Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2019, Tartu
Kriminaalasja number
1-19-8983 (19278001603)
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Kohtuistungi sekretär
Hanna-Liisa Moks
Kriminaalasi
Sander Laulu süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 pde 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Mariken Arro
Süüdistatav
Sander Laul. Isikukood 37506102748; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; XXX, XXX, XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit pole, kahtlustatavana kinnipeetud 25. kuni
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Sander Laulu kahe kuriteo toimepanemises.
Esiteks süüdistatakse S. Laulu teise inimese korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes. Seda seetõttu, et tema: – haaras 24. augustil 2019 kella 22:00 paiku XXX maja magamistoas, olles alkoholijoobeseisundis, vasaku käega jõuga kinni oma elukaaslase E. U. paremast õlast ja pigistas, mille tagajärjel hakkas E. U. nutma. Sellise tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja punetuse paremale õlale; – viskas 24. augustil 2019 kella 23:30 paiku Tartus XXX maja köögis, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukaaslast E. U. 1-liitrise veepudeliga, mis kannatanut ei tabanud, kuid kannatanu sai pihta pudelis olnud veega, misjärel lükkas S. Laul kannatanu põrandale pikali, istus kannatanule selga ja väänas kannatanu käsi selja taha ning proovis ära võtta kannatanu käes olnud mobiiltelefoni, mis ka õnnestus. Mõne aja pärast lõpetas S. Laul kannatanul seljas istumise ning kannatanu suundus teisele korrusele, kuid S. Laul takistas kannatanut, haaras kinni kannatanu kehast ja tõmbas, mille tagajärjel kukkus kannatanu trepi peale kõhuli maha. Sellise tegevusega põhjustas S. Laul E. U. füüsilist valu kätele ja põlvedele. Käte väänamise ajal ütles S. Laul E. U., et tapab kannatanu ära, millest kannatanu tundis hirmu; – lükkas 25. augustil 2019 kella 02:30 paiku XXX maja magamistoas, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukaaslast E. U. jõuliselt. Sellise tegevusega põhjustas ta E. U. füüsilist valu roiete piirkonnas; – lükkas 24.-25. augustil 2019 ajavahemikus kell 22:00–02:30 XXX maja elutoas, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukaaslase E. U. diivani peale pikali, istus talle selga ja hoidis teda kinni; – tekitas ajavahemikus 24.–25. august 2019 XXX majas, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukaaslasele E. U. lisaks füüsilisele valule järgmised tervisekahjustused: hematoomid paremale õlavarrele, marrastuse parema õla juurde, marrastused vasakule labakäele, hematoomid vasaku reie siseküljele; – kasutas 25. augustil 2019 kella 13:30 paiku XXX maja köögis, olles alkoholijoobeseisundis, füüsilist vägivalda XXX M. U. suhtes, mis seisnes selles, et S. Laul haaras parema käega kinni M. U. kaelast ning hoidis vasakut kätt rusikas kannatanu juures löögivalmis, samal ajal surus S. Laul kannatanu pead vastu seina ja karjus. M. U. õnnestus ennast S. Laulu haardest vabastada, samuti tuli M. U. ja S. Laulu vahele S. Laulu elukaaslane E. U., misjärel lasi S. Laul M. U. lahti ning seejärel võttis M. U. sahtlist enesekaitseks noa. Sama sündmuse ajal ütles S. Laul M. U.: „Lähme välja, ma löön su maha.“ Sellise tegevusega põhjustas S. Laul M. U. füüsilist valu, muljumisjäljed kaelale ja neelamisraskused. Seega pani S. Laul toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse teda teise inimese korduvas ähvardamises tapmisega ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega. Seda seepärast, et ta: – ähvardas 23. juunil 2019 täpselt tuvastamata kellaajal XXX majas oma elukaaslast E. U. tapmisega, mis seisnes selles, et ütles E. U.: „Kutsu see politsei siis, kui sul selline mõte oli, kutsu palun see politsei. Ja siis, kui ma sealt välja tulen, siis ma tapan teid kõik ära.“;
– ähvardas 24. augustil 2019 kella 23:30 paiku XXX majas, olles alkoholijoobeseisundis, samal ajal, kui kasutas E. U. suhtes füüsilist vägivalda, E. U. tapmisega, mis seisnes selles, et ütles E. U., et tapab kannatanu ära; – ütles 25. augustil 2019 ajavahemikus kell 10:30-13:30 XXX majas, olles alkoholijoobeseisundis, E. U., et tapab kõik ära ja paneb maja põlema ning kui E. U. politsei kutsub, kirjutab kannatanu oma surmaotsusele alla. E. U. oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna S. Laulul on alkoholi tarvitamise XXX ja XXX probleemid. E. U. oli reaalne hirm, et S. Laul viib ähvardused täide, kuna S. Laul oli vägivalda kasutanud nii E. U. kui M. U. suhtes, lõhkunud XXX majas asju ning E. U. ja M. U. isiklikke asju, neid aknast alla või prügikasti visates. Seega pani S. Laul toime teise inimese ähvardamise tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava S. Laulu, tema kaitsja vandeadvokaadi Otto Preemi ja abiprokuröri Mariken Arro vahel sõlmitud kokkuleppe järgi tunnistatakse S. Laul süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi. Teda karistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 120 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kantuks raskema karistusega ja mõistetakse S. Laulu liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.–27. august 2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse S. Laulule lõplikule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuseks mõistetud vangistus jäetakse Kars § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui S. Laul ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel tuleb S. Laulul keelata käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on S. Laul kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“, mille viib läbi EELK Tartu Perekeskus. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb S. Laul KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Seni on kriminaalasjas arvatud menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 253,80 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1063,80 eurot. Kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 3 teise lause järgi jäetakse riigi kanda sundraha 405 euro ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 163,80 euro ulatuses. Sundraha samuti 405 euro ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 90 euro ulatuses (kokku 495 eurot) mõistetakse kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb S. Laulul menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul otsuse jõustumisest arvates.
Kokkuleppe kohaselt tuleks „asitõend „PAKEND nr 1““ jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Selles pakendis asub CD-plaat meediasalvestusega. Kohus jätab selle plaadi tõepoolest toimikusse, aga ei kajasta seda infot otsuse resolutsioonis. Nimelt ei ole see plaat kohtu hinnangul asitõend. KrMS § 124 lg 1 järgi on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega on asitõendi olemuslikuks tunnuseks see, et ta on asendamatu. Asendamatu võib olla ka meediasalvestusega plaat: nt kui selle plaadiga lõigates on tekitatud kellelegi tervisekahjustus (siis on plaat kuriteo toimepanemise vahend), kui sellel leidub nt sõrmejälgi või ilmselt ka siis, kui seda plaati kasutati kuriteo toimepanemiseks sellel olevate failide abil (nt sisaldab plaat piraattarkvara või sellel olevate videote teel pressiti kelleltki midagi välja). Praegu millegi sellisega tegemist pole: viidatud plaadid ei ole kuidagi asendamatud, vaid kannavad endas faile, mis on sinna salvestatud mingilt muult andmekandjalt. Seega on tegemist andmekandjatega, nagu on andmekandjateks kriminaaltoimikus olevad paberid. Et plaatidelt oleva teabe tajumine eeldab erinevalt paberitest abivahendi (arvuti) olemasolu, ei muuda plaate asitõenditeks. Seetõttu jätab kohus nende osas otsuse resolutsioonis seisukoha võtmata. Nendega tuleb talitada täpselt nii, nagu muude toimikus olevate asjadega, st paberitega: nad jäävad kriminaalasja materjalide juurde ehk toimiku vahele. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.