1-20-684
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. veebruar 2020.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-684 /19231501324/
Kohtukoosseis
Kohtunik Katrin Mikenberg
Kohtuistungi sekretär
Jane Põldoja
Tõlk
Marianna Sidorok
Kriminaalasi
K.S süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Kaspar Urmas Oja
Kaitsja
Olga Väina
Süüdistatav K.S - elukoht ja aadress: xxxx; isikukood: XXX; kodakondsus: xxxx; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: Xxxx OÜ; karistatus: kriminaalkorras karistamata; KrMS § 217 alusel kinni peetud 23.-25.06.2019.a s.o 3 päeva; alates 25.06.2019.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld.
Süüdi tunnistada K.S KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.-25.06.2019.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.S ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla
kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg-ga 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:
Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).
K.S-i süüdistatakse selles, et tema, viibides 23.06.2019 kella 18.30 paiku enda abikaasa D Kiga ühises elukohakorteris aadressil xxxx, viskas tõusetunud sõnalise konflikti käigus enda abikaasa D Ki suunas kööginoa, mis tabas kannatanut vasakule rinna piirkonda, tekitades nimetatud tegevusega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – rindkere eesseina lahtise 2-3 cm pikkuse haava verejooksuga.
Sel moel pani K.S oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri alaealiste ja lähisuhtevägivalla kuritegude osakonna abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav K.S ja tema lepinguline kaitsja Olga Väina käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.06.2019-25.06.2019, s.o 3 (kolm) päeva, mõistes karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 74 lg 1 alusel on K.S kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt K.S on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p-st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 876.00 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ja mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.S võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru
saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub K.S talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti kuuluvad menetluskulud vastavalt kokku lepitule välja mõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.