Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav Urmas Austa ei tunnista end süüdi ei KarS § 1451 lg 1 ega ka KarS § 418 lg 1 järgi. Prokurör asus kohtuvaidluses seisukohale, et Urmas Austa süü on nii KarS § 1451 lg 1 kui ka § 418 lg 1 järgi tõendatud ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör palus mõista Urmas Austale karistuseks Kaitsa palus Urmas Austa õigeks mõista. Kaitsja on seisukohal, et KarS § 1451 lg 1 esitatud süüdistus pole piisavalt konkreetne. Samuti leiab kaitsja, et KarS § 1451 lg 1 etteheidetavas teos ei ole prokuratuur kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et Urmas Austa süüd tõsikindlalt.

II KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Lisaks sellele, et kohus on käesoleva otsusega tuvastanud süüdistatava poolt toime pandud teo koosseisupärasuse ja õigusvastasuse, tuleb kohtul karistust mõistes arvsesse võtta ja analüüsida ka teo taunitavust ja ebaõigust kui süü suurust mõjutavaid näitajaid. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada karistusraamid. Urmas Austale KarS § 1451 lg 1 järgi etteheidetava teo eest on ette nähtud karistusena kuni kolmeaastane vangistus. Prokurör asus kohtus seisukohale, et Urmas Austat tuleb karistada vangistusega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ja põhjendab seda alljärgnevalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nii 10. märtsi 2016 otsuses asjas nr 3-1-1-20-16 punktis 14 kui ka varem selgitanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1.). Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Samas on kolleegium leidnud, et lisaks süü suurusele saab karistuse kohaldamisel täiendavalt arvestada üksnes teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p-d 15 ja 15.1). Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et Urmas Austat on alus süüdi mõista ühe teokoosseisu järgi ühe kuriteoepisoodi toimepanemises. Urmas Austa on täisealise isikuna pannud alaealise suhtes toime seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes kohus ei tuvastanud.

3 (5)

Eripreventiivset, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanekust, eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või vähemalt tema edasist desotsialiseerumist vältides. Eripreventsiooniga on seotud ka karistustundlikkus – karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet süüdlasele. Kehtiv kriminaalõigus on seadnud karistuse täideviimise eesmärgiks süüdimõistetu suunamise õiguskuulekale käitumisele. Urmas Austat on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Karistusregistris ( KoTo, kd 2, tl 47-52) on hetkel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati Urmas Austat Tartu Maakohtu 13.03.2019 kohtuotsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, millest arvestati ärakantuks KarS § 68 alusel 2 päeva ja kandmata karistuseks jäi 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Urmas Austale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, suurendades 3 kuu 28 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 31.10.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8412 mõistetud karistuse 4 (nelja) aasta pikkuse vangistuse võrra. KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 1 alusel kohus määras, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Urmas Austa ei pane 4 (nelja) aasta 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks määras kohus KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 9 alusel Urmas Austale käitumiskontrolli ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja alluda elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 alusel määras kohus Urmas Austa elektroonilise valve tähtajaga 4 kuud alates ajast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. Varasemalt on Urmas Austat karistatud väljapressimise eest, samuti erinevate isikuvastase kuritegude toimepanemise eest. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus on seisukohal, et kui vaatamata korduvatele karistustele ja vaatamata sellele, et isiku suhtes on kohaldatud karistuse tingimuslikku täitmisele mittepööramist, paneb ta taas toime uue kuriteo, siis saab olla vaid üks järeldus – sellise isiku puhul pole karistuse eesmärki võimalik saavutada kergema karistusega kui on vangistus. Karistuse mõistmisel peab kohus silmas pidama ka üldpreventsiooni, mille eesmärgiks on avaldada õiglase karistusega sellist mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Urmas Austa on täisealise isikuna pannud alaealise suhtes toime seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Kuivõrd alaealiste seksuaalset enesemääramisõigust puudutavad teod on ühiskonnas eriliselt taunitavad, siis on kohtu arvamuse kohaselt vangistuse kohaldamine kooskõlas ka karistuse mõistmise üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 31-1-52-13, p 19, 3-1-1-58-13). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades nii karistuse eripreventiivset kui ka üldpreventiivset eesmärki, on kohtu arvates alus karistada Urmas Austat KarS § 1451 lg 1 järgi vastava sanktsiooni keskmises määras 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

4 (5)

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka Urmas Austa eelvangistuses viibitud aeg alates 12.06.2019.a kuni 16.02.2020.a, s.o 8 kuud 5 päeva ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 9 kuu ja 25 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.03.2019.a otsusega kriminaalasjas 119-1011 mõistetud karistuse 4 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Urmas Austale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 1 kuu ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o

IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt RKKKo 1-15-9051/62, p 42) Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must esitas tasutaotluse summas 3600 eurot. Käesoleval juhul ei ole võimalik arvetel näidatud summade alusel tuvastada, millise summa ulatusest saab kaitsja tasu lugeda seotuks süüdistusega Kars § 418 lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et menetluslikult olid mõlemad süüdistuspunktid võrdse kaaluga, mistõttu on põhjendatud seoses Urmas Austa osalise õigeksmõistmisega KarS § 418 lg 1 järgi KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt välja mõista Urmas Austa kasuks tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu pooles ulatuses, s.o summas 1 800 eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 2, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel tuleb mõista Urmas Austalt välja menetluskuluna 975 eurot, sealhulgas sundraha 876 eurot, tunnistaja sõidukulu 9 eurot ja kaitsjatasu (kohtueelses menetluses) 90 eurot. Kohus annab KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel Urmas Austale võimaluse tasuda menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb riigi kanda jätta tulirelva ekspertiisi tasu summas 420 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.