Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

16.01.2020. a esitas kriminaalhooldusametnik M.M-i suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus M.M 16.12.2019. a registreerimiskohustust. M.M selgitas registreerimisele mitte ilmumist asjaoluga, et viibis arestimajas (kainenemas). Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmane registreerimine M.M-iga 24.07.2019. a. Seisuga 16.01.2019. a on kokku toimunud 7 registreerimist. Teisele registreerimisele, s.o 14.08.2019. a ei tulnud M.M kohale. Ametnikule saabus Politsei- ja Piirivalveameti poolt informatsioon selle kohta, et M.M viibis Tartu arestikambris kainenemisel 08.08.2019. a, 14.08.2019. a ja 15.08.2019. a. Ametnik koostas uue kutse ning hooldusalune tuli registreerimisele 30.08.2019. a. Hooldusalune kirjutas kirjaliku selgituse, miks ta ei ilmunud 14.08.2019. a registreerimisele, kus kinnitas, et oli alkoholijoobes ja kaotas telefoni ära. Ametnik tegi M.M-ile esimese kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldaja tutvustas hooldusalusele alkoholisõltuvusprobleemiga tegelevaid asutusi ja andis M.M-ile „Kainem ja tervem Eesti“ programmi kontaktandmed ning lühitutvustuse paberkandjal. M.M ei olnud 30.08.2019. a motiveeritud programmis osalema, kuna leidis, et peab oma sõltuvusprobleemidega ise toime tulema ja abi kindlasti ei saa. Ametnik julgustas hooldusalust järele mõelda ja käia siiski esmasel hindamisel. Järgmine registreerimine sai planeeritud 05.09.2019. a. Hooldusalune ei täitnud registreerimiskohustust ega teavitanud sellest ametnikku. 06.09.2019. a hommikul M.M helistas ametnikule ning oli mures, et ei tulnud kohale eelnev päev. Lepiti kokku, et tuleb registreerimisele 06.09.2019. a kell 10.00. Ametnik ei pidanud seda rikkumiseks. Toimunud registreerimise käigus vestles ametnik uuesti isikuga alkoholi liigtarvitamise probleemist ning selle lahendamise võimalustest. 16.09.2019. a ja 15.10.2019. a täitis hooldusalune registreerimiskohust, kuid selles vahemikus saabus ametnikule uus teade selle kohta, et M.M viibis 12.10.2019. a Tartu arestikambris kainenemisel. 15.10.2019. a kirjutas hooldusalune kirjaliku selgituse, kus tunnistab enda alkoholi liigtarvitamist ning on nõus pöörduma alkoholiravile. Peale seda viibis hooldusalune arestikambris kainenemisel 07.11.2019. a, 13.11.2019. a ja 19.11.2019. a ja ei tulnud järjekordselt ametniku juurde registreerimisele. 29.11.2019. a kirjutas M.M kirjaliku selgituse, mille kohaselt ta ei mäleta, kas oli arestimajas kainenemisel või mitte. Registreerimisele ei ilmunud, kuna oli registreerimisaja paberi ära kaotanud ning leidis selle alles 19.11.2019. a. 16.12.2019. a ei tulnud hooldusalune uuesti registreerimisele ega teavitanud sellest ametniku. Ametnikule saabus teade, et hooldusalune oli järjekordselt arestikambris kainenemisel 15.12.2019. a ja 19.12.2019. a. Ametnik koostas uue kutse registreerimisele tulemiseks, mille alusel tuli M.M registreerimisele 08.01.2020. a. M.M-i selgituste kohaselt ei tulnud ta kohale, kuna viibis arestimajas kainenemas. Lisaks viitas M.M alkoholisõltuvusele ja lubas hakata käima alkoholiravil. M.M-i sõnul on ta juba ravi järjekorras. 03.01.2020. a edastas ametnik SA Tartu Ülikooli Kliinikumile päringu, et saada kinnitust, kas M.M on käinud seoses alkoholi liigtarvitamisega vastuvõtul. 08.01.2020. a saadud vastuse kohaselt on M.M pöördunud SA Tartu Ülikoooli Kliinikum psühhiaatriakliinikusse ambulatoorsele vaimse tervise õe vastuvõtule 22.10.2019. a. M.M-ile tutvustati programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja ta läbis „Esmase hindamise“ teenuse. Patsiendi motivatsioon probleemiga tegelemiseks: (10-palli skaalal)- 6 palli. Patsient hindas oma suutlikkust alkoholi tarvitamise vähendamiseks/loobumiseks: (10-palli skaalal)- 4 palli. Patsiendil kriitika oma seisundi suhtes nõrk. AUDIT test 25 – Tulemus (20 ja enam) – võimalik sõltuvus. Patsient pöördus uuesti vaimse tervise õe vastuvõtule: 06.11.2019. a., 03.12.2019. a. Tagasi kutsutud

ambulatoorsele vastuvõtule jaanuaris 2020. a. Patsiendile helistatud 20.12.2019. a. ja 03.01.2020. a., et kutsuda sõltuvusravi osakonda statsionaarsele ravile. Patsient ei vastanud telefonile. Võetud järjekorrast ära. 16.01.2020. a kontrollitud karistusregistri väljavõtet, mille kohaselt ei ole käitumiskontrolli jooksul isiku suhtes fikseeritud uusi õigusrikkumisi. Karistusregistri kohaselt on viimane fikseeritud väärtegu sooritatud 21.04.2019. a KarS § 218 lg 1 rikkumine. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku M.M-ile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohus arutas erakorralist ettekannet 23.01.2020. a kohtuistungil. Kohus lükkas arutamise edasi, kohustades M.M-i minema ravile. 17.03.2020. a kirjaga küsis kohus kriminaalhooldusametnikult andmeid vahepealse kriminaalhoolduse kulgemise ja kriminaalhooldaja taotluste kohta. 20.03.2020. a saabus kohtule kriminaalhooldusametniku vastus, millest nähtuvalt täitis M.M korrektselt registreerimiskohustust 10.02.2020. a. Andis teada, et läheb „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames psühhiaater xxxxxxxxxxxxx vastuvõtule 17.03.2020. a kell

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 4 sätestab, et kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada.

Kohtu hinnangul on tuvastatud, et M.M on 16.12.2019. a rikkunud taaskord registreerimiskohustust. M.M-i selgitusi arvestades puudusid rikkumise toimepanemiseks mõjuvad põhjused. Vaatamata sellele, et M.M on taaskord rikkunud registreerimiskohustust (eelnevalt tehtud rikkumiste tõttu kokku 2 kirjalikku hoiatust), leiab kohus, et käesoleval ajal on põhjendatud jätkata kriminaalhooldust ning anda M.M-ile veelkordne võimalus tõestada, et ta on suuteline kohtu poolt määratud kohustusi täitma korrektselt ja nõuetekohaselt. Kohtule esitatud materjalist nähtuvalt on M.M-i peamiseks probleemiks tema alkoholisõltuvus. Sellest tulenevalt on M.M rikkunud ka talle määratud nõudeid ja kohustusi. Seega edukaks kriminaalhoolduse läbiviimiseks on äärmiselt oluline, et M.M lõpetaks alkoholi tarvitamise ja osaleks „Kainem ja tervem Eesti“ programmis. Käesoleval ajal on M.M jätkanud eelnimetatud programmis osalemist ja täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek Jaan M.M-ile määratud katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks osaleda alkoholiraviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“ on põhjendatud. Kohtu hinnangul on katseaja pikendamine 3. kuu võrra igati põhjendatud. See on piisav aeg selleks, et M.M saaks oma käitumisega näidata, et ta on suuteline kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi korrektselt täitma.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.