul saadi vastusooritusena kaup ja milliste puhul mitte. LSiga seotud äriühingutele maksid raha teisedki äriühingud, kes on osalenud Tallinna Sadama hangetel,
kuid kohus ei ole seda arvestanud, andmaks hinnangut, kas tegelikkuses kaubad läbi LSiga seotud äriühingute liikusid või mitte. See asjaolu kinnitab aga seda, et LSiga seotud äriühingud reaalselt kaupa ja erinevaid materjale müüsid. Kaup võis sattuda LSi äriühingutesse erinevatel viisidel ning ei ole välistatud, et N.F need kaubad omastas, kuid see asjaolu ei oma praeguses vaidluses määravat tähtsust. Puuduvad tõendid selle kohta, et N.F-il oli huvi, et kaupu ostetaks tema määratud isikult ja tema öeldud hindadega. Samuti osutab kaitsja, et S. Zavarzin ei ole tõsikindlalt väitnud, et süüdistusaktis loetletud äriühingud on N.F-i omad. Ta üksnes oletas seda. Kuivõrd erinevate materjalide müük oli N.F-i äri, siis on selge, et tal oli huvi kaupasid müüa. Sellegipoolest lähtus S. Zavarzin ostmisel ja ostetud kaupade kasutamisel just enda vajadustest. Arvestades kohtu seisukohta, et kogu LSi äriühingutele kantud raha summas 211 434,6 eurot oli altkäemaks ning võttes aluseks Tallinna Sadama tasutud summa 585 031,34 eurot, siis moodustab altkäemaks 35% Tallinna Sadama saadud summadest. Kaitsja märgib, et sellisel juhul oleks Danite Elektritööd OÜ kandnud kahju ja see seisukoht on ebaloogiline.
6.5.Kaitsja ei nõustu maakohtu käsitlusega kuritegude jätkuvuse osas. Süüdistuse järgi oli tegemist erinevate hangetega, mitte aga ühe konkreetse hankelepingu täitmisega. Samuti olid erinevad isikud, kellele teenust osutati. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Nähtuvalt esitatud süüdistusest esinesid hangete vahel tihtipeale pikemad pausid ning sisult olid kõik hanked ka erinevad. Samuti ei ole võimalust rääkida jätkuvusest, kuivõrd igakordselt ei ole väidetavalt altkäemaksuna tasutud summad samad ning samuti ei ole võimalik tuvastada mingit muud arvestuse alust väidetava altkäemaksu kujunemisel. Ehk alati pidi sõlmitama uus ebaõiguskokkulepe. Seetõttu on rida süüdistusega hõlmatud tegusid aegunud. Ühtlasi märgib kaitsja, kuna menetletavas asjas heidetakse süüdistatavatele ette enne 1. jaanuari 2015 toime pandud kuritegu, tuleb kuriteo aegumistähtaega arvestada selle toimepanemisest, mitte aga kuriteo lõpuleviimisest.
7.R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus süüditunnistamises ning nende õigeksmõistmist. Samuti taotleb kaitsja apellatsioonimenetluse kulude Eesti Vabariigilt väljamõistmist. Kaitsja taotleb kolmandate isikute menetluskulude riigi kanda jätmist või alternatiivselt arvestada kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmisel konfiskeeritud summa proportsiooni prokuröri taotletud konfiskeerimise kogusummast.
7.1.Kaitsja hinnangul ei saanud LSi äriühingutele makstud summade puhul olla tegemist altkäemaksuga. Süüdistuses ei ole määratletud, milliste rahaülekannete puhul saadi vastusooritusena kaup ja milliste puhul mitte, kuid see on oluline, sest äriühingud müüsid süüdistatavale turuhinnaga kaupu.
7.2.Esitatud süüdistus, kus on episoodide kaupa määratlemata, millal vastusooritusena kaup liikus, rikub kaitseõigust, sest niivõrd konkretiseerimata süüdistuse vastu on ennast võimatu kaitsta.
7.3.Maakohus on tuvastatud asjaoludest eelistanud teha eelkõige isikut süüstavaid järeldusi ja jätnud hindamata isiku kasuks rääkivad tuvastatud asjaolud, mis tingiksid isikute õigeksmõistmise. Kohtuotsust ei tohi rajada oletustele ja see on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõistes. Kohus on põhjendamatult tõlgendanud süüd välistavad asjaolud süüdistatavate kahjuks.
7.4.Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud tõendina kõrvale asjatundja AK kirjaliku seisukoha. Vaatamata asjaolule, et asjatundja analüüs on esitatud kirjalikult, mitte tunnistajana kohtuistungil, ei muuda see olematuks tema tuvastatud asjaolusid. Eeltoodud põhjusel ei ole AK analüüs lubamatu tõend ning maakohus oleks pidanud kohtuotsuse tegemisel sellega arvestama.
7.5.Kaitsja ei nõustu maakohtuga, nagu oleks arutataval juhul kuritegu toime pandud jätkuvana. Kaitsja arvates on kogu jätkuvuse käsitlus kunstlik ja tõendamata. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu aga süüdistuse järgi oli tegemist erinevate hangetega, mida tehti erinevate juriidiliste isikute alt. Äriühinguks, kus N.F töötas, oli enne 13. detsembrit 2017 TS Energia OÜ ja seejärel AS Tallinna Sadam. Tegemist on kahe erineva juriidilise isikuga, mis ei võimalda äriühingute erinevuse tõttu käsitleda altkäemaksu ühe jätkuva teona.
Kaitsja on seisukohal, et ebaõiguskokkulepe on tõendamata.
7.7.Tõendatud ei ole süüdistusversiooni järgse raha või hüve jõudmine/ üleandmine LSilt N.F-ile. Kaitsja märgib, et raha üleandmine kui kuriteokoosseisu element peab olema tõendatud ning tõendamist ei saa asendada oletustega. Süüdistusaktis puudub altkäemaksuna tasutud raha LSilt N.F-ile üleandmise konkreetne etteheide või määratlus. Millegagi ei ole välistatud, et osa rahast või kogu raha jäigi LSi käsutusse. Küll on aga kohtumenetluses esitatud tõendid, mis kinnitavad kauba soetamist LSiga seotud äriühingutelt ja sama kauba edasimüümist. Seda fakti ei väära ka asjaolu, et kahel korral on justkui kaupu edasi müüdud nende ostuhinnast odavamalt. Kaitsja osutab, et kui LSi ettevõtetele tasutud raha eest saadi vastu kaupa, on altkäemaks välistatud. Kaitsja arvates on oluline, et kauba müümine toimus turutingimustel. Prokuratuur ei ole süüdistuses määratlenud, milliste rahaülekannete puhul saadi vastusooritusena kaup ja milliste puhul mitte. Raha maksmine vastusoorituse ehk kauba eest ei täida altkäemaksu koosseisu. Kuna prokuratuur ei ole piiritlenud, milliste episoodide puhul oli vastusooritus raha kauba eest ja milliste puhul mitte, ei saa seda prokuratuuri asemel teha kohus. Kaitsja arvates tuleb in dubio pro reo põhimõtte kohaselt lähtuda süüdistatavate ütlustest, mille kohaselt alati, kui raha Si firmadele kanti, saadi vastusooritusena kaup. In dubio pro reo põhimõtte kohaselt tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks nii asjaolu, et kogu LSi firmale makstud raha eest saadi ekvivalendina kaup kui ka asjaolu, et raha jõudmine LSilt N.F-ile ei ole tõendatud.
7.8.Eluliselt usutav ei ole ebaõiguskokkuleppe sõlmimine, kus kohati said süüdistatavad tasutud raha eest vastu kaupu ja teenuseid. Sellises lähenemises sisaldub õiguslik ja loogiline vastuolu. Süüdistuse kohaselt tuleb välja, et N.F sai vara kaupade ja teenuste eest, aga samal
ajal ka vastutasuna soodsate hankemenetluste eest. Süüdistuses ei ole väidetud, et saadud kaupu oleks müüdud turuhinnast odavamalt. Kui raha saadi kaupade/teenuste eest, ei saa sama raha samal ajal olla vara, mida saadi selle eest, et ametiisik suunas soodsaid hankeid. Kaitsja hinnangul ei või kohtupraktika kohaselt varana altkäemaksu eseme tähenduses käsitada varaühikuid, mille saamisele on (ameti)isikul tegelik õigus.
7.9.N.F-i kodust läbiotsimisel leitud märkmed ei kinnita altkäemaksu maksmist, vastupidi, need kinnitavad, et tegu pole altkäemaksuga. Märkmetes on toodud rahasummad vähemalt osaliselt koos käibemaksuga ning märkmetel leiduvad summad on enamasti euro või sendi täpsusega. Sellised summad on pigem iseloomulikud tööde tegemisel ja/või materjalide müügil tehtavatele rehkendustele, mitte aga altkäemaksule.
7.10.Kaitsja arvates on tõendamata, et mh andsid R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus N.File altkäemaksu selliselt, et R. Truss tasus N.F-i ja tema pereliikmete kaupade eest. Arvete puhul, mille süüdistatavad tasusid, polnud tegemist altkäemaksuga, vaid N.F soovis kaupu saada käibemaksu jagu soodsamalt.
7.11.Samuti ei ole tõendatud, nagu oleks R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus aidanud kaasa altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
8.Kannatanu esindaja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus vabastas N.F-i elukohast leitud sularaha aresti alt ning määras, et pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb sularaha kolmandatele isikutele tagastada. Esindaja taotleb N.F-i elukohast leitud sularaha konfiskeerimist kolmandatelt isikutelt KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kuriteo toimepanemise vahendina või alternatiivselt mõista KarS § 83 lg 3 p 2 ja § 84 alusel V.V-lt välja rahasumma, mis vastab kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeeritava vara väärtusele ning jätta konfiskeerimise asendamise tagamiseks vastavas summas sularaha aresti alla. Esindaja taotleb kannatanu apellatsioonimenetluses lepingulisele esindajale makstud tasu talle hüvitamist.
8.1.Apellant leiab, et maakohus on esitanud tõendamisele üleliia ranged nõuded, leides, et N.F-i elukohast leitud sularaha ei pruugi olla süüdistatavatelt saadud altkäemaksuraha. Kohtus usutavaks loetav sündmuste käik ei pea olema ainumõeldav ja väljaspool kõikvõimalikke alternatiive. Samamoodi nagu isiku süüküsimuse lahendamisel, ei tohi tõendatusele esitada ülemäära rangeid nõudeid ka konfiskeerimise küsimuse lahendamisel. Seejuures saab konfiskeerimise küsimuse lahendamisel lähtuda mõnevõrra leebemast tõendamisstandardist kui isiku süüküsimuse lahendamisel. Prokuratuur peab esitama konkreetse juhtumi tehiolude kontekstis piisavad tõendid, näitamaks usutavalt ära kuriteo tagajärjel aset leidnud toimepanija või kolmanda isiku vara väärtuse suurenemine ja selle ulatus. Seejuures on lähteandmete ebatäpsuse korral lubatud mõningane hinnangulisus. Kui prokuratuur on esmase tõendamiskoormise täitnud, kuid võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaat leiab, et riikliku süüdistaja esitatud tõendid ei kajasta süüteoga saadud vara õigesti, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mille kinnituseks tuleb isikul esitada oma tõendeid.
8.2.Suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust saab arutataval juhul tõendikogumi pinnalt järeldada seda, et N.F-i kodust leitud sularaha näol on tegemist just altkäemaksuna saadud rahaga. Kohtu välja toodud asjaolud ei tekita selles mõistlikku kahtlust. Tegemist ei ole N.F-i ja V.V pangakontodelt välja võetud või neile kuuluva vara müügist saadud rahaga. N.F-i ja tema pereliikmete varalist seisu kajastava vaatlusprotokolli põhjal on ilmne, et N.F-i elukohast leitud rahasummat ei saadud ta kõrvale panna tema või tema abikaasa pangakontodele laekunud sissetulekute arvelt. N.F-i harjumuspärane pangakonto kasutus ei toeta ka versiooni, nagu oleks ta mingiski märkimisväärses osas võinud oma pangakontolt raha välja võtta 2019. a alguses. Versioonid sellest, nagu võiks N.F-i kodust leitud raha näol olla tegemist 1991. a metalliärist jäänud võlgade tasumise teel saadud rahaga või V.V emalt päritud rahaga, on samuti eluliselt ebausutavad ja selliseid kaitseversioone tõendid ei kinnita. Sularaha kogus, hoidmise viis ja süüdistusega seonduvad asjaolud toetavad järeldust, et tegemist on altkäemaksurahaga. Lisaks tuleb märkida, et N.F saigi suurema osa altkäemakse just sularahas. Kuna süüdistusest hõlmatud ajaperioodil tegi N.F oma pangakontodele sularaha sissemakseid kokku vaid 21 891,16 eurot, on ilmne, et sularahas altkäemaksuna saadud raha ei pannud ta (vähemalt suures osas) oma pangakontodele, vaid pigem hoiustas seda sularahas. Suurema osa raha hoidmise viis viitab raha peitmisele. Arvestades, et N.F-i kodust leiti sularaha ligikaudu samas suurusjärgus, nagu ta sai maakohtu tuvastatu kohaselt läbi LSi R. Trussilt ja S. Zavarzinilt sularahas altkäemaksuna, on suur tõenäosus, et vähemalt suurem osa leitud sularahast oli just nimelt altkäemaksuraha. Osa sularaha leidmine 200- ja 500-eurostes kupüürides ei välista, et tegemist oli altkäemaksurahaga, sest N.F ei võtnud altkäemakse ise pangakontodelt välja, vaid temale toodi altkäemaks juba sularahas. Seejuures esimeste altkäemaksusummade üleandmise ajal käibis veel Eesti kroon.
8.3.Apellant osutab veel sellele, et N.F-il ja tema pereliikmetel polnud asjas uuritud tõendite valguses vajadust altkäemaksuraha valdavas osas ära tarvitada, sest kommunaal- või muude igapäevateenuste osutamisega seotud püsikulusid, aga ka mitmeid muid kulusid finantseeriti pangakontodelt. Osa altkäemaksust on N.F aga saanudki sellisel viisil, et altkäemaksu andja on tasunud talle vajalike kaupade eest. N.F-i juurest leitigi aga üksnes osa saadud altkäemaksust, mis viitab kannatanu arvates sellele, et osaliselt on sularaha igapäevaste kulude katteks tarvitatud.
8.4.Kuna R. Truss on käsitatav toimepanijana ka ARilt ja AMilt altkäemaksu võtmise episoodides, pole tähtsust sellel, kas enne läbiotsimist oli ära tarvitatud või säilitatud osa R. Trussi ja S. Zavarzini antud altkäemaksurahast või R. Trussi kaasabil ARi ja AMi antud altkäemaksurahast. Mõlemal juhul saab N.F-i elukohast leitud sularaha käsitada süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude toimepanemise vahendina ning käsitada kolmandaid isikuid selle toimepanijate arvel omandanuna.
8.5.Kui lähtuda maakohtu seisukohast, et N.F ja tema pereliikmed on kuriteo toimepanemise vahendina käsitatava altkäemaksuraha aastate jooksul ära tarvitanud, pidanuks kohus kaaluma, kas KarS § 83 lg 3 p 2 ja § 84 alusel on võimalik mõista kolmandatelt isikutelt välja rahasumma, mis vastab kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeeritava vara
väärtusele. Kuna altkäemaksu andmine ja altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamine toimusid jätkuvate kuritegudena, siis on KarS § 84 selles kontekstis kohaldatav ka enne 10.01.2017 üle antud altkäemaksusummadega seoses.
8.6.Kui jõuda järeldusele, et osa altkäemaksurahast on ära tarvitatud ning osa sellest säilis ehk võeti läbiotsimise käigus N.F-i elukohast ära, on võimalik kohaldada kolmandate isikute suhtes nii kuriteovahendi konfiskeerimist (säilinud altkäemaksuraha ulatuses) kui ka konfiskeerimise asendamist.
9.Kolmandate isikute esindaja vandeadvokaat Leon Glikman esitas ringkonnakohtule 4. märtsil ja 17. aprillil 2025 kirjalikud seisukohad, milles ta taotleb kriminaalasjas menetluse lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu; alternatiivselt aga prokuratuuri apellatsiooni osaliselt või täielikult läbi vaatamata või rahuldamata jätmist konfiskeerimise küsimuses, kannatanu apellatsiooni täielikult läbi vaatamata jätmist ning kaitsjate apellatsioonide rahuldamist. Esindaja arvates tuleb maakohtu otsuse resolutsioon konfiskeerimise osas muutmata jätta, muutes vajadusel otsuse põhjendusi vastavalt kolmandate isikute seisukohtadele. Ühtlasi taotleb esindaja kolmandate isikute menetluskulude riigi või süüdistatavate kanda jätmist, määrates tähtaja menetluskulu nimekirja esitamiseks.
9.1.Esindaja arvates puudub kannatanul apellatsiooniõigus konfiskeerimise küsimuses. Prokuratuuri apellatsioon tuleb konfiskeerimise osas jätta läbi vaatamata põhjusel, et prokuratuur ei ole esitanud apellatsiooniteadet.
9.2.Esindaja arvates väljub prokuratuur süüdistusakti ja kohtuliku arutamise piirest, sest süüdistusaktis räägitakse altkäemaksuna saadud raha puhul üksnes sellest kui kuriteovahendist, aga ei käsitata seda raha kuriteoga saadud varana. Samuti ei käsitata süüdistusaktis konfiskeerimise asendamise küsimust.
9.3.Esindaja arvates, kuivõrd prokuratuur taotleb apellatsioonis altkäemaksuraha konfiskeerimist süüteoga saadud varana, ei tohi apellatsiooni piirest väljudes muuta maakohtu otsust kuriteovahendi konfiskeerimise osas.
9.4.Prokuratuur soovib kolmandatelt isikutelt konfiskeerimisega kohaldada karistusseadust tagasiulatuvalt ning prokuratuuri esitatud konfiskeerimise alused ei tulene seadusest ega põhiseadusest, sest kolmandatele isikutele ei ole altkäemaksuraha võõrandatud, vaid nad on selle saanud pärimise teel. Samuti on poole puhul vaidlusalusest rahast tegemist V.V ühisvaraga.
9.5.Samuti ei ole kõnealust raha üldse võimalik kuriteovahendina käsitada, sest seda ei andnud N.F-ile üle süüdistatavad, vaid LS, kes polnud süüdistatav. Kuna vaidlusalune raha maksti LSile kaupade ja teenuste eest, siis ei ole seda võimalik käsitada altkäemaksuna. Lisaks on prokuratuuri väited altkäemaksuraha osas tõendamata. Samuti on tõendamata, et LS üldse andis N.F-ile raha üle. Tõendamata on ka altkäemaksukuriteo jaoks oluline
ekvivalentsussuhe, sest puuduvad tõendid selle kohta, et N.F oleks süüdistatavaid soosinud. Esindaja leiab, et N.F-i ei saanud käsitada ametiisikuna, vaid ta oli üksnes tehnilisi ülesandeid täitev töötaja. Otsustuspädevus oli ettevõtte juhatusel.
9.6.Esindaja nõustub kaitsjatega, leides, et süüdistatavatele ette heidetavad teod on osaliselt aegunud.
RINGKONNAKOHTU ISTUNG
10.Ringkonnakohtu istungil 13. mail 2025 jäid apellandid oma apellatsioonide juurde, paludes need rahuldada. Prokurör ja kannatanu esindaja vaidlesid kaitsjate apellatsioonidele vastu ja taotles nende rahuldamata jätmist. Kaitsjad omakorda vaidlesid vastu prokuratuuri ja kannatanu esindaja apellatsioonidele. Paludes need rahuldamata jätta. Kolmandate isikute esindaja vaidles samuti prokuratuuri ja kannatanu esindaja apellatsioonidele, paludes need rahuldamata jätta.
11.Kohtuliku uurimise raames esitas prokurör taotluse avaldada maakohtu istungite protokollid. Ükski teine menetlusosaline sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Kolleegium rahuldas taotluse ja luges maakohtu istungite protokollid avaldatuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse, apellatsioonide ja prokuröri seisukohaga, asub seisukohale, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis konfiskeerimata sularaha, mis leiti läbiotsimisel N.F-i elukohast ning määras selle sularaha aresti alt vabastamisele ja kolmandatele isikutele tagastamisele. Ringkonnakohus teeb tühistatud osades uue otsuse, millega konfiskeerib KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt N.F-i elukoha läbiotsimisel ära võetud ning konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha 247 135 eurot. Ringkonnakohus jätab kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, samas rahuldab ringkonnakohus kannatanu apellatsiooni ning prokuratuuri apellatsioonid osaliselt. Oma seisukohti põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
I
13.Esmalt käsitleb kolleegium kolmandate isikute esindaja taotlust kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel, mida kohtuistungil toetas ka kaitsja V. Kivistik. Suuremas osas on taotluses korratud juba 13. augustil 2023. a maakohtule esitatud samasisulises taotluses märgitut. Täiendavate argumentidena, miks on esindaja arvates mõistlik menetlusaeg möödunud, toob ta oma taotluses välja selle, et maakohtu otsuse vormistamisele kulus pärast viimast kohtuistungit 29.
mail 2024 enam kui pool aastat, samuti, et ringkonnakohtu menetlus on alles algusjärgus. Kolleegium jätab kolmandate isikute esindaja taotluse rahuldamata. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu 4. märtsi 2024. a määruses väljendatud seisukohtadega nimetatud taotluse kohta, ei ole vajalik neid seisukohti korrata. Täiendavalt tuleb aga märkida alljärgnevat.
13.1.Maakohus oma 4. märtsi 2024. a määruses osutas juba sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel viimane abinõu ja enne selle kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumise heastaks piisav rahaline hüvitis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 6 või lg 4 alusel, karistuse kergendamine või karistusest vabastamine KrMS § 306 lg 1 p 6 1 alusel (RKKKo asjas nr 1-20-2143/156, p 11). Need põhimõtted on mutatis mutandis kohaldatavad ka konfiskeerimismenetluses, s.h kolmanda isiku suhtes esitatud konfiskeerimistaotluse menetlemisel (RKKKm asjas nr3-1-1-4-17, p 26 jj).
13.2.Maakohus on kriminaalasja menetlusaja pikkust arvestades mõistnud süüdistatavatele karistused tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, leides, et see on kohane moodus reageerimaks asjaolule, et menetlus arutatavas kriminaalasjas on kestnud mõnevõrra kaua. Samas rõhutas maakohus, et kohtumenetluse ajal ja otsuse tegemise ajaks ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud. Kolleegium nõustub selle kaalutlusega ja leiab, et ka maakohtu otsuse kuulutamisest möödunud veidi enam kui poole aasta jooksul ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud.
13.3.Arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ei saa kohtuvaidluste lõpust (29. mai 2024) kohtuotsuseni (3. detsember 2024 otsuse kuulutamine, 20. jaanuar 2025 otsuse täisteksti kättesaadavaks tegemine) jõudmiseks kulunud aega pidada ülemäära pikaks. Kohtuasja menetluse ettevalmistamine, arutamine ja otsuse koostamine ringkonnakohtus on aega võtnud ca 4 kuud ning kolleegiumi hinnangul ei ole kriminaalasja mahtu ja keerukust arvestades siingi toimunud mingeid põhjendamatuid viivitusi ega esinenud tegevusetuse perioodi. Mitmete süüdistatavatega, pikaajalist kuritegelikku skeemi hõlmava süüdistuse arutamine ja selle arutamise käigus uuritud tõendite põhjal kohtuotsuse koostamine paratamatult nõuab aega. Kergekäeline soov sundida kriminaalmenetluses kiirustama, toob kaasa vigu, mida ei ole hiljem võimalik kompenseerida või mille kordategemine nõuab täiendavalt aega ja kulutusi. Selle asjaoluga tuleb mahuka kriminaalasja osalistel arvestada ning samuti arvestada reaalsusega, et õigusriigis seatud reeglitele vastavalt kriminaalasjas tõe väljaselgitamine on aeganõudev tegevus. Sellel on ühiskonna jaoks tervikuna suur väärtus ning selle avaliku huvi tagamiseks on õigustatud kriminaalmenetlusest puudutatud isikute õiguste riivamine seeläbi, et nad peavad menetlust taluma märkimisväärse ajavahemiku kestel.
13.4.Küll aga tuleb osutada veel varasemas kohtupraktikas korduvalt rõhutatud asjaolule, et mõistliku menetlusaja kontekstis peab arvestama mh sellega, mis on puudutatud isiku jaoks konkreetses menetluses kaalul (RKKKm 1-17-10050, p 15). Selles kontekstis on süüdistatava ning kolmandate isikute olukord kaunikesti erinev. Süüdistatava jaoks, keda ähvardab kriminaalmenetluse tulemusel võimalik süüdimõistmine, karistus ja muud kaasnevad
negatiivsed tagajärjed (sunniraha, menetluskulude, kahjuhüvitise ja konfiskeerimise jne näol) on kahtlemata kaalul tunduvalt enam kui kolmandate isikute jaoks, keda võib nende jaoks negatiivse kohtulahendi korral ähvardada üksnes varalist sfääri puudutav tagajärg. Seega õiguslike tagajärgede kui ka kriminaalmenetlusega paratamatult kaasneva emotsionaalse pinge mõttes on menetluse kestusest tulenev õiguste riive intensiivsus kolmandate isikute jaoks oluliselt väiksema kaaluga kui süüdistatava jaoks. Eeltoodule tuginedes ei pea kolleegium arutataval juhul menetluse kestusest tekkivat riivet kolmandate isikute jaoks sedavõrd kaalukaks, et selle puhul saaks rääkida nende õiguste rikkumisest, mida peaks neile konfiskeerimisotsustust tehes kuidagi heastama.
13.5.Kaitsja V. Kivistik on kolmandate isikute esindaja taotlust toetanud, leides samuti, et maakohtu mõistliku menetlusaja kohta tehtud määrusest möödunud aja jooksul on ikkagi mõistlik menetlusaeg jõudnud mööduda. Kolleegiumi hinnangul ei ole see siiski nii ka süüdistatavate R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus perspektiivist käsitletuna. Nagu juba märgitud eelpool p-des 13.2 ja 13.3, on menetluse pikka kestust arvesse võetud süüdistatavatele karistuse mõistmisel. Samuti on menetluse kestus mõistetav, arvestades kriminaalasja mahukust ja keerukust. Maakohtu mõistliku menetlusaja kohta tehtud määrusest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni möödunud aeg on olnud sellise mahuga kriminaalasja kohta prognoositav ja tavapärane, mistõttu ei olegi põhjust arutataval juhul mingist mõistliku menetlusaja rikkumisest rääkida.
14.Kolmandate isikute esindaja esitas oma 17. aprilli 2025. a kirjalikes seisukohtades korduvad taotlused jätta kannatanu ja prokuratuuri apellatsioonid läbi vaatamata neil apellatsiooniõiguse puudumise tõttu. Esindaja jäi 13. mail 2025. a ringkonnakohtu istungil oma taotluste juurde juba varasemalt toodud põhjendustel. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on nimetatud taotluste kohta seisukoha võtnud juba oma 19. märtsi 2025. a määruses. Kolleegium ei pea vajalikuks selles määruses avaldatud seisukohti alljärgnevalt üle korrata ega neid täiendada ning jääb oma seisukoha juurde, et kannatanu apellatsiooniõiguse piiramiseks esindaja märgitud kaalutlustel puudub seaduslik alus. Esindaja arusaam, nagu sõltuks prokuratuuri apellatsiooniõigus konfiskeerimise küsimuses sellest, kas just prokuratuur ise on esitanud apellatsiooniteate, on ebaõige. Kui üks kohtumenetluse pool on apellatsioonitähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel KrMS § 319 lg 1 ls 2 kohaselt apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.
15.Mõlemad kaitsjad on leidnud, et arutatavas kriminaalasjas esitatud süüdistus ei vasta nõuetele ja see rikub kaitseõigust.
15.1.Esmalt on kaitsja T. Mällase apellatsioonis süüdistusele ette heidetud seda, et sealt puudub üksikasjalik kirjeldus iga konkreetse hanke osas, kas ja millisel viisil N.F oma ametiseisundit süüdistatavate heaks kasutas. Selle asemel tehakse süüdistusaktis ja maakohtu otsuses üldsõnalisi ja abstraktseid viiteid hüpoteetilistele võimalustele hankeid mõjutada või teha süüdistatavatele soodsaid otsuseid. Niisugune etteheide on vastuolus süüdistusaktis
tegelikult sisalduvaga. 14. märtsil 2024 esitatud muudetud ja täpsustatud süüdistusakti kohaselt on N.F-i ametiseisundi kasutamise ja pädevuse kuritarvitamise puhul kokkuvõtlikult välja toodud järgmist (vt SA p-d 18.2.1 ja 18.4.1).
15.1.1.Süüdistuse kohaselt oli väikehangete kontekstis oli N.F see, kes koostas väikehangete tehnilised tingimused, valides seejärel välja äriühingud, kellelt ta küsis pakkumisi. Ta pöördus pakkumiste saamiseks mh otse S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ ning R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus poole. Tagamaks, et parima hinnapakkumise esitab Danite Elektritööd OÜ või Danite Elektritööd OÜ, edastas N.F S. Zavarzinile ja R. Trussile teiste pakkujate hinnapakkumisi ning samuti palus ta neil konkreetse hinnaga pakkumine teha. Lisaks palus N.F korraldada neil teistelt äriühingutelt konkureerivate pakkumiste esitamine selliselt, et Danite Elektritöööd OÜ või OÜ Danite Varahooldus hind oleks kõige soodsam. Samuti võimaldas N.F neil peale pakkumuse esitamist veel hinnapakkumist muuta hinda suurendades nii samasuguse töömahu juures kui ka suurenenud töömahu juures. Lisaks kinnitas N.F Danite Elektritööd OÜ-le ja OÜ-le Danite Varahooldus juba enne pakkumiste esitamist, et neil on tööde teostamise võimalus ning nad võivad tööde teostamisega alustada enne lõpliku hinnapakkumisega nõustumist. Veel üks N.F-i ülesanne oli hinnapakkumistega nõustumine. Kõigi nende eelpool kirjeldatud ülesannete täitmisel arvestas N.F-i võimalikult suurel määral Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus huvidega.
15.1.2.Lihthangete puhul oli N.F tehniliste tingimuste koostaja ja kontaktisik ning seega sai otsustada, millistele tingimustele tooted ja teenused peaksid vastama. Ta hoolitses, et hanketingimused ja hanke käik oleks S. Zavarzinile ja Danite Elektritööd OÜ-le ning R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus võimalikult soodsad. Samuti jagas N.F neile teavet, millise hinnaga pakkumus esitada, korraldas teiste äriühingute konkureerivate pakkumiste koostamist nii ise kui ka lasi seda korraldada Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus esindajatel nõnda, et nende pakkumised oleks teiste äriüngute omast soodsamad. Lisaks andis N.F enne hanke välja kuulutamist S. Zavarzinile ja R. Trussile teada, et plaanis on välja kuulutada hange ning veel enne hanke välja kuulutamist said Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus S. Samsovile enda pakkumise saata, mis võimaldas neil teiste äriühingutega võrreldes põhjalikumalt ja kauem hankeks ette valmistuda ning leida soodsamaid tooteid ja teenuseid. Teistele äriühingutele N.F sellist võimalust ei andnud. Samuti andis N.F võimaluse Danite Elektritööd OÜ-le ja OÜ-le Danite Varahooldus isegi peale hanke väljakuulutamist ja hinnapakkumiste esitamist veel hinnapakkumisi muuta selliselt, et need oleks parimad pakkumised. Lisaks oli N.F hankekomisjoni liige või isik, kes oli kaasatud hankekomisjoni töösse. Seega sai ta osaleda otsuse tegemisel, milline pakkumine vastab tehnilistele tingimustele ning hankekomisjoni liikmena osaleda otsuse tegemisel, milline pakkumine lugeda parimaks. Kõige eelkirjeldatu puhul arvestas N.F võimalikult suurel määral Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus huvidega.
15.1.3.N.F oli süüdistuses märgitule vastavalt isik, kes kontrollis nii väikehangete kui ka lihthangete puhul tööde teostamist, võttis vastu tehtud töid ning kinnitas ja kooskõlastas sisuliselt tööde eest esitatud arved enne nende tasumiseks esitamist. Nõnda sai N.F sisuliselt suunata ja otsustada, kas tehtud tööd on teostatud korrektselt ning on alus arve välja
maksmiseks. Seda kõike tegi N.F mh konkreetselt Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus puhul, arvestades seejuures võimalikult suurel määral nende äriühingute huvidega. Seejuures tagas N.F-i heakskiit Danite Elektritööd OÜ-le ja OÜ-le Danite Varahooldus ka edaspidiste hanget jaoks usaldusväärse lepingupartneri maine. N.F oli lisaks eelkäsitletule valmis kinnitama Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus töid suuremas mahus kui neid teostati ning isegi juhul, kui neid töid ei teinud tegelikult Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus, vaid TS Energia OÜ ja AS Tallinna Sadam töötajad või teiste äriühingute esindajad. Lisaks pöördus N.F teiste äriühingute poole ning andis teada, et juhul, kui nad soovivad AS-le Tallinna Sadam või TS Energia OÜ-le töid teostada, siis tuleb neil lepingu täitmiseks vajalikke seadmeid või teenuseid osta Danite Elektritööd OÜ-lt või OÜ-lt Danite Varahooldus, tagades seeläbi Danite Elektritööd OÜ-le ja OÜ-le Danite Varahooldus suuremas mahus lepinguid ning käivet.
15.1.4.Süüdistuses on järgnevalt osutatud konkreetsetele õiguslikele ja lepingulistele alustele, mida N.F oma eelkirjeldatud käitumisega rikkus.
15.1.5.Edasiselt on aga süüdistuses välja toodud konkreetsed väike- ja lihthanked, mille puhul N.F eelpool kokku võetud viisil tööd korraldas, oma ametialast pädevust kasutas ja tegi seda mitte enda tööandja, vaid S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ ning R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus huvides.
15.1.6.Samuti tuleb osutada, et maakohus on N.F-i ametipädevuse kasutamist S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ ning R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus huvides põhjalikult käsitlenud vaidlustatud otsuse alljaotises V. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega täiel määral ning peab vajalikuks täiendavalt rõhutada üksnes seda, et paljude aastate jooksul realiseeritud altkäemaksukokkuleppe puhul ei oma tähtsust see, kuidas ja mil viisil iga konkreetse hanke või töö puhul pädevust ka tegelikult kuritarvitati, vaid oluline on see, et tõenditest kogumis nähtub järjepidev konkreetsete äriühingute soosimine, mida tehtigi vastavalt vajadusele erinevatel juhtudel väga mitmekesiselt. Maakohus on ametipädevuse S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ ning R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus huvides kasutamist analüüsides tõenditele tuginedes teinud rohkeid viited erinevatele konkreetsetele juhtumitele, mis kokkuvõttes ei jäta ruumi mõistlikuks kahtluseks, et N.F-i tegevus oli tervikuna suunatud just nende isikute soosimisele ning õigustab ka süüdistuse eelkirjeldatud ülesehitust nimetatud küsimuses. Tegelikult tulebki kaitsja T. Mällase apellatsiooniga tutvudes välja hoopis see, et kaitsja ei ole rahul maakohtu-poolse tõendite analüüsiga, leides, et tõenditest tuleb teha maakohtuga võrreldes teistsuguseid järeldusi. Seega nähtub tema apellatsioonist teatav segadus, kus süüdistuse seaduse nõuetele vastavuse etteheite juures on ühel hetkel hakatud analüüsima hoopis tõenditele antud hinnangut.
15.1.7.Kaitsja T. Mällase ettekujutus, nagu pidanuks süüdistuses eeltoodud asjaolud olema lahti kirjutatud iga altkäemaksuepisoodi juures eraldiseisvalt, ei ole asjakohane. Niisugune süüdistuse ülesehitus ei tagaks mingilgi viisil süüdistuse paremat jälgitavust, vaid, vastupidi, koormaks ja paisutaks selle teksti mahtu ülemääraselt, tekitades põhjendamatult raskusi süüdistuses tervikliku narratiivi loomiseks ja selle jälgimiseks. Süüdistuses valitud
lähenemine, kus esmalt on kirjeldatud N.F-i roll TS Energia OÜ-s ja AS-s Tallinna Sadam; seejärel tema tegevusmuster väikehangete ja lihthangete korraldamisel, teostamisel ja kontrollimisel; ning seejärel toodud välja konkreetsed etteheidetavad episoodid, nende rahalised tervikmahud ja makstud summadest altkäemaksuks olev osa; võimaldab just nimelt üheselt jälgida N.F-i tegevust nii üldisel tasandil kui ka mõista seda iga konkreetse episoodiga seoses. Seejuures on kahtlemata oluline, et kaitsjad püüavad luua muljet, nagu peaks iga episoodi vaatlemagi isoleeritult kui omaette individuaalset käitumisakti, millel teiste süüdistuses märgitud tegudega seos puudub. Süüdistuse lähenemine on aga üles ehitatud arusaamale, et episoodid moodustavad tervikliku jätkuva kuritegeliku käitumise ahela, olles omavahel seotud ühise üleulatuva eesmärgiga, milleks on N.F-i puhul eesmärk saada S. Zavarzinilt ja R. Trussilt ning nende juhatatud äriühingutelt jätkuvalt altkäemaksu ning S. Zavarzini ja R. Trussi ning OÜ Danite Varahaldus ja Danite Elektritööd OÜ puhul jätkuv soov saada eelistingimustel ligipääs TS Eneria OÜ ja hiljem AS Tallinna Sadam tellitavatele elektritöödele. See vastuolu süüdistuse lähenemise ning kaitsjate arusaama vahel on olemuslik.
15.2.Järgnevalt on kaitsja T. Mällase apellatsioonis esitatud etteheide, nagu ei olevat võimalik süüdistusest üheselt mõista, millal väidetav ebaõiguskokkulepe N.F-i ja S. Zavarzini vahel sõlmiti. Sellisegi kriitikaga ei ole põhjust nõustuda. On tõsi, et süüdistusest ei nähtu N.F-i ning S. Zavarzini omavahelise eraldi ebaõiguskokkuleppe sõlmimise täpset aega, vaid süüdistuses on ebaõiguskokkuleppe sõlmimise aeg märgitud S. Zavarzini puhul lausa paariaastase ajavahemikuna. Sellegipoolest tuleb tõdeda, et niisugune ajaline määratlus ei ole kaitseõiguse kontekstis lubamatult ebakonkreetne, sest süüdistus määratleb S. Zavarzini puhul konkreetse kuupäeva – 13. juuni 2013, mis ajaks ebaõiguskokkulepe oli kindlasti sõlmitud ja millest edaspidi saab N.F-i ning S. Zavarzini ja tema juhatava ettevõtte vahelisi lepingulisi suhteid käsitada ebaõiguskokkuleppe raames. Nii on seda mõistnud ka maakohus (vt vaidlustatud otsuse p 149, samuti p 171). T. Mällas on apellatsioonis leidnud, nagu hõlmaks süüdistus siiski ka enne 13. juunit 2013 jäävaid Danite Elektritööd OÜ võidetud väike- ja lihthankeid. Et see pole nii, on ilmne süüdistusakti p-st 18.2.2, milles käsitletakse S. Zavazinilt N.F-ile üle antud altkäemaksusummasid. Selles süüdistuse punktis on esimese altkäemaksu üleandmise kuupäevana märgitud 13. juuni 2013 (vt SA, tl 117, kohtu kd 5).
15.3.Samuti olevat kaitsjate hinnangul süüdistus konkretiseerimata ja seega samuti kaitseõigust rikkuv, sest süüdistusest ei nähtu episoodide kaupa, millal väidetavalt tasutud altkäemaksudele vastusooritusena kaup liikus. Kolleegium märgib, et väide nagu oleks Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus saanud LSi äriühingutele makstud summade eest kaupade ja teenuste näol vastusooritused on väga põhjalikku käsitlemist leidnud maakohtu vaidlustatud otsuses ja seal ühemõtteliselt kummutatud (vt MKO p-d 151–195). Olulisim on seda käsitlust kokkuvõttev tõdemus, et isegi kui mõne arve alusel, mida Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus LSiga seotud äriühingutele tasusid, mingi tegelik kaup või materjal liikus, ei muuda see ebaõiguskokkulepet ega altkäemaksu andmist olematuks, sest motiiv selliste tehingute tegemiseks oli just realiseerida ebaõiguskokkulepet. Ebaõiguskokkuleppe sisu ja selle realiseerimise vaatest on oluline see, et kaupa või materjali ei ostetud n-ö vahekehadest äriühingutelt (mida kureerisid N.F ja LS) vabatahtlikult, vaid
teadmises, et see on ebaõiguskokkuleppe realiseerimiseks vajalik ja nõutav käitumine, mida eeldab N.F ja mille järgi N.F omakorda pädevust kuritarvitades juhindub (vt MKO p 151). Lisaks nähtub kohtuistungil uuritud ja maakohtu vaidlustatud otsuses ulatuslikult analüüsitud tõendite kogumist, et valdavalt tegid viidatud tehingute korral LSi äriühingud illusoorse vastusoorituse, mis leidis aset sisuliselt altkäemaksu maksmise kattevarjuks. Eeltoodu tõttu on põhimõtteliselt väär ka kaitsjate eeldatu, nagu pidanuks süüdistuses iga LSi äriühinguga tehtud tehingu puhul olema selgitatud, kas tehti ka mingi vastusooritus. Väiteid seoses sellega, kas LSi äriühingutega tehtud tehingud olid reaalsed või fiktiivsed ning kuidas on need asjaolud tõendatud, käsitleb kolleegium allpool otsuse p-des 23.4.–23.6.
16.R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud tõendina kõrvale asjatundja AK kirjaliku seisukoha. Kolleegium leiab, et maakohus on siiski põhjendatult käsitlenud nimetatud tõendit lubamatuna ja seetõttu tõendi õigustatult kõrvale jätnud. Erinevalt kaitsja väidetust, nagu oleks tõendi kõrvalejätmise peamine põhjus seisnenud selles, et AK hinnangud esitati kohtule kirjalikult, mitte ei kuulatud nimetatud isikut kohtuistungil asjatundjana üle, on maakohus tõendi lubamatuks lugenud eeskätt põhjusel, et temast lähtuv teave ei haaku KrMS §-s 1091 sätestatud asjatundja funktsiooniga. Asjatundja ei saa anda teavet tõendamiseseme asjaolude kohta (mh nt selle kohta, kui arusaadavalt või veavabalt on üks või teine kriminaalmenetluse tõend vormistatud), vaid tema ülekuulamise eesmärgiks saab olla KrMS § 1091 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt üksnes asjatundja osavõtul tehtud menetlustoimingu käigu kajastamine või eriteadmistele tuginevate selgituste andmine, mis aitab tõendamiseseme asjaolusid paremini mõista. AK kirjalikust arvamusest ei nähtu kumbagi eelmainitud teabekategooriat, mistõttu ei saanudki maakohus tema analüüsi tõendina arvestada. See, et asjatundja eriteadmised tuleb välja selgitada just kohtuistungil ütluste vormis, mitte aga vormistada neid kirjalikult, on üksnes täiendav argument, ehkki ka juba see argument iseenesest välistaks kaitsja soovitud AK analüüsi lubatavuse tõendina.
II
17.Asudes käsitlema kaitsjate apellatsioonide väiteid selle kohta, nagu oleks esitatud süüdistus tõendamata, käsitleb kolleegium esmalt küsimust selle kohta, kas N.F kuritarvitas enda pädevust TS Energia OÜ ja hiljem AS Tallinna Sadam töötajana.
18.Nimelt asub kaitsja T. Mällas apellatsioonis seisukohale, et N.F ei kuritarvitanud enda pädevust ega asetanud S. Zavarzinit ega Danite Elektritööd OÜ-d soodusolukorda. Isegi kui ta oma pädevust ja hankekorda tööandja suhtes rikkus, siis ei olnud see suunatud tema isiklikule kasule ning S. Zavarzin ei olnud sellest teadlik.
18.1.Eeltoodud väited üksnes kordavad juba maakohtus asja arutamisel kaitsja väidetut. Lisaks on silmatorkav, et kaitsjad nopivad välja valikuliselt neile enda arvates sobivaid tõendeid ja püüavadki lihtsalt üksikutele tõenditele antava alternatiivse tõlgenduse varal maakohtu hinnanguid kummutada. Kaitsepositsiooni jaoks ebasobivaid järeldusi võimaldavatest tõenditest kaitsjad aga vaikivad, soovides neid mitte märgata ega mitte
arvestada, millisesse valgusse asetub süüdistatavate ja N.F-i suhtlus, kui seda analüüsida kogu uuritud tõendusmaterjali pinnalt. Maakohtu vaidlustatud otsuses on N.F-i pädevuse kuritarvitamist põhjalikult analüüsitud, sh käsitletud eeltoodud kaitseväiteid. Erinevalt kaitsjate väidetest jäävast muljest pole maakohus aga lähenenud tõenditele üksikult, vaid vaadelnud neid kogumis, andes tervikhinnangu. Nii on maakohus leidnud, et N.F suunas teadlikult väljakuulutatavate hangete sisu ja kellelt hinnapakkumist küsitakse, koostas tehnilisi tingimusi, lihthangete puhul väljendas komisjonis oma seisukohta pakkujate osas, kontrollis hangete korras teostatavaid töid ja otsustas tööde vastuvõtmise, lisaks kinnitas ta ka arveid. Väikehangete puhul otsustas ta ainuisikuliselt, milliseid töid ja kellelt tellida. Mh korraldas N.F näilike konkureerivate hinnapakkumiste esitamist, kasutades selleks erinevaid äriühinguid, sh välja valitud võitjaid (vt MKO p-d 97–137).
18.2.Kaitsja T. Mällase arvates selgitab hanke-eelset tööde hindu puudutavat suhtlust vajadus teada saada hanke orienteeruvaid hinnapiire. Kolleegium leiab, et see siiski ei selgita omavahelist suhtlust N.F-i ja süüdistatavate vahel. Puudub ju igasugune loogika selles, et S. Zavarzin saadab N.F-ile peatselt välja kuulutatava hanke kohta n.ö hinnapiire näitava kalkulatsioonina ühe summa, paar päeva hiljem ametliku hinnapakkumisena aga juba suurema summa ning lõpuks võidab hanke summaga, mis ületab esialgset kalkulatsiooni juba ligi 10 000 euroga (vt koos viidetega vaatlusprotokollidele ja nende lisaks olevatele algdokumentidele MKO p 100). Pealegi pole eeltoodud hinna muutmise näide ainus. S. Zavarzin esitas ühele ja samale objektile samasisulisi hinnapakkumusi korduvalt. Nt on ta 16. aprillil 2018 saatnud N.F-ile e-kirja väikehanke hinnapakkumusega objektile „Vanasadamas kai 19 ujuvkaide elektritoite ehitus“ hinnaga 10 719.- eurot ja samas 26. aprillil 2018 saatnud sama objekti kohta uue samasisulise hinnapakkumuse, milles on muutunud üksnes hinnad (10 773.- eurot). Siit ei ole võimalik tuua kaitsja soovitud paralleeli Tallinna Sadama korraldatud hangete tavapraktikaga, kus osadel puhkudel on lisandunud töid või siis on vähendatud hinda. S. Zavarzini esitatud muudetud hinnapakkumised ei lähtunud sellistest kaalutlustest.
18.3.Kolleegium ei nõustu kaitsja vastuväitega, nagu ei oleks maakohtu vaidlustatud otsuse p-s 113 tehtud osutused kirjavahetusele N.F-i ja süüdistatavate vahel sobivad tõendid, kinnitamaks seda, et N.F üritas tagada hangete võitjaks muu hulgas ka S. Zavarzini, kuna osutatud kirjavahetus ei ole seostatav konkreetsete Danite Elektritööd OÜ võidetud hangetega. Ühe puhul kaitsja osutatud kirjadest on siiski selge seos Danite Elektritööd OÜ võidetud hankega olemas (20. aprilli 2015. a kiri seoses Vanasadama kai nr 12 rambiga (vt tl 26, kd 19). Nimelt selle hanke kohta on Danite Elektritööd OÜ kohta oma hinnapakkumise esitanud ja selle hanke võitnud. Pakkumise üheks osaks on OÜ Jumax võrdlevas pakkumises märgitud rambikilp (vt tl 122, kd 19). Kolleegiumi hinnangul polegi aga oluline, et iga toodud näite puhul peaks olema võimaik ära näidata korreleeruv süüdistatava hankevõit. Maakohtu otsuses viidatud N.F-ilt võrdlevate pakkumiste saatmine süüdistatavatele ei ole nii või teisiti mõtestatav muuna kui nende erikohtlemisega ebaõiguskokkuleppe raames. Millegi muuga pole mõistlikul viisil võimalik seletada seda, et konkureeriva ettevõtte pakkumisi süüdistatavatele saadeti. Eelnevat kinnitab täiendavalt veel muudki tõendid: konkureerivate pakkumiste korraldamine läbi süüdistatavate endi (vt ühes viitega asjakohastele e-kirjadele
MKO p-d 113–115), samuti 29. jaanuari 2019. a jälitustoimingu protokollist nähtuv (tl 131, kd 7).
18.4.N.F-i roll on aga ulatunud eeltoodust veelgi kaugemale ja nii on maakohus rohkele tõendusmaterjalile tuginedes tuvastanud selle, et mitmel juhul on N.F ise aktiivselt osalenud justkui süüdistatavatelt lähtuvate hinnapakkumiste ettevalmistamisel (vt MKO p-d 119–122). Kaitsja väide, et osadelt dokumentidelt leitud N.F-i käsikirjalised märkmed on sinna kantud pärast seda, kui pakkumised esitati, jääb paljasõnaliseks. Seevastu süüdistuse versiooni – käsikirjalised märkmed on osa N.F-i ja süüdistatavate kuritegelikust käitumisest, toetavad nii mõnedki tõendid. Ainsaks tegelikkuses tõsiseltvõetavaks versiooniks toimunust muudab selle aga taas koosmõju muude tõenditega. Nimelt on AM andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt lisas N.F tema tehtud pakkumisele töid ja hinda (vt 25. jaanuari 2024. a maakohtu istungi protokoll tl 13, kohtu toimik kd 4). N.F-i juurdekirjutustega dokumente on leitud nii Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus juures tehtud läbiotsimisel (vastavalt tl 243, kd 17; tl 284, kd 14) kui ka R. Trussi elektronkirjade vaatlusel (tl-d 29–30, kd 22).
18.5.Kaitsja T. Mällase hinnangul ei tohi korduvate hinnapakkumiste võimaldamise näol toimunud hanketingimuste rikkumist N.F-ile ette heita mh sellegi tõttu, et tegemist oli tavalise tööpraktikaga. Kolleegium osutab, et mitte see pole etteheite põhjus. Hanketingimuste rikkumises väljendus ebaõiguskokkuleppe täitmine – s.t N.F ei rikkunud hanketingimusi mitte tavapärase tööpraktikana, vaid just selleks, et tagada süüdistatavatele sooduskohtlemine ning võimaldada hindu n.ö sobivaks timmida. Sedagi on maakohus otsesõnu välja toonud (vt MKO p 102).
18.6.Võimatu on mõista kaitsja loogikat, kuidas võiks muuta maakohtu otsuses toodud hinnangut S. Zavarzini ja N.F-i vahelisele 11. detsembril 2018 kl 16.37 toimunud kõnele see, kui selle juurde vaadata samal päeval kl 16.25 toimunud kõnes räägitut. Nimelt on kl 16.25 toimunud kõnes S. Zavarzin teatanud, et tema jaoks sobiv hind tööde tegemiseks oleks 2 800 eurot (vt 29. jaanuari 2019. a JT protokoll, tl 2, kd 8). Järgmises kõnes kl 16.37 määrab N.F, et lõplik hind saab olema 3500 eurot, millele lisandub käibemaks (vt 29. jaanuari 2019. a JT protokoll, tl 5, kd 8). Toodud kontekstis jääb arusaamatuks kaitsja väide, nagu oleks N.F püüdnud tööde hinda alla kaubelda. Kui varasemat kõnet niisuguses kontekstis ka mõtestada, siis üksnes koos hilisema kõnega ja N.F-i määratud lõpphinda arvesse võttes – on ilmne, et N.F lisas tööde tegelikult hinnale soovitava altkäemaksu. Tähelepanuväärne on seejuures veel, et kokkulepitud hinna juurde sobiva pakkumise kavatsevad N.F ja S. Zavarzin „kokku kirjutada“ kunagi hiljem, kui Zavarzin on vaba (samas, tl 6).
18.7.Kaitsja T. Mällas vastustab maakohtu järeldust selle kohta, et N.F on ka tööde kontrollimise ja vastuvõtmise etapis, leides, et maakohtu otsuse p-des 130 ja 131 märgitu ei tõenda, nagu oleks N.F tööde kontrollimisel ja vastuvõtmisel eelistanud konkreetseid äriühinguid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu eelviidatud käsitlus siiski vastuoludeta, loogilises kooskõlas tõenditest tervikuna nähtuva N.F-i ja süüdistatavate suhtluse üldise mustriga.
19.Kaitsja T. Mällase väitel ei ole Danite Elektritööd OÜ tööde maht Tallinna Sadamas pärast 2019. a oluliselt vähenenud ning töid on esitatud ligi 80 000 euro ulatuses. Ühtki tõendit, mis sellist seisukohta kinnitaks, ei ole kaitsja aga esitanud, mistõttu jääb esitatud väide paljasõnaliseks ja seetõttu ka tähelapanuta.
20.Ainetu on kaitseväide, nagu ei oleks maakohus oma hinnangute andmisel sidunud konkreetseid hankeid N.F-i tegevusega süüdistatavate eelistamisel. On tõsi, et maakohus ei ole analüüsinud iga hanget eraldiseisvalt, vaid toonud süüdistatavate ja N.F-i suhtluse kohta näiteid, mida on siis ka üldistatud. Siiski on maakohus enda niisugust lähenemist põhjalikult selgitanud (vt MKO p-d 272–276). Maakohtu põhjendused pole sellegipoolest abstraktsed ning erinevate hangete ja erinevate isikutega suhtlemise kohta toodud näited on arvukad, kujundades sellise veenvusega tervikpildi, mille puhul ei olegi vajalik iga üksikut hanget eraldi käsitleda. Kolleegium nõustub seejuures maakohtu osutusega arutatava kriminaalasja eripäradele, mis omakorda põhjendavad valitud viisi tõendite käsitlemisel. Nimelt hõlmab süüdistus pikka ajavahemikku (2010-2019); selles on isegi pärast osade süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist või kokkuleppemenetluses lõppotsuseni jõudmist järgi jäänud neli süüdistatavat; kahe endise kaaskahtlustatava suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud nende surma tõttu, kuid need mõlemad isikud kandsid arutamisel olevas kuritegelikus skeemis keskset rolli. Samuti on uuritav kuritegelik skeem olnud äärmiselt konspiratiivne, mistõttu ongi selle kohta kogunenud peamiselt kaudsed tõendid (mida seevastu on väga rohkesti nii hangete läbiviimise detailide, altkäemaksu andmise faktide kui ka muude seonduvate asjaolude kohta).
21.Samuti on väär korrespondeeriv kaitseväide, nagu oleks maakohus võtnud mingitest e-kirjadest ja vestlusest ainult valitud katked, kuid jätnud need tõendid tervikuna analüüsimata. Vastupidi on just kaitsjad püüdnud üksikutele detailidele keskendudes vaidlustada maakohtu lähenemist, mille raames asetatakse detailid omavahelisse konteksti ega analüüsita ühtki tõendit isoleeritult.
22.Ebaõiguskokkuleppe puudumist kinnitab kaitsja T. Mällase arvates lisaks muule fakt, et Danite Elektritööd OÜ ei võitnud kõiki hankeid, millel ta osales, vaid enda hinnangul üksnes ca 10% neist. Kolleegium ei omista sellele asjaolule suurt tähendust isegi siis, kui see peaks tõele vastama. Arutatava kuritegeliku skeemi raames oli algselt lisaks Danite Elektritööd OÜ-le ja OÜ-le Danite Varahooldus süüdistus esitatud veel kahele äriühingule, mille puhul on tänaseks jõustunud süüdimõistvad kohtuotsused kokkuleppemenetluses. Kõik need äriühingud on osalenud kuritegelikus skeemis just elektritööde hangetega seoses. Liites kõikide nende äriühingute võidetud hanked, tuleb kahtlemata kokku oluliselt suurem protsent kui 10% hangetest, mille on võitnud N.F-ile altkäemaksu andnud äriühingud. Samuti on asja arutamisel ilmnenud, et üks moodus oma tegevust konspireerida oli süüdistatavatel ka see, et kõik hanked ei liiguks üksnes väikse hulga äriühingute kätte, mis võiks tekitada kahtlusi. Ja veel on põhjust osutada sellele, et Danite Elektritööd OÜ ei teinud kõiki võimalikke elektritöid, vaid nähtuvalt asjas uuritud tõenditest keskendus välitöödele (vt nt 11. märtsi 2024. a maakohtu istungi protokoll, tl-d 64, 66, kohtu toimik kd 5). Samas nt sisetöid, samuti
elektrivaldkonna mõõdistus- ja audittöid ning elektritööde projekteerimisi, mis kõik kuulusid samuti Tallinna Sadamas tegemist vajavate elektriööde hulka, sooritasid teised isikud.
23.Kaitsjad on seisukohal, et altkäemaksuna tasutud raha üleandmine ja vastuvõtmine ei ole tõendatud ning nende hinnangul on võimalik, et kogu või osa LSi äriühingutele tasutud rahast jäi LSi käsutusse. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga ja leiab sarnaselt maakohtuga, et tõendite põhjal saab järeldada nii seda, et LSi äriühingutele tasutud raha oli altkäemaks N.F-ile, LS võttis selle raha enda äriühingute pangaarvetelt sularahas välja andis selle N.F-ile. Samuti nõustub kolleegium maakohtu hinnanguga, et asjaolu, kas LSi äriühingud tegid tasutud rahasummade eest süüdistatavatele ka vastusooritusi, ei välista arutatava kriminaalasja puhul tuvastatu valguses altkäemaksu andmist.
23.1.Kolleegiumi hinnangul on maakohus veenva tõendite analüüsi tulemusel tuvastanud, et LSi äriühingutele makstud raha jõudis N.F-i kätte. Seda kinnitavad alljärgnevad tõendid. N.F on paljudel kordadel teinud käsikirjalisi märkmeid sularaha kättesaamise kohta (tl-d 1– 16, kd 13). Need pole aga ainsad märkmed, mida N.F altkäemaksu kohta teinud on. Ta pidas läbi kogu altkäemaksuskeemi toimimise perioodi detailset arvestust ka süüdistatavate võidetud hangete kohta, kui palju talle neil puhkudel altkäemaksu peaks laekuma, milliseid ülekandeid on tehtud LSi äriühingutele (tl-d 1–25, kd 14). Samuti on tõendite põhjal tuvastatud tema ja LSi tihe suhtlus nii telefonitsi (tl-d 76–77 ning 84–86, kd 8) kui omavahel kohtudes (tl-d 45–46, 48–51, kd 8; tl-d 15–23, kd 9). See, et just LS võttis erinevate äriühingute kontodelt sularaha välja, nähtub panga edastatud videote ja fotode vaatlusprotokollist (vt 31. jaanuari 2019. a vaatlusprotokoll, tl-d 84–87, kd 7) ja 22. veebruari 2023. a vaatlusprotokollist, millest nähtub LSi sarnasus raha välja võtnud isikuga (tl 88, kd 7). Väljavõetud rahasummade puhul on sageli nii, et väljavõetud summad langevad kokku veidi varem pangakontodele süüdistatavatelt laekunud maksete summadega. Ka jälitustoimingute protokollidest nähtub ühemõtteliselt see, et süüdistatavad ootasid pärast Tallinna Sadamalt tööde eest tasu saamist arvet LSi äriühingutelt ja seejuures mõistsid nad, et niisugune arve kujutab endast tasumist just N.F-ile (R. Trussi puhul vt tl-d 131-141, kd 7; tl-d 23–24, 27–32, 38, kd 8; tl-d 63–64, kd 8; S Zavarzini puhul vt tl-d 151–175, kd 7). Jälitustoiminguga on ühel korral fikseeritud, kuidas sularaha üleandmine reaalselt toimus (vt tl-d 25–26, kd 9). Eelkirjeldatud kaudsete tõendite kogum ei jäta ruumi realistlikult muuks stsenaariumiks kui süüdistuses kirjeldatu.
23.2.Tuleb märkida veel sedagi, et kui süüdistatavatel oleks olnud tegelikud ärisuhted LSiga, siis ei oleks võimalik, et N.F kui asjassepuutumatu isik oleks saanud nende tehingute kohta teha detailseid käsikirjalisi märkmeid, millest nähtuvad nii LSi äriühingutele makstud summad kui ka nende pangakontodelt väljavõetud sularaha summad. Kolleegium osutab siinkohal veel kord maakohtus tuvastamist leidnule, et LSi äriühingute nimel tegi otsuseid ja ajas asju hoopis N.F, keda nt S. Zavarzin ja R. Truss pidas väidetavalt LSile kuuluvate äriühingute esindajaks, ja kellega nad kaupade soetamise teemadel tegelikult suhtlesid (vastavalt 22. veebruari 2024. a maakohtu istungi protokoll tl-d 13-13 prd-l, kohtu toimik kd 5; ja 11. märtsi 2024. a maakohtu istungi protokoll tl-d 62-63, kohtu toimik kd 5).
23.3.Kolleegium ei pea asjakohaseks kaitseversiooni, nagu välistaks altkäemaksu suuruse kindlaksmääramise asjaolu, et LS äriühingutel oli väidetavalt ka muu tegevus peale süüdistatavatele kaupade müümise. Raha laekumisel LSi äriühingute arveldusarvetele see segunes seal olemasolevate rahaliste vahenditega, mistõttu ei ole võimalik väita, et sularaha, mida väidetavalt N.F-ile üle anti oli raha, mida tasusid süüdistatavad. See versioon lähtub loogikast, et altkäemaksu suurus on tuvastatav alles pärast seda, kui LSi äriühingutele makstud summad olid pangakontodelt sularahas välja võetud ja N.F-ile üle antud. See pole aga nii. Olukorras, kus ebaõiguskokkulepe on tõendamist leidnud, ei oma altkäemaksusüüdistuse tõendamisel määravat tähtsust, mismoodi täpselt altkäemaksuks antud raha liikus. Ka juhul, kui mingis osas jäi LSi äriühingute arvete alusel tasutud raha nende äriühingute või LSi käsutusse, ei välista see iseenesest altkäemaksu andmist. Määrava tähtsusega on üksnes selle tõendamine, et raha tasuti LSi äriühingute kontodele esitatud arvete alusel ebaõiguskokkuleppe raames ja selle täitmiseks. Nimetatud asjaolu on arutatavas kriminaalasjas aga usaldusväärselt kinnitust leidnud.
23.4.Kaitsja V. Kivistik vaidleb vastu maakohtu järeldusele, nagu võiks ka olukordades, kus LSi äriühingud pakkusid OÜ-le Danite Varahooldus kaupu või teenuseid, olla tegemist altkäemaksuga. Tema hinnangul toimusid sellised tehingud turutingimustel. Paraku jäävad tema sellekohased väited pelgalt deklaratiivseks. Kaitsja ei püüagi sisuliselt kummutada maakohtu otsuses esitatud detailset tõendite analüüsi, mille põhjal kujuneb R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus ning LSi äriühingute vahelistest ärisuhetest ühemõtteliselt pilt kui näilikust ettevõtlusest, pelgast maskeraadist. Seejuures on maakohus hinnanud väidetavaid tehinguid nii ostu-müügihindade kontekstis (vt MKO p-d 158-161); lähtuvalt tunnistajate ütlustest (p-d 167-168); süüdistatavate ütlustest (p-d 185-187, p 194) jälitustoimingutega kogutud info põhjal (p-d 180-184; samuti 189-193); teiste teenusepakkujate analoogsete kaupade müügihindade põhjal (p 162); lähtuvalt sellest, et kohati oli LSi ettevõtete arvetel esitatud info kauba kohta üldse vastuoluline või arusaamatu (p-d 163-164); samuti N.F-i käsikirjalistele märkmetele tuginedes (p 171); ning äriühingute pangakontode vaatluste põhjal (p-d 175-179). On kõnekas, et uuritud tõenditest tulenevalt antakse küll kohati mingeid esemeid süüdistatavatele LSi äriühingutele tasutud arvete eest üle, kuid need esemed ei pärine LSi äriühingutest, vaid antakse üle Tallinna Sadama laost (vt JT 29. jaanuari 2019. a JT protokoll, 21.11.2018 kell 18:57 vestlus R. Trussi ja N.F-i vahel tl-d 90–92; samuti 29.11.2018 kell 09:25 vestlus PA ja N.F-i vahel, samas tl-d 106–108). Kaudselt kinnitab seda, et LSi äriühingud ise mingeid kaupu üle ei anna ka sellest, et vestlusi nende kaupade üle peavad omavahel süüdistatavad ja N.F (vt lisaks eelviidatule veel ka 11.12.2018 kell 16:25 ja 16.37, samuti 13. detsember 2018 kl 15.08 N.F-i ja S. Zavarzini vestlused, tl-d 1-13, kd 8) või ka N.F ja LS (vt 29.01.2019 kell 13:55 kõne LSi ja N.F-i vahel, tl-d 15–23, kd 9), aga mitte süüdistatavad ja väidetav müüja LS. Veel on asjakohane ka maakohtu osutus, et LS oligi valmis väljastama tegelikkusele mittevastavaid arveid (vt MKO p-d 190-191). Lõpuks peab kolleegium vajalikuks välja tuua veel seda, et LSi äriühingute puhul ei nähtu ostukäivet, mis võimaldanuks neil väidetavaid kaupu süüdistatavatele edasi müüa. See järeldus rajaneb nimetatud äriühingute pangakontode vaatlustele, millelt nähtuvad küll laekumised süüdistatavate äriühingutelt ja nende laekumistega korreleeruvad sularaha pangaautomaatidest väljavõtmised, kuid valdavalt mitte see, et äriühingud oleks võrreldavas suurusjärgus kaupu
sisse ostnud (vt OÜ I; OÜ R; V OÜ jt LSi äriühingute pangakontode vaatlusprotokollid tl-d 1–83, kd 7).
23.5.Eelnevas punktis märgitu kummutab kaitsja T. Mällase väite, nagu ei saaks olla altkäemaksuna käsitatav ühe lepingupartneri teisele eelistamine kauba- ja teenuse pakkumise eratehingus, kus kaubad ja teenused ka reaalselt liikusid. Nimelt on maakohtus usaldusväärselt tuvastamist leidnud, et kaubad ja teenused arutataval juhul valdavalt reaalselt ei liikunud või pärinesid need üleüldse TS Energia OÜ või AS Tallinna Sadam laost, kes ju arusaadavalt ei oleks pidanud juba endale kuuluvate esemete eest süüdistatavatele midagi maksma.
23.6.Kaitsja T. Mällase arvates ei ole loogiline maakohtu seisukoht, nagu saaks LSi äriühingutele kantud rahalisi vahendeid tervikuna pidada altkäemaksuks, sest see moodustab 35% tasust, mille Danite Elektritööd OÜ Tallinna Sadamalt sai. Sellisel juhul oleks Danite Elektritööd OÜ kandnud kahju. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Asjas uuritud tõendite valguses on tuvastamist leidnud, et N.F oli see, kes soovis, et süüdistatavad tasuksid raha LSi äriühingutele „kauba“ ja „teenuste“ eest. Samas ei nähtu, et tegemist oleks olnud tavapäraste tegutsevate äriühingutega, mis tegutsenuks mh elektrikaupade hulgimüügi turul. Neil äriühingutel ei ole tuvastatud ostukäivet, mis võimaldanuks neil tegelikult müüa kaupu, mille eest arveid esitati, nagu märgitud eespool p-s 26.4.
24.Kaitsja V. Kivistik leiab, et maakohus on eelistanud teha eelkõige isikut süüstavaid järeldusi ja jätnud hindamata isiku kasuks rääkivad tuvastatud asjaolud. Selle väitega nõustumiseks puudub põhjus. Paraku tuleb maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi valguses tõdeda, et kaitsja püüab jätkuvalt suunata kohut vaatlema tõendeid üksikuna, asetamata neid vastastikkusse konteksti ja andma üksikutele tõenditele hinnangut ilma püüdetagi mõtestada süüdistatavate käitumise loogikat. Samuti on kaitsja kritiseeritav väide paljasõnaline, sest erinevalt maakohtu vaidlustatud otsusest, kus süüdistuse episoodide kohta uuritud rohked tõendid on välja toodud, neid seejärel uuritud, omavahel kõrvutatud ja alles seejärel antud tervikhinnang, püüab kaitsja jätkuvalt edu saavutada sellega, et mõnele üksikule tõendile tuginedes teha üldistusi kogu toimunud aastatepikkuse suhtluse kohta süüdistatavate ja N.F-i vahel.
25.Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust mh selles osas, et R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus andsid N.F-ile altkäemaksu ka selliselt, et R. Truss tasus N.F-i ja tema pereliikmete ostetud kaupade eest kokku 1657 eurot. Kaitsja ei eita küll fakti, et OÜ Danite Varahooldus arveldusarvelt N.F-i ja tema pereliikmete soetatud kaupade eest tasuti, kuid osutab, et seda tehti üksnes käibemaksu säästmiseks, mitte altkäemaksuna ja et kaupade käibemaksuta hinna N.F maksis OÜ-le Danite Varahooldus sularahas tagasi. Kaitsja arvates on maakohus teinud tõenditest selles küsimuses ebaõiged järeldused. Kaitsja sellekohased väited on kõik esitatud juba ka kriminaalasja arutamisel maakohtus ning maakohtus ka kummutatud. Suutmatus vastuoludeta ja tõenditel rajanevat seisukohta aktsepteerida ei ole iseenesest alus maakohtu hinnangu ümberlükkamiseks. Kaitsja on ka apellatsioonis jäänud
siiski pelgalt paljasõnaliste väidete juurde, nagu oleks N.F ostetud kaupade käibemaksuta hinna OÜ-le Danite Varahooldus sularahas tagastanud.
26.Kaitsja V. Kivistiku hinnangul on tõendamata, et R. Truss ning OÜ Danite Varahooldus aitasid kaasa AMi (E OÜ) ja ARi (A OÜ) altkäemaksu andmisele N.F-ile. Kaitsja leiab, et AMi ja ARi äriühingud vajasid Tallinna Sadama jaoks tööde tegemisel alltöövõttu, mida neile osutas OÜ Danite Varahooldus, kes esitas arved enda tehtud tööde eest. Kaitsja arvates nähtub nii AMi kui ARi kohtuistungil antud ütlustest just see, et OÜ Danite Varahooldus osutas neile tegelikku teenust ja sai selle eest tasu. Samuti on kaitsja arvates väidetav altkäemaksumäära võrrelduna Ei OÜ ja A OÜ võidetud hangete koguhinnaga nii suur, et pole lihtsalt usutav sellises määras altkäemaksu andmine. Kolleegium kaitsja kriitikaga ei nõustu.
27.AR on küll kohtuistungil andnud ütlusi, et tema koostatud projektide jm jooniste jaoks vajalikke reaalse olukorra fikseerimisi objektidel tegi alltöövõtu korras OÜ Danite Varahooldus, kuid samas on ta kohtuistungil kinnitanud ka seda, et vähemalt ühel korral on ta N.F-ile n.ö preemiat maksnud. Samuti kummutab ARi kohtuistungil antud ütlused, nagu oleks ta vajadusel omal initsiatiivil arvestanud hanke hinna hulka alltöövõtu hinna jälitustoimingu protokollis kajastatu (vt tl 66–75, kd 8). AM on aga ka kohtuistungil selgitanud, et N.F oli see, kes lisas OÜ-ga Danite Varahooldus seotud tööde hinna, kalkuleerides selle projekti hinnale juurde ja need ei olnud tööd, millega AM oleks omalt poolt hinnapakkumist koostades arvestanud (vt 25. jaanuari 2024. a maakohtu istungi protokoll tl 12 prd-l – tl 13, kohtu toimiku kd 4). Samuti nähtub 29. jaanuari 2019. a jälitustoimingu protokollist, et R. Truss ei ole isegi kursis, nagu peaks ta mingit infot saatma E OÜ-le ning tegutseb ses osas N.F-i juhiste kohaselt (vt tl-d 139–140 kd 7).
28.Mis puutub altkäemaksu suurde osakaalu võrrelduna hanke hinnaga, siis tuleb osutada juba maakohtu vaidlustatud otsuses märgitule, et OÜ Danite Varahooldus ei esitanud arveid A OÜ-le ega E OÜ-le omal initsiatiivil, vaid seda korraldas N.F. N.F pidas detailset arvestust selle kohta, milliseid summasid E OÜ ja A OÜ OÜ-le Danite Varahooldus tasuvad. Puudub mõistlik selgitus, miks saanuks ja pidanuks N.F seda tegema juhul, kui E OÜ ja A OÜ oleksid allhanketeenust vajades omal initsiatiivil turutingimustel sellekohased lepingud sõlminud ja arved tasunud. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks niisuguses olukorras esitatud arvete alusel A OÜ ja E OÜ tasutud raha tuleb käsitada altkäemaksuna N.F-ile (vt MKO p-d 260265). Pelgalt asjaolu, et altkäemaks moodustab proportsionaalselt suure osa A OÜ ja E OÜ tehtud tööde koguhinnast, ei sea altkäemaksu veel iseenesest kahtluse alla ja seda just põhjusel, et nii AM kui AR on tõenditest nähtuvalt saanud N.F-ilt n.ö lisandusi. AM on selle kohta andnud ütlusi maakohtu istungil (vt 25. jaanuari 2024. a maakohtu istungi protokoll tl 12 prd-l – tl 13, kohtu toimiku kd 4). ARi kohta ilmneb sama aga juba eelpool p-s 27 viidatud jälitustoimingu protokollist. Kaitsja V. Kivistiku apellatsioonis toodud väited ei kummuta omavahel kooskõlas olevat tõendite kogumit selleski osas, jäädes paljasõnaliseks ja oletuslikuks.
29.Kaitsjate apellatsioonides leitakse, et maakohus on eksinud põhimõtte vastu, mille kohaselt tõlgendatakse asja arutamisel tõusetunud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Kaitsjate hinnangul esineb ka arutatavas asja niisugusi kahtlusi. Nimelt on kaitsjate arvates jäänud kõrvaldamata kahtlus selles, et N.F sai raha turutingimustel reaalsete kaupade ja teenuste eest ning seega ei saanud talle makstud summasid käsitada altkäemaksuna.
30.Maakohus on in dubio pro reo põhimõtte rakendamise kriteeriumidele oma otsuses pühendanud iseseisva allosa (MKO osa VIII, p-d 271-276), millest on oluline osutada eeskätt kohtu tõdemusele, et arutatavas kriminaalasjas puuduvad valdavalt otsesed tõendid, mis kinnitaks altkäemaksu andmist ja süüdistust kinnitab kaudsete tõendite kogum. Sellega seoses märgib maakohus kolleegiumi hinnangul õigustatult, et iseäranis kaudsete tõendite korral on oluline tõendite kogumis hindamise kohustus. Vaadeldes iga kaudset tõendit eraldiseisvalt, ei kirjelda need tervikpilti, mis tekib siis, kui paigutada erinevaid tõendamiseseme asjaolusid kirjeldavaid või samu tõendamiseseme asjaolusid eri vaatepunktidest kirjeldavaid tõendid ühisesse konteksti ning hinnata iga tõendit nii, et silmas on peetud ka selles kontekstis asetsevaid tõendeid ehk siis kogumis. Maakohus on tabavalt võrrelnud tõendite kogumis hindamist maastikumaaliga. Kolleegium leiab veel, et maakohus pole piirdunud pelgalt efektse võrdluse või abstraktse aruteluga, vaid on kaitsjate tõstatatud tõenduslikke kahtlusi analüüsinud just arutatava asja kontekstis ja sisuliselt. Selle analüüsi tulemus on veenev ning vigadeta. Apellatsioonides ei ole kaitsjad teinud muud, kui korranud oma varasemaid seisukohti, suutmata samas osutada, miks maakohtu käsitlus, mis need seisukohad kummutanud on, ei päde.
31.Konkreetsemalt, väidet nagu saanuks N.F süüdistatavatelt raha turutingimustel reaalsete kaupade ja teenuste eest ning seega ei ole võimalik talle makstud summasid käsitada altkäemaksuna, on maakohus üksipulgi analüüsinud vaidlustatud otsuse p-des 151–195, p-des 199–217, kui ka kokkuvõtvalt täiendavalt p-des 244–246 ning 275–276. Selles põhjalikus analüüsis on maakohus metoodiliselt kummutanud kaitsjate esitatava versiooni, nagu eksisteerinuks OÜ Danite Varahooldus ja Danite Elektritööd OÜ vahel ühelt poolt ja LSi äriühingute vahel teiselt poolt reaalsed turutingimustel ärisuhted. Isegi kui nendevahelistes tehingutes liikusid mingid kaubad ja teenused, oli kogu nendevaheline äritegevus kantud ebaõiguskokkuleppest N.F-i ja süüdistatavate vahel. Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega täielikult. Täiendavalt on paslik osutada aga veel sellelegi, et kui ärisuhtlus toimunuks tõepoolest LSi ning OÜ Danite Varahooldus ja Danite Elektritööd OÜ vahel, siis puuduks igasugune loogiline seletus, miks oleks pidanud või isegi saanud olla N.F-il sellest läbi aastate ulatuv detailne ja LSi äriühingute esitatud arvete suurusega korreleeruv märkmestik. N.F ju ei kuulunud äriühingute omanikeringi või juhtorganitesse ega tegutsenud seal ka töö- või mingi muu lepingu alusel. Ainus loogiline seletus nende märkmete olemasoluks N.F-il on see, et faktiliselt olid juriidiliselt LSile kuuluvad äriühingud just N.F-i kontrolli all ja esitatavad arved seondusid süüdistuse sisuks olevate ebaõiguskokkulepete täitmisega. Nii ilmneb nt S. Zavarzini ja R. Trussi maakohtu istungil antud ütlustest, et kaupu osteti LSiga seotud ettevõtetest N.F-i ettepanekul (kohtu toimik, kd 5, tl 13 prd-l) või lausa tema tugeval soovitusel (kohtu toimik, kd 5, tl 59 prd-l). Süüdistatavad on andnud ütlusi sellegi kohta, et kaubad saadi kätte Tallinna Sadama laost ja kas N.F-ilt endalt või tema
korralduse alusel (kohtu toimik, kd 5, tl-d 21–22, 63). R. Truss on kinnitanud, et pole LSit isegi näinud ja et talle ei pakkunud huvi, miks esitab arveid N.F-i müüdud kauba eest LS (kohtu toimik kd 5, tl-d 60 ja 62 prd-l). Seega on ilmne, et süüdistatavad tasusid tegelikult N.F-i dikteeritud arveid, mida esitati üksnes näiliselt LSi kontrollitavate äriühingute kaudu ja üksnes näilike äritehingute eest. Nende nn äritehingute tegelik eesmärk oli varjata altkäemaksu üleandmist ja see kujutas endast läbivalt altkäemaksu andmise modus operandi’t N.F-i ja süüdistatavate vahelises suhtluses.
32.Kaitsja V. Kivistik on täiendavalt näinud kõrvaldamata kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise kohustuse rikkumist selles, et pole tõendatud OÜ Danite Varahooldus LSi ettevõtetele makstud raha jõudmine N.F-ini. Millegagi ei ole välistatud, et osa või kogu raha jäi LSi käsutusse. See kaitsja seisukoht on maakohtu otsuses siiski kummutamist leidnud. Ringkonnakohus on altkäemaksu N.F-i jõudmist puudutavate tõendite analüüsil peatunud eelpool p-s 26. Ehkki kolleegium nõustub maakohtu vaidlustatud otsuses sisalduva analüüsiga, millest nähtuvalt jõudis LSi ettevõtetele makstud raha hiljem sularahas N.F-ini, ei kaotaks isegi see, kui raha oleks jäänud LSi käsutusse, iseenesest veel altkäemaksu andmise kuriteokoosseisu jaoks vajalike tunnuste realiseerimist. Kuna on tuvastatud, et LSi ettevõtete esitatud arvete eest maksti tuvastatud ebaõiguskokkuleppe raames põhjusel, et R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus (aga samuti S. Zavarzin ja Danite Elektritööd OÜ) soovisid saada N.F-ilt eeliskohtlemist TS Energia OÜ ja hiljem AS Tallinna Sadam jaoks elektritööde teostamiseks, siis on ongi tõendamist leidnud altkäemaksu andmise kuriteokoosseisu mõttes varalise kasu üleandmine. Kolleegium rõhutab siiski, et arutatavas asjas ei esine kõrvaldamata kahtlusi selle kohta, kas LSi äriühingutele makstud altkäemaksusummad jõudsid hiljem ka N.F-ini.
33.Kaitsja V. Kivistiku hinnangul ei kinnita N.F-i juures tehtud läbiotsimisel leitud märkmetes sisalduv altkäemaksu andmist, sest seal on toodud rahasummad vähemalt osaliselt koos käibemaksuga euro või sendi täpsusega. Sellised summad on pigem iseloomulikud tööde tegemisel ja/või materjalide müügil tehtavatele rehkendustele, mitte aga altkäemaksule. Kolleegium ei mõista, millise loogika alusel välistaks euro ja sendi täpsusega summa arvestus altkäemaksu. Samavõrd, kui on võimalik täpselt välja arvestada seaduslikku tehingusummat, on võimalik altkäemaksu võtjal soovitud altkäemaksusumma välja arvestada mitte ümardamata kujul, vaid euro või koguni sendi täpsusega. Samuti, pelgalt iseenda jaoks koostatud märkmetes sellise täpsusastmega arvutuse tegemine ei tähenda, et reaalselt nõutud või saadud altkäemaksusumma peaks tingimata olema sama täpsusastmega, vaid see võib samuti esineda ümardatuna. Samas, kolleegiumi hinnangul ei ole ka oluline, et korrelatsioon isiklikuks otstarbeks tehtud märkmete ja tuvastamist leidnud ekvivalentsussuhte raames üle antud altkäemaksu vahel peaks olema 100% täpne. Tõenduslikult osutab usaldusväärsena altkäemaksu summa väljaarvestamisele ja üleandmisele ka see, kui märkmetes sisalduv väga suure täpsusastmega ning sellele ümardatuna vastav üle antud vara omavahel korreleeruvad.
34.Järgnevalt käsitleb kolleegium kaitsjate apellatsioonides väljendatud seisukohta, nagu tuleks süüdistuses kirjeldatud tegude puhul eitada nende jätkuvat iseloomu ja vaadelda kõiki väidetavaid altkäemaksuepsioode iseseisvate käitumisaktidena. Nii on kaitsja T. Mällas leidnud, et tegude jätkuvuse välistab see, et süüdistuse järgi oli tegemist sisult erinevate
hangetega, samuti olid erinevad isikud, kellele teenust osutati ning hangete vahel esinesid tihtipeale pikemad pausid. Jätkuvuse välistab seegi, et väidetavalt altkäemaksuna tasutud summad olid erinevad ning ei ole võimalik tuvastada mingitki muud arvestuse alust väidetava altkäemaksu kujunemisel. Seetõttu pidi kaitsja arvates alati sõlmitama uus ebaõiguskokkulepe. Kaitsja V. Kivistiku hinnangul on samuti jätkuvus välistatud, sest süüdistuse järgi oli R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus etteheidetavate tegude näol tegemist erinevate hangetega, mida tehti erinevate juriidiliste isikute alt.
35.Tõepoolest on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuriteo jätkuvusest rääkimiseks tarvis tuvastada, et süüdistatavate teod on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul on need ajaliselt lähedased teod sama objekti ja toime pandud vastu sarnasel viisil. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo (vt nt 1. aprilli 2004. a RKKKo asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1-13.2). Hiljem on Riigikohus rõhutanud, et jätkuva ehk ühe teoga on tegemist, siis kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele (vt 8. mai 2020. a RKKKo asjas nr 1-18-7408 p 10). Eelviidatud kriteeriumite puhul on oluline tähele panna, et tegemist on üldise karakteristikaga, mis abistab korduvate ja jätkuvate e siis sama teo üksikosade ja iseseisvate terviktegude omavahelist eristamist. Ühelgi tunnusjoonel eraldivõetuna ei ole määravat tähtsust selliseks eristuseks, vaid tulenevalt konkreetse olukorra eripäradest on vajalik selgitada, mispärast tuleb seda juhtumit ühel või teisel viisil käsitada ning millist kaalu mingi eelviidatud tunnusjoon selle juhtumi puhul omab. Seega tuleb eelloetletud tunnuseid hinnata nende kogumis.
36.Süüdistuses on S. Zavarzinile ja R. Trussile ning OÜ-le Danite Varahaldus ja Danite Elektritööd OÜ-le omistatud tegude puhul jätkuvust nähtud selles, et N.F, väike- ja lihthangetega seotud tööülesandeid täites oma ametialast pädevust kasutades ja kuritarvitades arvestas läbivalt võimalikult suurel määral süüdistatavate huvidega (vt SA p 18.2.1, kohtu toimik kd 5, tl-d 110-110 prd-l). S. Zavarzin oli N.F-i niisuguse käitumise eest läbivalt valmis andma talle vastutasuna vara (vt SA p 18.2.2, kohtu toimik kd 5, tl 116 prd-l). Maakohus on jätkuvuse küsimust käsitlenud, leides, et süüdistatavate lubamatu hüve andmine ning andmisele ja võtmisele kaasaaitamine toimus jätkuvalt (vt MKO p 40). Edasi selgitab maakohus viitega Riigikohtu sellekohasele praktikale, et juhul, kui algul lepitakse kokku hüve üleandmises ja alles hiljem toimub ka tegelik hüve üleandmine ja vastuvõtmine, ei saa sellest järeldada, et tegemist on erinevate tegudega, mille puhul võiks kõne alla tulla nt tegude korduvus. Lubadus ja hilisem vara või muu soodustuse üleandmine on suunatud sama teo toimepanemisele ehk et tegemist on sama kokkuleppe realiseerimisega, mistõttu on tegemist teo faktilise lõpetamisega. Seejuures võib ka altkäemaksu eseme üleandmine toimuda pikema aja jooksul, mis praktikas pigem ongi levinud (vt MKO p 41).
37.Ringkonnakohus selgitab altkäemaksuskeemi jätkuvuse kohta täiendavalt veel järgmist. N.F-i ning S. Zavarzini ja R. Trussi (ning nende juhatatavate äriühingute) vahel
kujunes hiljemalt süüdistuses märgitud ajaks välja ebaõiguskokkulepe, mille kohaselt tegutses N.F tellija esindajana aktiivselt ja järjepidevalt selleks, et tellida töid just S. Zavarzini ja R. Trussi ettevõtetelt. Nende omavaheliste ärisuhete muster oli läbi aastate samasugune ja samasugusel viisil andsid R. Truss ning S. Zavarzin N.F-ile nende soosimise eest ka vastutasu. See, et altkäemaksuks makstavad summad oli ise iga kord erinevad, ei oma niisuguse skeemi üldise toimimise ja poolte vahel selle aktsepteerimise kontekstis mingit tähtsust. See, et kogu skeem oli kantud ühtsest tahtlusest, ilmneb sarnastes, läbi aastate kestnud teomodaliteetides: samalaadsed tööd, samalaadne altkäemaksu N.F-ini toimetamise skeem, sarnased R. Trussi ja S. Zavarzini ettevõtteid soosivad toimingud N.F-il. Ehkki ajaliselt võis teinekord üksikute osategude vahele jääda tõepoolest lausa kuudes mõõdetav aeg, ei tähenda see, nagu oleks seetõttu katkenud poolte arusaam eelkirjeldatud viisil ärisuhetest. Teatavad ajalised katkestused ei olnud ju kantud mitte sellest, et vahepeal piltlikult öeldes oleks N.F-il või R. Trussil ja S. Zavarzinil isu otsa saanud, vaid lähtuda tuli sellest, milline oli TS Energia OÜ või hiljem AS-i Tallinna sadam vajadus elektritööde teostamiseks. Ainuüksi fakt, et nii S. Zavarzini kui ka R. Trussi juhatatavad äriühingud saavutasid süüdistusaktis nimetatud aastatepikkusel perioodil igal aastal korduvad hankevõidud ning ja kandsid seejuures iga-aastaselt korduvalt LSi äriühingutele altkäemaksu, kõneleb selget keelt sellest, et tegemist oli nii S. Zavarzini kui ka R. Trussi puhul ühe jätkuva teoga.
38.Ainetu on kaitsjate osutus, nagu välistaks jätkuvuse mh asjaolu, et tööde tellija vahetus – varasema TS Energia OÜ asemel oli alates 2017. tööde tellijaks AS Tallinna Sadam. Nimelt ei saa asjaolu, et töid tellinud pool ennast äriliselt ümber kujundab, ehkki tema tegevuse olemus, asukoht ja võtmetöötajad ei muutu, omada mingit iseeneslikku tähtsust sellele, kuidas käsitada karistusõiguslikus mõttes sellise erinevatel aegadel eri äriühingute alla kuuluva ühele ja samale ettevõttele sama töötaja tellimusel tehtud töid.
39.Seega eeltoodu valguses osutavad kõik varasemas kohtupraktikas jätkuva teo seisukohast oluliseks peetud tunnusjooned arutataval juhul selgelt sellele, et N.F-i ning R. Trussi ja S. Zavarzini ning nende juhatatavate äriühingute vaheline altkäemaksuskeem oli loomuliku elukäsitluse mõttes üks käitumine ja seega üks jätkuv tegu. Selle käitumisahela osateod leidsid aset ajaliselt lähestikku, need olid suunatud ühe isiku varalise heaolu suurendamisele ja kantud pidevast sarnasest tahtlusest saada hankevõidud nii TS Energia OÜ-s kui ka hilisemast AS-ist Tallinna Sadam.
40.Eeltoodu valguses ei ole õige kaitsjate kuriteo jätkuvust eitades võetud seisukoht, nagu oleks osad S. Zavarzinile ja R. Trussile ning OÜ-le Danite Varahaldus ja Danite Elektritööd OÜ-le etteheidetavat teod on tänaseks aegunud. KarS § 81 lg-s 4 sätestatule vastavalt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu vaidlustatud otsuses sedastatuga, et kuna käsitletavas asjas realiseeriti ebaõiguskokkulepet veel 2019. a jaanuaris (maksti raha n-ö vahekehadesse ehk N.F-iga seotud äriühingule I OÜ, R. Truss soetas samal ajal OÜ Danite Varahooldus alt N.F-i perele muud vara või tasus arveid ning võimaldas N.F-il kasutada AMi ja ARi antavat altkäemaksu), tuleb aegumist arvestada teo faktilisest lõpule viimisest arvates ehk siis 2019. a
jaanuarist (vt MKO p 42). Kohane on osutada sellelegi, et 2019. a alanud aegumistähtaeg katkes süüdistatavate kohtu alla andmisega 29. augustil 2023. a ja algas sellest kuupäevast uuesti, uuesti katkes aegumine süüdistatavate S. Zavarzin ning R. Truss ülekuulamisega kohtulikul arutamisel 9. aprillil 2024 ning algas sellest kuupäevast uuesti. Seega saabub süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude aegumistähtaeg alles KarS § 81 lg-s 6 sätestatud absoluutse aegumistähtaja saabumisega 2029. a jaanuaris.
41.Kuna kolleegiumi hinnangul on S. Zavarzinile ja Danite Elektritööd OÜ-le etteheidetav altkäemaksukuritegu üks jätkuv tegu, mida pandi toime kuni 2019. a jaanuarini, siis ei oma tähendust nende kaitsja arutluskäik selle kohta, nagu peaks enne 1. jaanuari 2015 üle antud altkäemaksu puhul arvestama kuriteo aegumistähtaega alates kuriteo toimepanemisest.
42.Kolleegiumi hinnangul tuleb prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata taotluses tunnistada R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus süüdi 4 400 euro altkäemaksu andmises N.File Vanasadama A-terminali ootesaali rekonstrueerimise projektiga seoses, mille tarvis välja kuulutaud hanke võitis E OÜ. Tuleb nõustuda maakohtu vaidlustatud otsuses (vt MKO p 148) märgituga, et kuigi N.F tegi ka seda episoodi puudutava kohta detailseid käsikirjalisi märkmeid, mis sarnanevad tema üldisele mustrile altkäemaksusummade väljaarvestamisel, puuduvad tõendid, millest saanuks kohus järeldada süüdistuse leheküljel 80 kirjeldatut. Nimelt ei ole tõendeid, mis seoks arusaadaval viisil ning väljaspool mõistlikku kahtlust omavahel N.F-i märkmed, E OÜ võidetud hanke, tehtud tööd ja selle eest saadud tasu, E OÜ ülekande OÜ-le Danite Varahooldus ja väidetava altkäemaksu andmise. Prokuratuur ei ole tõendanud seda, et tegelikult ei teinud A-terminali ootesaali töid E OÜ, vaid OÜ Danite Varahooldus, et E OÜ näidati hanke võitjana üksnes varjamaks tegelikku tööde tegijat ja sellega seotud altkäemaksu ning et just see on põhjus, miks E OÜ tegi 7. märtsil 2011 hanke hinnaga pea samas suuruses ülekande OÜ Danite Varahooldus arveldusarvele.
43.Prokuratuur on apellatsioonis osutanud veel sellele, et OÜ Danite Varahooldus arveldusarvel kajastatud tehingud langevad detailselt kokku N.F-i märkmetega ning toonud selle kohta ka ridamisi näiteid 2010. a kohta. Arusaamatuks jääb, kuidas saaks need näited tõsikindlalt osutada sellele, et E OÜ võidetud hanke puhul tegi tööd tegelikult OÜ Danite Varahooldus ja veelgi enam, et R. Truss ning OÜ Danite Varahooldus maksid just selle E OÜ võidetud hanke raames N.F-ile altkäemaksu.
44.Eeltoodud põhjendustel jäävad prokuratuuri väited nimetatud osas altkäemaksu andmise kohta spekulatiivseks. Ehkki ka selles episoodis asetleidnut on võimalik selgitada OÜ Danite Varahooldus ja N.F-i kuritegeliku suhte raames, pole see ainu tõsiseltvõetav selgitus ning õhku jääb liigselt oletuslikkust ja vastuseta küsimusi, mistõttu ongi põhjendatud maakohtu järeldus, et süüdistus on selles osas tõendamata.
III
45.Maakohus konfiskeeris KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt N.F-i sõiduki läbiotsimisel ära võetud sularaha 6 800 eurot. Ülejäänud sularaha, mis leiti N.F-i elukohast, määras maakohus aresti alt vabastamisele ning kolmandatele isikutele tagastamisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohtu hinnangul ei olnud N.F-i kodust leitud sularaha puhul tõendatud, et see on prokuratuuri väidetud ulatuses just see konkreetne altkäemaksuraha, mille süüdistatavad on aastate jooksul N.F-ile andnud ning mille kolmandad isikud süüdistatavate kui toimepanijate arvel omandasid.
46.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus eeltoodud osas tühistada nii kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Peamises osas nõustub kolleegium kannatanu apellatsioonis esitatud põhjaliku analüüsiga, mille kokkuvõttes järeldub, et N.F-i elukohast läbiotsimisel leitud sularaha on N.F-ini jõudnud altkäemaksuraha. N.F-ini jõudnud altkäemaksurahaks tuleb lugeda kogu N.F-i elukoha läbiotsimisel leitud eurokupüürides raha. Kolleegiumi hinnangul tuleb seda raha käsitada süüteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes. Sellise vara konfiskeerimine kolmandatelt isikutelt on võimalik tulenevalt KarS § 83 lg 3 p 2 alusel, nagu on taotletud kannatanu apellatsioonis.
47.Kuna süüdistatavad andsid altkäemaksu N.F-ile üle jätkuva kuriteona kuni 2019. a jaanuarini ja arutatavas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud nii altkäemaksu andmise fakt; ulatus, milles süüdistatavad N.F-ile altkäemaksu andsid; kui ka asjaolu, et altkäemaks jõudis N.F-ini, siis on kolmandad isikud altkäemaksuna antud raha lõppastmes toimepanijate arvel omandanud. Arutataval juhul on kolmandad isikud: N.F-i abikaasa V.V ja tema lapsed N.T ning N.F omandanud süüteoga saadud vara N.F-i pärijatena. Pelgalt asjaolu, et N.F, kellele altkäemaks üle anti, on surnud ja seetõttu on altkäemaksuraha edasi liikunud pärijate omandisse, ei ole asjaolu, mis kaotaks sellelt rahalt kuriteovahendi staatuse ja võimaldaks seda lugeda vabasse tsiviilkäibesse kuuluvaks varaks. Kolleegium ei nõustu seejuures kolmandate isikute esindaja seisukohaga, nagu ei saaks pärimise teel omandi tekkimist lugeda omandamiseks KarS § 83 lg 3 p 2 mõttes.
48.Kolleegium nõustub kannatanu esindaja väljendatud seisukohaga, et maakohus on arutataval juhul esitanud tõendamisele üleliia ranged nõuded, leides, et N.F-i elukohast leitud sularaha ei pruugi olla süüdistatavatelt saadud altkäemaksuraha. Selliselt on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest see on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse konfiskeerimist puudutavas osas. Tegemist on menetlusveaga, mis on ringkonnakohtu menetluses kõrvaldatav. Kohtus usutavaks loetav sündmuste käik ei pea olema ainumõeldav ja väljaspool kõikvõimalikke alternatiive. Samamoodi nagu isiku süüküsimuse lahendamisel, ei tohi tõendatusele esitada ülemäära rangeid nõudeid ka konfiskeerimise küsimuse lahendamisel. Seejuures saab konfiskeerimise küsimuse lahendamisel lähtuda mõnevõrra leebemast tõendamisstandardist kui isiku süüküsimuse lahendamisel. Prokuratuur peab esitama konkreetse juhtumi tehiolude kontekstis piisavad tõendid, näitamaks usutavalt ära, et kuriteo vahend on toimepanija või kolmanda isiku valduses. Kui võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaat leiab, et riikliku süüdistaja esitatud tõendid ei kajasta seda fakti õigesti – ja kuriteo vahendiks olnud sularaha puhul leiab, et
tegemist ei ole just selle sama kuriteovahendiks olnudrahaga, on see aktiivne kaitseväide, mille kinnituseks tuleb isikul esitada oma tõendeid. Kolleegiumi hinnangul selliseid veenvaid tõendeid kolmandate isikute esindaja menetluses esitanud ei ole. Samas prokuratuuri esitatud ja kohtuistungil uuritud tõenditest – eeskätt N.F-i ja tema pereliikmete varalise seisundi analüüsist (tl-d 3–22, kd 25), N.F-i elukohast tehtud läbiotsimise protokollist (tl-d 72–86, kd 9) koosmõjus juba eelpool p-des 23 ja 23.1. käsitletud tõenditega altkäemaksu andmise ja selle N.F-i jõudmise kohta – nähtub väljaspool mõistlikku kahtlust, et leitud raha on altkäemaksuna N.F-ile üleantud vara e süüteoga saadud vara. Lähtekohaks tuleb siinjuures pidada asjaolu, et puudub igasugune arusaadav selgitus, millisel legaalsel viisil võiks olla N.F-i elukohta sattunud suurel hulgal sularaha. Kolleegium selgitab oma kaalutlusi alljärgnevalt detailselt.
49.1.Kolleegium on veendunud, et tegemist ei ole N.F-i ja V.V pangakontodelt välja võetud või neile kuuluva vara müügist saadud rahaga. N.F-i ja tema pereliikmete varalist seisu kajastava vaatlusprotokolli põhjal on ilmne, et N.F-i elukohast leitud rahasummat ei saadud ta kõrvale panna tema või tema abikaasa pangakontodele laekunud sissetulekute arvelt. Esmalt nõustub kolleegium ses osas kannatanu apellatsioonis väidetuga, et kuna N.F ja V.V abikaasadena moodustasid ühise leibkonna, siis tuleb nende varalist seisu analüüsida koos.
49.1.1.N.F-i ja tema pereliikmete varalise seisu hindamiseks tuleb tugineda esiteks 28. jaanuari 2019. a vaatlusprotokollile (vt tl-d 3–22, kd 25). Protokollist on ilmne, et N.F-i ja tema abikaasa ühisest elukohast leitud 247 135 eurot sularaha ei saanud N.F ega V.V panna kõrvale nende pangakontodele aastatel 2008–2018 toimunud laekumiste arvel. N.F-i pangakontodele on sel ajavahemikul laekunud 418 401,58 eurot, ülekandeid ja kaardimakseid on pangakontodelt tehtud 319 911,52 euro ulatuses ning sularahana on pangakontodelt välja võetud üksnes 19 203,20 eurot (vt samas, tl-d 3 prd-l–6 prd-l). V.V pangakontodele on kõnesoleval perioodil laekunud 112 428,88 eurot, ülekandeid ja kaardimakseid on pangakontodelt tehtud 86 454,43 euro ulatuses ning sularahana on pangakontodelt välja võetud üksnes 17 424,68 eurot (samas, tl-d 6 prd-l–9). Ehkki kontodelt on aastate jooksul ca 36 600 eurot sularaha välja võetud, ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud pidada selles osas N.F-i kodust leitud sularaha pangakontodelt väljavõetud sularahaga segunenuks. Nimelt on pangakontodelt ülekannetena kantud N.F-i eluga seotud püsikulusid (maksed korteriühistutele, autoliisingule, sideettevõtjatele, energiaettevõtetele, kindlustustele jne), kuid lisaks sellistele kuludele on tarvis olnud osta ka süüa, rõivaid, majapidamiskaupu jm igapäevaseks eluks vajalikku. Pelgalt pangakontodelt nähtuvate kaardimaksetega (kümne aasta lõikes kokku ca 37 000 eur, e ca 3 700 eurot aastas) ei oleks võimalik selliseid kulusid katta. Seetõttu on ilmselgelt ka sularaha kasutatud igapäevaste kulude eest tasumiseks. Samuti on täiesti ebatõenäoline, et siiski kokkuvõttes väga väikeses mahus (iseäranis võrreldes saadud altkäemaksuga) pangakontodelt väljavõetud sularaha oleks toodud koju, vahetatud seal oleva altkäemaksurahaga ja alles seejärel sellega igapäevaste kulutuste eest makstud.
49.1.2.Leitud sularaha ei saa pärineda ka N.F-i vara – sõidukite või kinnisasjade müügist. 28. jaanuari 2019. a vaatlusprotokolli kohaselt (vt tl-d 20–20 prd-l, kd 25). on N.F kaasomanikuna koos kolme teise isikuga 2007. aastal 10 000 krooni (ca 640 eur) eest müünud korteriomandi
(seejuures ei ole näha raha laekumise kohta ega proportsionaalset jaotust müüjate vahel) ning 2018. a on N.F ja V.V müünud kinnistu 11 000 euro eest kinnistu ning müügihinnast 500 eurot kanti KKK pangakontole ja 10 500 eurot kanti N.F-i pangakontole. Seda rahasummat vaatlusprotokollis kajastatud perioodil kontolt sularahas välja võetud ei ole. 2007. a müügitehinguga saadud rahasumma puhul (Eesti kroonid), on nii summa väiksust kui ka eelmises punktis märgitut arvestades võimalik pidada eluliselt ebausutuvaks varianti, et see raha kodus hoiustati ja on hiljem segunenud altkäemaksurahaga. N.F-i ja V.V nimele registreeritud sõidukite andmetest nähtuvalt on tuvastatav, et 2010. ja 2015. aastal on müüdud kaks N.F-ile kuulunud sõidukit ning 2018. a üks V.V-le kuulunud sõiduk, kuid nende eest on müügihind laekunud N.F-i pangakontole (vt 28. jaanuari 2019. a vaatlusprotokolli tl-d 4 ja 17 ja konto väljavõtted lisatud CD-plaadilt tl 22, kd 25).
49.1.3.N.F-i harjumuspärane pangakonto kasutus ei toeta ka versiooni, nagu oleks ta mingiski märkimisväärses osas võinud oma pangakontolt raha välja võtta 2019. a alguses, e siis pärast eeltoodud vaatlusprotokollis kajastatud perioodi lõppu ja enne N.F-i juures toimunud läbiotsimist. Mh ei ole V.V ega N.F isegi läbiotsimisel midagi sellist väitnud. N.F on väitnud üksnes seda, et tal on kodus sularaha, mille on talle 1991. a toimunud metalliärist jäänud võla katteks tagastanud R. Truss ja S. Zavarzin (vt 2. veebruari 2019. a läbiotsimisprotokoll tl 72, kd 9). V.V väitis aga läbiotsimisel üksnes, et temal on kolmes kohas ema surma järel saadud rubladest eurodeks ümber vahetatud sularaha (samas). Oma pangakontolt väljavõetud sularahast ei ole kumbki aga midagi rääkinud. Pole usutav, et nad oleksid jätnud mainimata olulise hiljuti aset leidnud ja kergesti kontrollitava võimaluse osutada läbiotsimisel äravõetud raha legaalsele päritolule, kui selline asjaolu esinenuks.
49.1.5.Seetõttu ei seleta N.F-i ja tema abikaasa pangakontode käive nende kodust leitud sularaha päritolu mingistki muust allikast kui N.F-ile üleantud altkäemaks.
49.2.Versioonid sellest, nagu võiks N.F-i kodust leitud raha näol olla tegemist 1991. a metalliärist jäänud võlgade tasumise teel saadud rahaga või V.V emalt päritud rahaga, on samuti eluliselt ebausutavad ja selliseid kaitseversioone tõendid ei kinnita. Selle vastu räägivad nii leitud sularaha kogus, selle hoidmise viis (2. veebruari 2019. a läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti väga erinevatest asukohtadest, sh aiamaja pööningult, vannitoa valamu alt kapist, vannitoa kapisahtlist soki seest, kabineti diivani alt, erinevatest kappidest ja sahtlitest, garderoobi ripplae pealt jne – vt tl 74-85, kd 9), samuti tuvastamist leidnud asjaolu, et altkäemaks jõudis N.F-ini läbi aastate paljudel kordadel sularahas.
49.2.1.Kolleegium nõustub kannatanu esindaja väljatooduga, et R. Truss ega S. Zavarzin ei ole mingisugusest kunagisest ühisest ettevõtlusest tekkinud vana võla tasumisest N.F-ile rääkinud. Ometi oleks see ootuspärane, kui mingi selline asjaolu tegelikult eksisteerinuks. Sellist vastuolu N.F-i läbiotsimisel avaldatu ja süüdistatavate kohtuistungil räägitu vahel saab ühemõtteliselt selgitada üksnes sellega, et N.F pakkus välja esimesena pähe karanud hädavale raha päritolu kohta, mis on nii naeruväärne, et R. Truss ega S. Zavarzin ei pidanud vajalikuks isegi üritada sellist versiooni omalt poolt kohtus toetada. N.F-ilt ei ole leitud ühtki dokumenti ega märkmeid, mis väidetavat (suuremahulist) võlasuhet kinnitaks või oleks seostatav
vähemalt väidetavast metalliärist tekkinud võlgade tasumise arvestusega. Arvestades nii R. Trussi kui S. Zavarzin iseloomustust N.F-ist kui kõike kontrolli all hoida soovivast isikust (vt
22.veebruari 2024 kohtuistungi protokoll, tl-d 30 ja 45, kohtu toimiku kd 5; ning 11. märtsi 2024. a kohtuistungi protokoll, samas, tl 14) ei ole see loogiline. Arvestada tuleb sedagi, et N.F-i elukohast leiti hulgaliselt märkmeid, millest nähtuvad muu hulgas talle antud altkäemaksusummad (vt tl-d 1–16, kd 13; samuti tl-d 1–25, kd 14), mistõttu N.F-i pikaajalist käitumismustrit arvestades oleks väljaspool mõistlikku kahtlust see, et ta oleks märkmeid teinud ka väidetavast ühisest ärist tekkinud võla ja selle tasumise kohta. Samuti pole eluliselt usutav, et R. Truss ja S. Zavarzin asunuks enam kui 20 aastat pärast äri nurjumist ja pärast võimaliku nõude aegumistähtaja möödumist ühtäkki veel tasuma väidetavat võlga ning tehes seda viisil, kus väidetavale võlausaldajale tuuakse suures koguses suvalistes summades sularaha.
49.2.2.Kolleegium nõustub kannatanu esindajaga selleski, et tõendid ei kinnita V.V väidet, nagu kujutaks osa N.F-i kodust leitud rahast tema emalt rublades saadud pärandust, mille ta vahetas eurodeks. Läbiotsimisel ei leitud ühelgi juhul ühte kohta pakituna summat, mis orienteeruvalt võinuks vastata päritud 295 000 rubla vahetusväärtusele eurodes. Ei ole usutav, et kui V.V tõepoolest hoidnuks kodus sularahana saadud pärandust, siis olnuks see pigem pakitud ühte kohta, mitte aga pillutatud mitmesse eri paika elamisess. Samuti, vähemalt samas asukohas (nt televiisori all sahtlis, olnuks samast allikast pärinev raha hoitud üheskoos, mitte aga kolmes eraldi ümbrikus ja osaliselt veel ka lahtiselt. Samuti, V.V on märkinud, et ta vahetas päranduse eurodeks, aga tema märgitud kohtades leiti raha nii eurokupüüride kui ka Suurbritaania naelte ja Vene rubladena. Seegi osutab, et V.V esitatud versioon ei vasta tõele. Veel on nõustumisväärne kannatanu esindaja osutus, et V.V esindaja ei viidanud maakohtus kordagi konfiskeerimisele vastuväiteid esitades sellele, nagu pärinenuks osa leitud sularahast V.V emalt. Ometi oleks sellise vastuväite esitamine ainuloogiline, kui sellel oleks tõepõhja. Eeltoodut tervikuna hinnates ei pea kolleegium tõeseks versiooni sellest, osa leitud rahast võis olla V.V ema pärandus.
49.4.Arutatavas asjas esitatud süüdistusest nähtuvad asjaolud toetavad järeldust, et tegemist on altkäemaksurahaga. N.F sai valdava osa tuvastatud altkäemaksu just sularahas. Süüdistusest hõlmatud ajaperioodil tegid N.F ja V.V oma pangakontodele sularaha sissemakseid kokku vaid ca 46 700 eurot, mistõttu on ilmne, et sularahas altkäemaksuna saadud raha – kokku ca 346 000 euro on peamiselt alles hoitud sularahas. Raha hoidmise viis peidetuna erinevatesse kohtadesse, aga ka samades peidukohtades väga erinevates summades pakendatuna ja lahtiselt sobitub paljudel kordadel sularahas saadud erineva suurusega altkäemaksusummadele. Osa sularaha leidmine 200- ja 500-eurostes kupüürides ei välista, et tegemist oli altkäemaksurahaga, sest N.F ei võtnud altkäemakse ise pangakontodelt välja, vaid talle tõi LS altkäemaksu juba sularahas.
49.4.Kolleegium nõustub kannatanu esindaja järeldusega, et N.F-il ja tema pereliikmetel polnud asjas uuritud tõendite valguses vajadust altkäemaksuraha valdavas osas ära tarvitada, sest kommunaal- või muude igapäevateenuste osutamisega seotud püsikulusid, aga ka mitmeid muid kulusid finantseeriti pangakontodelt, nagu ühemõtteliselt nähtub 28. jaanuari
2019. a vaatlusprotokollist (tl-d 3-22, kd 25). Ka selles osas tuleb nõustuda kannatanu apellatsioonis esitatud põhjaliku analüüsiga (vt apellatsiooni p-d 42–45). Lisaks on paslik siinkohal osutada, et osa altkäemaksust on N.F aga saanudki sellisel viisil, et altkäemaksu andja on tasunud talle vajalike kaupade eest. N.F-i juurest leitigi aga üksnes osa saadud altkäemaksust, mis viitab kannatanu arvates sellele, et osaliselt on sularaha igapäevaste kulude katteks tarvitatud. Maakohtu järeldus, nagu ei saaks N.F-i elukohast leitud sularaha altkäemaksurahaks pidada põhjusel, et suure tõenäosusega on N.F ja tema pereliikmed süüdistatavatelt saadud altkäemaksuraha kas tervikuna või osaliselt aastate jooksul ära tarvitanud, on ebaloogiline juba põhjusel, et tekib küsimus, mille arvel on sel juhul N.F-i elukohta tekkinud sealt leitud raha?
49.5.Kuna R. Truss on käsitatav toimepanijana ka ARilt ja AMilt altkäemaksu võtmise episoodides, pole tähtsust sellel, kas enne läbiotsimist oli ära tarvitatud või säilitatud osa R. Trussi ja S. Zavarzini antud altkäemaksurahast või R. Trussi kaasabil ARi ja AMi antud altkäemaksurahast. Mõlemal juhul saab N.F-i elukohast leitud sularaha käsitada süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude toimepanemise tulemusel N.F-i jõudnud varana, mis omakorda on pärimise teel tänaseks läinud kolmandate isikute V.V , N.T ja N.F-i omandisse.
49.6.Kolleegiumi hinnangul ei saa siiski muudes vääringutes kui eurokupüüridena leitud sularaha lugeda altkäemaksurahaks. Ehkki esimeste altkäemaksusummade üleandmise ajal kehtis veel Eesti kroon, pole Eesti kroone N.F-i elukohast leitud. Küll aga on sealt leitud 635 Suurbritannia naelsterlingit, 75 700 Vene rubla ja 17 200 Ameerika Ühendriikide dollarit. Süüdistuse kohaselt sai N.F altkäemaksu kätte sularahas LSi vahendusel, kes võttis raha välja enda äriühingute pangakontodelt. Nii sellise süüdistuse, kui ka asja arutamisel tõendamist leidnud asjaolude, mh modus operandi alusel ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et osa altkäemaksu anti N.F-ile üle välisvaluutas. Seetõttu ei olegi võimalik teistes vääringutes leitud sularaha pidada just selleks altkäemaksurahaks, mis N.F-ile üle anti ning see raha tuleb kolmandatele isikutele tagastada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on äravõetud naelsterlingid, dollarid ja rublad makstud pangakontole ja selle käigus konverteeritud eurodeks. Konverteerimiskursid on olnud järgnevad: 280 naela on vahetatud kursiga 0,8735 ja pangakontole on sisse makstud 315,55 eurot; 17 200 dollarit on vahetatud kursiga 1,15 ja pangakontole on sisse makstud 14 956,52 eur; 75 700 rubla on vahetatud kursiga 76,7466 ja pangakontole sisse makstud 986,36 eurot. Maksekorraldustest ei ole näha, kuhu ja millise kursiga on sisse makstud 355 naela. Seetõttu arvestab kolleegium 355 Suurbritannia naelsterlingi väärtuse eurodes sama kursi järgi, millega maksti pangakontole sisse eelviidatud 280 naela, s.t 0,8735 naela ühe euro eest. See teeb 355 naela väärtuseks 406,41 eurot. Seega tuleb N.F-i elukohast ja tema autost leitud ning kriminaalasjas arestitud rahast 16 664,84 eurot kolmandatele isikutele tagastada ning 253 935 – 16 664,84 eurot ehk 237 270,16 eurot neilt KarS § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeerida.
IV
50.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2 ja 3; § 340 lg 4 p-st 5 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a otsuse osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis konfiskeerimata sularaha, mis leiti läbiotsimisel N.F-i elukohast ning määras selle sularaha aresti alt vabastamisele ja kolmandatele isikutele tagastamisele. Ringkonnakohus teeb tühistatud osades uue otsuse, millega konfiskeerib KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt V.V-lt , N.T-lt ja N.F-ilt N.F-i elukoha läbiotsimisel ära võetud ning konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularahast 237 270,16 eurot. Aresti, mida kohaldati N.F-i elukohast aadressil XXX leitud sularahale, jätab ringkonnakohus kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jätab kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, samas rahuldab ringkonnakohus kannatanu ning prokuratuuri apellatsioonid osaliselt.
V
Kõige lõpuks lahendab ringkonnakohus menetluskuludega seotud taotlused.
52.Kaitsjad on esitanud taotluse seoses kulude väljamõistmisega maakohtus. Kaitsjate arvates on maakohus lugenud kolmandate isikute esindaja kulud põhjendatuks liiga suures määras (2/3 ulatuses esitatud taotlusest, summas 21 161,08 eurot – mõistes nimetatud summa välja süüdistatavatelt võrdsetes osades), arvestades, et maakohus rahuldas prokuratuuri konfiskeerimistaotluse üksnes ca 3% ulatuses. Seetõttu pidanuks kaitsjate arvates ka kolmandate isikute esindaja menetluskulud põhjendatuks lugema proportsionaalselt konfiskeeritud vara e siis 3% ulatuses kantud kulust või kaitsja T. Mällase alternatiivse taotluse kohaselt jätma kolmandate isikute menetluskulud koguni riigi kanda. Kolleegium niisuguse käsitlusega ei nõustu ja peab kummastavaks kaitsjate arusaama, nagu tuleks kolmandaid isikuid sisuliselt karistada selle eest, et nende esindaja on saavutanud võimalikult suures osas eesmärgi veenda kohut konfiskeerimisnõude põhjendamatuses. Samuti ei ole mingit arusaadavat põhjust, miks peaks käsitletav menetluskulu jääma riigi kanda. Kolleegiumi hinnangul on maakohus selgelt ning veenvalt argumenteerinud menetluskulu hüvitamise määra kolmandatele isikutele. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga ega pea vajalikuks sellele midagi lisada.
53.Kaitsja T. Mällas on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavatele S. Zavarzinile ja Danite Elektritööd OÜ-le 3430 eurot apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu. Taotluse kohaselt on kaitsja osutanud süüdistatavatele apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 24,5 tundi. Õigusabi on osutatud 140 euro suuruse tunnihinna alusel. Õigusabi aeg on vastavalt tegevusaruannetele kulunud kolme tunni ulatuses maakohtu otsusega tutvumisele, ühe tunni ulatuses apellatsiooni arutamisele süüdistatavatega, 11,5 tunni ulatuses apellatsiooni koostamisele, poolteise tunni ulatuses ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja selle vaidlustamisele, kahe ja poole tunni ulatuses prokuratuuri ja kannatanu apellatsioonidega tutvumisele ning viie tunni ulatuses ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Kolleegium peab õigusabi tunnihinda mõistliku suurusega olevaks. Tegevusaruande kohaselt kulunud õigusabi osutamise aega saab lugeda tervikuna
põhjendatuks. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KarS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka muu hulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on taotletud tasu mõistliku suurusega. Kuivõrd Danite Elektritööd OÜ on käibemaksukohuslane, tuleb taotluse kohaselt õigusabikulud hüvitada ilma käibemaksuta.
54.Kaitsja V. Kivistik on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavatele R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus 5556,25 eurot apellatsioonimenetluses kaitsjatasu. Õigusabi on süüdistatavatele osutatud 175 euro suuruse tunnihinnaga. Kuna õigusabikulude arved on esitatud käibemaksukohuslasest OÜ-le Danite Varahooldus, tuleb kaitsja taotluse kohaselt menetluskulu hüvitada käibemaksuta. Kolleegium peab õigusabi tunnihinda mõistliku suurusega olevaks. Tegevusaruannete kohaselt on õigusabi osutamisel tasustatavat aega kulunud alljärgnevalt. Kaitsja on kolme tunni jooksul tutvunud maakohtu otsusega ja seda analüüsinud. Seejärel on kaitsjal kulunud ca 36,5 tundi apellatsiooni koostamiseks (sellest tasustatavat aega 17 tundi), ca üks tund ringkonnakohtule seisukoha ja avalduse esitamisele, kolm tundi ja viisteist minutit ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisele, kaks tundi ja viisteist minutit ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja viis tundi ringkonnakohtu istungil osalemisele. Lisaks on kaitsjal kulunud pool tundi nõupidamiseks kaaskaitsja T. Mällase ja kolmandate isikute esindajaga. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks osaliselt. Esiteks ei pea kolleegium esitatud määral põhjendatuks apellatsiooni koostamiseks kulunud aega. Mitmes olulises punktis langeb apellatsioon kokku kaitsja maakohtu istungil kohtuvaidlustes märgituga. Samuti moodustavad apellatsiooni tekstist märkimisväärse osa maakohtu otsuse teksti refereeringud. Kaitsja argumendid on esitatud põhjalikuma lahtikirjutuseta väidetena. Neil kaalutlustel peab kolleegium apellatsiooni koostamisele kulunud aega põhjendatuks 12 tunni ulatuses. Kaitsja on ringkonnakohtu istungil osalemise eest küsinud tasu viie tunni eest, kuid ringkonnakohtu 13. mai 2025. a istung kestis plaanitust lühemalt – kolm tundi. Seega tuleb kaitsja märgitud ajakulu õigusabiteenuse osutamisel lugeda põhjendatuks 25 tunni ulatuses, mis kaitsja tunnihinda arvestades tähendab kaitsjatasuna 4375 eurot. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KarS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka muu hulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Eeltoodud kaalutlustel peab kolleegium taotlust põhjendatuks osaliselt, hüvitades süüdistatavatele R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus 4 375 apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu.
55.Kannatanu esindaja on esitanud taotlused hüvitada kannatanule apellatsioonimenetluses õigusabi eest tasutud 12 122 eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinna 190 eurot alusel. Kolleegium peab õigusabiteenuse sellist ühikuhinda mõistlikuks. Taotluste kohaselt on esindajal kulunud neli ja pool tundi maakohtu otsusega tutvumisele, 1,7 tundi kannatanule sellest ülevaate andmisele ja temaga kirjavahetusele, ca 46 tundi apellatsiooni ettevalmistamisele ja koostamisele. Samuti on esindajal taotluse kohaselt kulunud 2,2 tundi prokuratuuri ja kaitsjate apellatsioonidega tutvumisele ning kannatanule neist ülevaate andmisele. Veel on esindajal kulunud 0,8 tundi apellatsioonide kohta seisukoha esitamisele;
0,1 tundi ringkonnakohtu määrusega tutvumisele; kolm tundi ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja viis tundi ringkonnakohtu istungil osalemiseks. Kokku on esindajal kulunud kannatanule apellatsioonimenetluses õigusabi osutamiseks 63,8 tundi. Kolleegium peab sellist ajakulu põhjendatuks üksnes osaliselt. Eeskätt tuleb kriitiliselt suhtuda apellatsiooni koostamiseks kulunud ajasse. Ehkki apellatsioon on detailne ja põhjalik, loeb kolleegium selle koostamisel põhjendatud ajakuluks 25 tundi. Esindaja on ringkonnakohtu istungil osalemise eest küsinud tasu viie tunni eest, kuid ringkonnakohtu istung kestis üksnes kolm tundi. Neil asjaoludel loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamisel 39,8 tundi. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 pdes 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KarS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka muu hulgas valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Eeltoodud kaalutlustel peab kolleegium taotlust põhjendatuks osaliselt, hüvitades kannatanule 7 562 eurot apellatsioonimenetluses õigusabile kulunud tasu katteks.
56.Kolmandate isikute esindaja on esitanud taotluse hüvitada kolmandatele isikutele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu kokku 6222 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellist tunnihinda loeb kolleegium mõistlikuks. Taotluse kohaselt on esindajal õigusabi osutamisele aega kulunud alljärgnevalt: maakohtu istungil osalemine ja repliigi koostamine 3 tundi; maakohtu otsusega tutvumiseks, esialgseks analüüsiks ja nõupidamiseks kaitsjatega, kliendi informeerimine 2,4 tundi; apellatsioonidega tutvumine, seisukohtade koostamine, kliendi informeerimine 10,9 tundi; prokuröri seisukoha ja ringkonnakohtu määrusega tutvumine ning kliendi informeerimine 0,9 tundi, määruskaebuste ja määrusega tutvumine 0,6 tundi; seisukohtade esitamine, istungiaegadega seoses suhtlus ning kliendiga suhtlemine 3,2 tundi; ja ringkonnakohtu istungiks valmistumine ühes taandamisavaldusega ühinemisega ning osalemine ringkonnakoht istungil 7 tundi. Kokku on esindajal kulunud taotluse kohaselt õigusabi osutamiseks 28 tundi, mille eest tule esitatud arvete alusel kokku summa 4760 (lisandub käibemaks 1 047,2 eurot, seega kokku 5 807,2 eurot). Esindaja on aga oma 12. mail 2025 esitatud täiendatud menetluskulu nimekirjas märkinud kuluks koos käibemaksuga 6222 eurot ja sama nähtub ka tema esitatud kokkuvõttest arvetest. Kolleegium loeb sellist segadust kahetsusväärseks ja eksitavaks ning lähtub summast, mis tuleb kokku kohtule edastatud arvetest. Esindaja esitatud ajakulu saab põhjendatuks lugeda osaliselt. Kohtuistungi kestuseks on esindaja arvestanud neli tundi, kuid tegelikult kestis ringkonnakohtu istung kolm tundi. Kriitiliselt tuleb suhtuda ka ajakulusse, mida esindaja on kulutanud taandamisavaldusega ühinemiseks, mille puhul peab kolleegium põhjendatud ajakuluks pool tundi. Samuti märgib kolleegium, et esindaja 29. mai 2024. a arvel 202007351 osutatud menetluskulu – maakohtu istungil osalemise ja repliigi koostamise eest ei puutu apellatsioonimenetlusse ja seetõttu niisuguse menetluskulu hüvitamist oleks pidanud taotlema maakohtult. Seega kokkuvõttes tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 23,5 tundi, mis esindaja tunnihinda arvestades teeb summaks 3 995 eurot (koos käibemaksuga 4 873,9 eurot). KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KarS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka muu hulgas valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Eeltoodud kaalutlustel peab
Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 10.12.2025 otsusega
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2025. a otsus osas, millega konfiskeeriti KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt 237 270 eurot 16 senti ning otsustati neile tagastada 16 664 eurot 84 senti.
2.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
4.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
5.Mõista Eesti Vabariigilt kolmandate isikute kassatsioonimenetluse kulu katteks välja 140 eurot 53 senti V.V kasuks, 140 eurot 53 senti N.T kasuks ja 140 eurot 53 senti N.F-i kasuks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.