Tartu Maakohus 02. märts 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-9271 (18278002306)
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Jane Oidsalu
Kriminaalasi 21.11.2019 saabus üldkorras menetluses
E.Y süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 kohtusse lg 2 p 2,3 järgi kokkuleppemenetluses - alates 02.03.2020
Ringkonnaprokurör
Katrin Lindpere
Kaitsja
Anu Pärtel – riigi õigusabi osutamise korras
Süüdistatav
E.Y isikukood XXX XXX kriminaalkorras karistatud 01.-02.12.2018 kahtlustatavana kinnipeetav, tõkendita
Süüdi tunnistada E.Y KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 01.-02.12.2018 viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 9 kuud 28 päeva vangistust E.Y-le 10.07.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-5193 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 7 (seitsme) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ja mõista E.Y-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust 536 (viiesaja kolmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on E.Y üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS
§ 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: · elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX; e-post: XXX); · ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; · allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 180 lg 11, 3 alusel jätta XXX ning XXX kohustusega ja XXX elava E.Y menetluskuludest sundrahast (876€) pool, s.o 438€ riigi kanda, ning lähtudes lisaks eeltoodule ka asjaolust, et kriminaalasjas tekkis riigi õigusabi kulu käesolevas kohtumenetluses süüdistatavast sõltumatutel asjaoludel, jätta kaitsjatasu 324€ riigi kanda. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista E.Y-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 528€ (viissada kakskümmend kaheksa eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 90 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 438 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX ning XXX kohustusega ja XXX elavale E.Y-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 528€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 44 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 528€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700011079 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-9271, menetluskulu 02.03.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Süüdistatava E.Y kaitsja vandeadvokaadi Anu Pärteli 02.03.2020.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia 15b) kasuks 324 eurot (sellest käibemaks on 54€) advokaat Anu
Pärteli süüdistatava E.Y kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldkorras menetluses menetlemisel osutatud õigusabi eest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestis CD-R plaadil (I köide lk 53: ümbrikus) ja alla XXX ülekuulamise videosalvestis DVD-R plaadil (I köide lk 52: ümbrikus). Kohtuotsus edastada prokurörile, kaitsjale, kannatanule K.M. (e-post: XXX) ja koos makseinfoga süüdistatavale. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada: süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kohaldamiseks, Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas.
üldkasuliku
töö
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)
E.Y-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 10.07.2018. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr XXX karistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, kasutas 01.12.2018. a ajavahemikul kell 10.00 – 11.00 XXX korteris füüsilist vägivalda XXX K.M. suhtes. Vägivald seisnes selles, et E.Y lõi ühe korra jalaga enda XXX K.M. parema puusa ja kõhu piirkonda ning väänas K.M. käsi. Oma tegevusega põhjustas E.Y K.M. füüsilist valu. Sellega pani E.Y toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud XXX ja korduvalt. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne ja füüsiline kahju. Karistuse liik ja määr: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.Y-le karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.12.2018.a. s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.Y-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust, s.o 9 kuu 28 päeva pikkust vangistust, 10.07.2018. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr XXX mõistetud karistuse 8 (kaheksa) kuud vangistust ärakandmata osa s.o 7 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada E.Y-le mõistetud 1 aasta 5 kuu 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 536 (viissada kolmkümmend kuus) tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
lahkumiseks Eesti
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või vahetamiseks;
õppimiskoha
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskulud: 1) advokaat A.Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus summas 90 eurot kohtueelses menetluses ja 324 eurot kohtumenetluses; 2) KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmisel korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 1290 eurot. E.Y avaldas, et tema palk on XXX eurot kuus, ta üürib elamispinda, makstes selle eest käesoleval ajal XXX eurot kuus, tema ülalpidamisel on XXX, ta täidab igakuiselt laenutagasimakse kohustust summas umbes XXX eurot. Kogu menetluskulude tasumine käib temale ilmselgelt üle tema XXX ning seetõttu taotleb ta menetluskulude vähendamist. Eelmärgitud põhjustel tuleb vähendada väljamõistetavate kulude summat selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 438 eurot ja advokaadi tasu 90 eurot, s.o kokku 528 eurot. Ülejäänud summa – s.o osa sundrahast 438 eurot ja advokaadi tasu kohtumenetluses 324 eurot, s.o kokku tasub 762 eurot jääb riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb E.Y kriminaalmenetluskulude 528 eurot tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t et E.Y tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (12 x 44 eurot = 528 eurot). Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses.
E.Y-le on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulude sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Asitõendid: CD-plaat ja DVD plaat asuvad kriminaaltoimiku juures. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. E.Y avaldas, et ta ei soovi kaitsja osavõttu kokkuleppemenetluse kohtuistungist. Kannatanu K.M. on teadlik istungi ajast. Koopia kokkuleppest anda üle süüdistatavale ja kaitsjale ning kriminaaltoimik koos kokkuleppega Tartu Maakohtusse. Kohtunik Heli Sillaots
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.