Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2020
Kriminaalasja number
1-19-8925
Kohtukoosseis
kohtunik Sten Lind Harju Maakohtu 5. detsembril 2019
Vaidlustatud kohtuotsus kokkuleppemenetluses tehtud otsus Kriminaalasi Apellant
Robert Hodosevitši süüdistuses KarS § 4231, § 424 lg 2 järgi Süüdistatav Robert Hodosevitš (isikukood 39302160861, asuv Tallinna Vanglas)
Jätta süüdistatava Robert Hodosevitši apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
Harju Maakohus tegi 5. detsembril 2019 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Robert Hodosevitši süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning mõistis talle KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt KarS § 424 lg 2 alusel karistuseks ühe aasta vangistust.
Seda karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg-te 6 ja 7 alusel R. Hodosevitšile Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuu 17 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus R. Hodosevitšile 2 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust. Otsuse kuulutamisel kinnitas R. Hodosevitš kirjalikult, et loobub apellatsiooniõigusest. Siiski esitas ta 18. detsembril 2019 avalduse, mis sisuliselt kujutab endast apellatsiooni maakohtu otsuse peale. Kuigi avaldusele on alla kirjutanud R. Hodosevitš, on avalduse sisu R. Hodosevitši ema teadaanne, et ta ei ole nõus sellega, et R. Hodosevitš peab asuma vangistust kandma. Apellatsiooni kohaselt peab R. Hodosevitš saama koju, sest perre on sündimas teine laps. Lisaks sellele on apellatsioonis räägitud R. Hodosevitši lapsepõlvest.
Esitatud apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Esiteks on R. Hodosevitš vastavalt KrMS § 315 lg 5 p-le 2 ja lg-le 6 apellatsiooniõigusest loobunud (tl. 108). Kui isik loobub õigusest, siis tal seda õigust enam ei ole. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt mõistis R. Hodosevitš istungil toimuvat. Hoolimata tavatust apellatsioonist ei anna ka kriminaaltoimiku materjalid tervikuna alust kahtluseks, et R. Hodosevitš ei mõista menetluses toimuvat. Seega ei ole alust pidada R. Hodosevitši avaldust apellatsiooniõigusest loobumise kohta kehtetuks. Teiseks on kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsus vaidlustatav ainult kriminaalmenetluse seaduses sätestatud juhtudel. Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui rikutud on kokkuleppemenetluse nõudeid või on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust mõnel KrMS § 339 lõikes 1 nimetatud viisil. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonis öeldu ei ole seostatav ühegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud apellatsiooni alusega.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.