Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 75 lg 4 alusel panna süüdistatavale vabatahtlik kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, Valga Haigla, Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik, AJK Kliinik Viru Haigla Tapa Tervisekeskus. KarS § 75 lg 4 alusel panna süüdistatavale vabatahtlik kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Täpsem info lisakohustuse kohta on sätestatud infolehel, mis on süüdistatavale kätte antud (infoleht on lisatud kokkuleppele ja kriminaaltoimikusse). Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Mõista Sören Paenurmelt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt kriminaalasja eeluurimisel süüdistatavale osutatud õigusabi kulud 187,20 eurot. Jätta kaitsja tasu täielikult KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha 110 euro ulatuses riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Sören Paenurmelt välja 700 eurot kriminaalmenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud kogusummas 700 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 58.33 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid -CD-plaat, millele salvestatud kõned Häirekeskusesse, jätta kriminaaltoimikusse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).

SÜÜDISTUS.

Sören Paenurme süüdistatakse selles, et tema, keda on Harju Maakohtu 03.10.2016.a kohtuotsusega karistatud kehalise väärkohtlemise (KarS § 121 lg 2 p 2) eest, lõi 04.08.2019.a kell 22.33 paiku xxxx endist xxxx, s.o B M, jalaga vastu kurgu piirkonda. Kirjeldatud teoga põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu. Seega pani Sören Paenurm toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st põhjustas oma teoga teisele inimesele, kellega on lähisuhtes, korduvalt füüsilist valu.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid abiprokurör , süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 121 lg 2 p-d 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Sören Paenurmele süü suurusega kooskõlas olevaks karistusekss 8 (kaheksa) kuud vangistust.KarS § 68 lg 1 alusel arvata mõistetava karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, mis on 3 (kolm) päeva ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud ning 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.KarS § 74 lg- te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Sören Paenurm ei pane 1 (üks) aasta 4 (neli) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu täidab temale kooskõlas KarS §- ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata, et Sören Paenurm on katseajal kohustatud täitma järgnevaid KarS § 75 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 75 lg 4 alusel panna süüdistatavale vabatahtlik kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes:Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik,Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet,Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik,Valga Haigla,Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond,Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet,Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik,AJK Kliinik Viru Haigla Tapa Tervisekeskus.

KarS § 75 lg 4 alusel panna süüdistatavale vabatahtlik kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Täpsem info lisakohustuse kohta on sätestatud infolehel, mis on süüdistatavale kätte antud (infoleht on lisatud kokkuleppele ja kriminaaltoimikusse).Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt kriminaalasja eeluurimisel süüdistatavale osutatud õigusabi kulud 187,20 eurot. Jätta kaitsja tasu täielikult KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha 110 euro ulatuses riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Sören Paenurmelt välja 700 eurot kriminaalmenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Sören Paenurm võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Sören Paenurm talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti kuuluvad menetluskulud vastavalt kokkulepitule välja mõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.