Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 03.12.2019 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergey Fedorovichi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Sergey Fedorovich on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.07.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 sätteid kohaldades 2 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 21.11.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistust võrra, mis oli täitmisele pööratud Viru Maakohtu 06.01.2014 määrusega (jõustus 25.02.2014) ning karistuseks mõistis kohus 5 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 25.02.2014. Kohtuotsus jõustus 16.08.2014. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist 3 on arhiveeritud, vanglas kannab karistust teist korda. Isik on toime pannud nii vara- kui isikuvastaseid kuritegusid. Esimene kuritegu oli salajane vargus, siis avalik vargus vägivallaga. Neli viimast süütegu on röövimised, seega vägivaldsuse aste on suurenenud ja kuriteod on muutunud raskemaks. Kuritegusid paneb isik toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav Sergey Fedorovichi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist 12ks kuuks. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata Sergey Fedorovichile KarS § 75 lg 2 alusel täiendavad lisakohustused: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

Kohtuistung Kinnipeetav Sergey Fedorovich avaldas kohtuistungil, et ta on kõige selle vastu, mis toimub. Ta kavatseb tööle asuda, tal on perekond, sündinud on poeg. Avaldas, et tal on keevitaja eriala ja on paar firmat, kus keevitajat vajatakse, ta on helistanud Avinurme, aga tööd on palju ka Tallinnas. Eesmärk on koos abikaasaga osta endale oma elamine. Plaan on ka kolmeks kuuks xxxx või xxxx minna, sest väljavalitud korter maksab 6000 eurot. Teatas, et sissekirjutuse järgi ta elama ei asu, sest seal elavad ema, isa, vanaema ning tema pere jaoks ei ole seal ruumi. Selgitas, et vangis viibitud 6 aasta jooksul on palju muutunud, ta on aru saanud kainelt elamise võimalikkusest ja narkosõltuvust enam ei ole. Kinnitas, et teab, mida karistusjärgne käitumiskontroll tähendab, et neli korda kuus peab külastama kriminaalhooldajat ja kinni pidama programmidest, mis on ettenähtud. Arvas, et ükski tööandja ei sooviks, et mitmeid kordi kuus külastatakse kriminaalhooldajat ja osaletakse programmides. Mainis, et endistest sõpradest ja tuttavatest on paljud surnud. Prokurör Ain Tali leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on täidetud. KarS § 871, kus karistusjärgset käitumiskontrolli käsitletakse lg 2 ei anna kohtule kaalutlusruumi. Seal on märgitud, et kohus kohaldab karistusjärgset käitumiskontrolli, kui on olemas p 1,2,3 asjaolud. Prokurör leidis, et Sergey Fedorovichi puhul on need asjaolud olemas: isik kannab karistust tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, mille koosseisu tunnus oli vägivalla kasutamine-röövimine ja tema karistusaeg on varsti lõppemas ning teda on ka varem korduvalt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kahel korral röövimise eest. Seadus ütleb selge sõnaga, et kohus sellisel juhul kohaldab karistusjärgset käitumiskontrolli. Ka ei ole isik varasemalt läbinud katseaega, kuna pani katseajal toime uue kuriteo. Prokuröri hinnangul on olemas oht, et Sergey Fedorovich võib jätkata narkootikumide tarvitamist uuesti ja seoses sellega panna toime ka uusi vägivallaga seonduvaid varavastaseid kuritegusid. Prokurör leidis, et vangla taotlus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on põhjendatud, lisaks on tal olemas elukoht, kuhu tal on võimalik elama asuda. Xxxx ja xxxx tööl käimine ei takista ka käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör palus vangla taotlus rahuldada, määrata Sergey Fedorovichile karistusjärgne käitumiskontroll tähtajaga üks aasta ja lisakohustused, mis on kriminaalhooldaja välja toonud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Sergey Fedorovichi suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 2 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või

3) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist korduvalt karistatud samas punktis nimetatud kuriteo eest. Sergey Fedorovichi puhul on KarS § 871 lg 2 kohustusliku kohaldamise eeldused täidetud. Sergey Fedorovich kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 31.07.2014 otsusega muu hulgas KarS § § 200 lg 2 p 4, 8 järgi (ehk tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine) mõistetud liitkaristust. Karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 10.02.2020, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Sergey Fedorovichi on ka varasemalt korduvalt karistatud tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine: kriminaalasjas 1-09-14808 KarS § 200 lg 1 p 4,7 järgi vangistusega 3 aastat ning kriminaalasjas 1-11-10835 KarS § 200 lg 2 p 4 järgi samuti vangistusega 3 aastat. Sergey Fedorovichi on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Positiivseks peab kohus asjaolu, et Sergey Fedorovich on läbinud talle määratud individuaalse täitmiskava: kinnipeetav on regulaarselt osalenud tööhõives erinevatel kohtadel (koristaja, metallitööpinkide tööline, toidujagaja jne), omandas riigikeele B1 tasemel, viibis vestlustel kriminaalse käitumise tagajärgedest endale ja teistele, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning „Viha juhtimine“ ja nende programmide jätkutegevused, osales sõltlastele suunatud Corrigo programmis ja AN tugigrupis, omandas keevitaja eriala ning alates 07.10.2019 viibib avavanglaosakonnas. Ka puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on Sergey Fedorovich läbinud talle vabaduses eluks vajalikke oskusi pakkuvad ja taasühiskonnastavad tegevused. Vabanedes asub isik elama oma abikaasa juurde. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, mis abikaasa sõnul kuulub kirikule. Üüri ei pea maksma, ainult kommunaalkulusid. Seega on isikul olemas kindel elukoht. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ehitusfirmas Xxxx OÜ. Samas on kinnipeetava enda sõnul seal palk väike, ta ei tule sellega välja pere ülalpidamisel ja ta soovib otsida tasuvamat tööd. Kohtu hinnangul on see reaalne, kuna isikul on enne vangistust töökogemused kaevurina ja ehitajana, lisaks on ta omandanud keevitaja eriala. Kindlaks sissetulekuks on aga töövõimetuspension, mis kehtib kuni xxxx. K-raha andmetel tasumata nõudeid kinnipeetaval pole ja vabanemisfondis on 1750 eurot, mis peaks tagasihoidliku majandamise korral katma isiku esmased elukondlikud vajadused esimestel kuudel vabaduses. Samas ei saa jätta märkimata, et isikul oli enne vangistust suuri raskusi kulude ja tulude tasakaalus hoidmisega, kuna vargusi ja röövimisi sooritas ta majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et majanduslikud raskused võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähedasteks peab kinnipeetav oma ema, isa, venda ja abikaasat, kelle kõigiga on suhted head ja toetavad. Kinnipeetav abiellus vangistuse ajal ja tal on alaealine poeg (sündinud xxxx). Varasem suhtlusringkond oli aga valdavalt kriminaalne, kuna peaaegu kõik kuriteod on isik sooritanud grupis, millest saab järeldada, et ta on kergesti mõjutatav. Kuigi kinnipeetava ja tema ema sõnul on paljud endised tuttavad ja sõbrad surnud, on suhtlusringkond kohtu hinnangul siiski uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna isik vabaneb samasse keskkonda.

Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on saanud metadooni ravi, kuid tarvitas narkootikume ka ravi ajal, ta on viibinud Ahtme haiglas võõrutusravil, mis ei andnud tulemust ja ta on vägivaldseid tegusid toimepannud narkootikumide hankimiseks. Sergey Fedorovich tunnistab probleemi olemasolu ja on vangistuses läbinud kõik sõltuvusest vabanemiseks ettenähtud programmid ja tegevused. Kohus peab aga sõltuvusainete võimalikku taastarvitamist uue kuriteo riskifaktoriks ja selliseks järelduseks annab aluse kinnipeetava eelnev sõltuvusest vabanemisele suunatud tegevus, kus toimus aga tagasilangus. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on hea suhtlemisoskus, ta saab kainena oma tegude tagajärgedest aru ja kahetseb, kriminaalse subkultuuriga ennast ei samasta, vestlustel on viisakas ja koostöövalmis. Tulevikuplaanid on reaalsed: taotleda Eesti Vabariigi kodakondsus, asuda tööle ja hoolitseda pere eest ning elada seadusekuulekat elu. Samas on tal puudulik probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus, kuna vaatamata korduvatele karistustele on seadusevastane käitumine ja narkootikumide tarvitamine kordunud. Isik on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sergey Fedorovichi puhul on siiski suur tõenäosus tulenevalt tema elukeskkonnast, majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest ja mõjutatavusest, hoiakutest ning mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et Sergey Fedorovich vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb Sergey Fedorovichi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist ja seda olukorras, kus isik on reaalsest elust vabaduses eemal olnud ligi 6 aastat. Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 871 lg 2 on kohtul Sergey Fedorovichi puhul kohustus kohaldada tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli ja kohus saab kaalutlusõigust realiseerida ainult käitumiskontrolli tähtaja määramisel. KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kuus kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Sergey Fedorovichi käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 6 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 21 ja 4 sätestatud kohustusi. Kui Sergey Fedorovich ei täida kui süüdlane ei järgi kriminaalhooldusametnik teda tähtaega korraga kuni ühe käesoleva seadustiku § 75

KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 871 lg 4 kohaselt, kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt lõikes 2 sätestatule.

KarS §

kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

16.12.2019 kohtumäärus 1-14-5531 jõustus 07. veebruaril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.