Rainis Räbovõitra süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 9. oktoobri 2019. a otsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav Rainis Räbovõitra ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rainis Räbovõitra ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli apellatsioonid Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2019 otsuse peale läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu õigusabikulud 54 eurot (sealhulgas käibemaks 9 eurot), vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt apellatsioonimenetluses Rainis Räbovõitrale riigi õigusabi osutamise eest.
3.Välja mõista Rainis Räbovõitralt menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud riigi õigusabi eest 54 (sealhulgas käibemaks 9 eurot) eurot riigituludesse.
4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Rainis Räbovõitrat süüdistatakse selles, et tema Tartu Maakohtu 16.06.2017 ja 30.10.2018 otsustega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistatud isikuna 11.07. 2019 kella 2 paiku Võru linnas Jüri 32a asuvas Ex kohvikus peksis R.L. et rusikaga näkku ja jalaga kõhtu, põhjustades kannatanule füüsilist valu, ninaluude nihketa murru ja pea lahtised hulgihaavad. Seega pani Rainis Räbovõitra toime korduva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tervise kahjustamise s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2019. a otsusega tunnistati R. Räbovõitra süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
3.Hinnates kogumis süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlusi, kannatanu tervisekaardis toodut ja fototabelitest nähtuvat luges maakohus tõendatuks, et 11.07.2019 öösel kohviku Ex ruumes lõi süüdistatav kannatanut korduvalt rusikaga näkku. Maakohtu arvates ei ole usaldusväärselt tõendatud üksnes asjaolu, et süüdistatav lõi 11.07.2019 öösel kannatanut ka jalaga kõhtu.
4.Kannatanu väide valu tundmisest pea piirkonnas on peksmise laadi (korduvad rusikalöögid näkku) ja kannatanu seisundit peksmise järgselt (haavad, ninaluu murd) arvestades eluliselt täiesti usutav. Kannatanu korduvalt rusikaga näkku löömine oli süüdistatava tahtlik tegevus. Lüües kannatanut tugevate rusikalöökidega näkku oli süüdistatavale maakohtu hinnangul ettenähtav, et kannatanu tunneb valu või tekib tervisekahjustus. Asjaolu, et süüdistatav ei piirdunud ühe löögiga, vaid lõi kannatanut mitu korda, annab alust järelduseks, et süüdistatav soovis kannatanule põhjustada võimalikult suurt kahju. Kohtu hinnangul on süüdistatav kannatanu kehalise väärkohtlemise toime pannud otsese tahtlusega.
5.Karistusregistri teatis ( tl 35-47) ja kohtuotsuse väljatrükk ( tl 31-34) tõendavad, et Rainer Räbovõitrat on varem korduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ( s.o kehalise väärkohtlemise eest) kriminaalkorras karistatud. Muuhulgas on teda kehalise väärkohtlemise eest viimati karistatud Tartu Maakohtu 16.06.2017 ja 30.10.2018 otsustega. Seega pani Rainer Räbovõitra 11.07.2019 öösel kannatanu R.L. e kehalise väärkohtlemise toime varem väärkohtlemise toime pannud isikuna s.o korduvalt.
6.Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et Rainis Räbovõitra Tartu Maakohtu 16.06.2017 ja 30.10.2018 otsustega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ( s.o kehalise väärkohtlemise eest ) karistatud isikuna 11.07.2019 kella 2 paiku Võru linnas Jüri 32a asuvas Ex kohvikus lõi R.L. et mitmel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse (ninaluude nihketa murd ja pea lahtised hulgihaavad). Maakohus kvalifitseeris Rainis Räbovõitra toimepandu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
7.Karistuse mõistmisel arvestas maakohus KarS § 56 kohaselt süüdistatava süü suurust, karistust kergendavat asjaolu, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
8.Maakohus hindas Rainis Räbovõitra süü suureks. Kuigi tegemist on ühe episoodiga, ei piirdunud süüdistatav kannatanu suhtes ühe löögiga, vaid lõi teda korduvalt. Rainis Räbovõitra
täitis mõlemad vaidlusaluse süüteo objektiivse koosseisu asjaolud – tekitas kannatanule nii valu kui kahjustas tema tervist.
9.Rainis Räbovõitra süüd suurendab tema isik. Karistusregistri teatise kohaselt on Rainis Räbovõitral viis kehtivat kriminaalkaristust kehalise väärkohtlemise ja lisaks muude kuritegude eest.
10.Maakohtu arvates annab uue kuriteo toimepanemine alust järelduseks, et Rainis Räbovõitra pole varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ning talle ongi omane vägivaldselt käituda ja seda eelkõige alkoholi tarvitanuna. Süüdistatava enda kinnitusel oli ta vaidlusaluse teo toimepanemise ajal joobes ning on ka varasemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Kuritegude toimepanemine alkoholijoobes osutab süüdistava kalduvusele alkoholiga liialdada.
12.Rainis Räbovõitra süü suurust ja isikut arvestades pidas maakohus ainuvõimalikuks karistuseks reaalset vangistust. Rahaline karistus on sobimatu juba asjaolu tõttu, et karistusregistri teatisest nähtuvalt on Rainis Räbovõitrat varem rahalise karistusega karistatud (Harju Maakohtu 29.12.2008 otsusega), kuid ta jättis rahalise karistuse tasumata, mistõttu Harju Maakohtu 2.06.2011 otsusega asendati see vangistusega (mille kandmiselt süüdistatav karistusregistri andmetel vabanes 10.10.2014). Seega rahaline karistus ilmselgelt ei täida oma eesmärki mõjutada süüdistatavat süütegude toimepanemisest hoiduma.
13.Karistusregistri teatisest nähtuvalt on süüdistatavat varem vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud (Tartu Maakohtu 16.11.2017 määrusega), kuid Tartu Maakohtu 21.03.2018 määrusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele (süüdimõistetu kinnitusel katseajal alkoholi tarvitamise tõttu). Seega on maakohtu arvates Rainis Räbovõitra oma käitumisega näidanud, et on ka kriminaalhooldusele sobimatu isik.
14.Kuna Rainis Räbovõitra süüd ei saa pidada väikseks ja ta varasematest karistustest pole järeldusi teinud, ei saa vangistus olla lühiajaline ( 3-4 kuud) nagu leidis maakohtuistungil kaitsja. Kuna maakohus vähendas süüdistuse mahtu ja arvestas karistust kergendava asjaoluga, võis karistus olla prokuröri taotletust (1 aastat 10 kuud vangistust) väiksem.
15.Maakohus lahendas ka menetluskulude küsimused.
16.Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2019 töötasu alammäär kuus on 540 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 540, s.o 810 eurot.
17.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 721,68 eurot (60 eurot – tl 54; 30 eurot – tl 56; 90 eurot – tl 58; 541,68 eurot – tl 73-73 pöördel).
18.KrMS § 180 lg 1 alusel mõistis maakohus Rainis Räbovõitralt välja 1531,68 eurot (sh sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 721,68 eurot).
19.Maakohtu hinnangul osutab kalduvus alkoholiga liialdada asjaolule, et süüdistataval on piisavalt rahalisi vahendeid alkoholi ostmiseks. Süüdistatav on töövõimeline isik. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest riigi kanda, nagu taotles maakohtuistungil kaitsja. Kuna menetluskulud on suured, pidas maakohus võimalikuks määrata nende tasumise ositi pikema aja jooksul.
Apellatsioonid
20.Rainis Räbovõitra kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja menetluskulude väljamõistmise osas.
21.Kaitsja leiab, et faktilised andmed on õiged Rainis Räbovõitra kohta ja neid ei ole võimalik kummutada, kuid KarS § 121 lg 2 näeb ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni 5 aastat. Kohus leidis, et Rainis Räbovõitra süü on suur. Kaebaja osundab, et Rainis Räbovõitra ei arva, et teda tuleks karistada kergemaliigilise karistusega. Küsimus on vangistuse pikkuses. Kohtu poolt mõistetud karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust on ühe episoodi eest liiga raske.
22.Kaitsja leiab, et lühiajaline reaalne vangistus oleks mõistlik ja piisav. Lühiajaline vangistus võik olla mitte üle 6 kuu. Alternatiivselt leiab kaitsja, et võiks kohaldada ka osaliselt vangistust ja osaliselt tingimisi katseaega.
23.Veel ei ole süüdistatav nõus, et kohus mõistis temalt välja kõik menetluskulud. Vanglas olles vaevalt, et teenib midagi, sääste tal ei ole. Seega on ilmselge, et ta ei ole võimeline riigile hüvitama menetluskulusid 1 aasta jooksul. Tal on ka eelmiste kohtuotsustega mõistetud menetluskulud tasumata.
24.Apellant nõustub maakohtuga, et Rainis Räbovõitra on töövõimeline isik. Vabaduses viibides tal oli ka töökoht, kuid sissetulek oli minimaalse piires. Lisaks on eelnevalt aastatega kogunenud suured võlgnevused riigi ees kohtukuludena. Vangistuses viibides ei ole neid hüvitada võimalik, sest tööd vanglates napib.
25.Apellandi arvates oleks põhjendatud ja mõistlik vähendada menetluskulusid, jättes osaliselt need riigi kanda. Kaitsja pakub välja, et 2/3 menetluskuludest võiks jääda riigi kanda sh apellatsioonkaebuse koostamise kulu.
26.Rainis Räbovõitra esitas ka ise apellatsiooni. Süüdistatav tunnistab, et pani toime kuriteo milles teda süüdistatakse ning kahetseb seda. Samas ei ole ta rahul talle mõistetud karistuse liigi ja määraga. Maakohus ei ole juhtumi hindamisel olnud objektiivne. Tegemist oli kahe varem karistatud purjus inimese sõnavahetusega, mis kasvas füüsiliseks konfliktiks. Süüdistatava arvates on karistus liialt karm, seejuures ei arvestanud kohus kannatanu osa konfliktis, s.t tema süü ei ole nii suur, millisena hindas seda maakohus. Ta ei läinud kohvikusse tüli otsima ning intsident oli juhuslik apsakas. Süüdistatav soovib, et ta vabastataks vangistusest tingimisi või lühendataks vangistuse pikkust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et Rainis Räbovõitra ja tema kaitsja apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ja jäävad selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
28.KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist
on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)
29.Ringkonnakohtu hinnangul ei too kaebeargumendid endaga kaasa kriminaalasja apellatsioonikorras läbivaatamise, sest Rainis Räbovõitrale mõistetud karistuse ülevaatamisel ilmselge perspektiiv puudub. Samuti puudub perspektiiv maakohtu otsuse ülevaatamisel menetluskulude küsimuses.
30.Maakohtu argumendid selle kohta, miks on Rainis Räbovõitra teosüü hinnatav suurena on otsuses esitatud seisukohtadega arusaadavalt põhjendatud. Rõhutada tuleb seejuures asjaolu, maakohus hindas Rainis Räbovõitra süü suureks eelkõige seetõttu, et ta ei piirdunud ühe löögiga, vaid lõi teda korduvalt. Seejuures täitis süüdistatav mõlemad süüteo objektiivse koosseisu asjaolud - tekitas kannatanule valu ja kahjustas tervist.
31.Maakohtul ei tekkinud kahtlust, et süüdistatav kahetses siiralt toimepandud tegu, mistõttu võttis arvesse karistust kergendava asjaolu - kahetsuse.
32.Veel hindas maakohus süüdistatava isikut, kes on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka kehalise väärkohtlemise eest. Maakohus sedastas põhjendatult sedagi, et varasematest karistustest ei ole Rainis Räbovõitra mingeid järeldusi teinud, jätkates vägivaldset käitumist.
33.Veel tõi maakohus välja, et süüdistatavat on varem vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid karistuse kandmata osa pöörati täitmisele vabastamise tingimuste rikkumise tõttu. Nimetatust järeldas maakohus, et süüdistatav on kriminaalhooldusele sobimatu isik.
34.Kaitsja ja süüdistatava argumendid mõistetud vangistuse pikkuse lühendamist või siis mõistetud karistuse osaliselt või täielikult tingimisi mõistmist endaga kaasa ei tooks, sest ringkonnakohtu hinnang süüdistatava süüle saaks olema maakohtuga sama. Maakohtuga sama saaks olema apellatsioonikohtu seisukoht ka küsimuses, kas Rainis Räbovõitrat võiks mõistetud karistusest osaliselt tingimisi vabastada. (vt maakohtu otsuse lk 6-7).
35.Veel soovib kaitsja, et apellatsioonikohus muudaks maakohtu otsustust Rainis Räbovõitra menetluskulude küsimuses. Ka selles osas ei ole maakohus eksinud.
36.Maakohus märkis muuhulgas, et süüdistatav on töövõimeline isik, mistõttu ei ole põhjendatud jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Samasuguse taotluse esitas apellant ka ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebeargumendid menetluskulude otsustuse muutmist kaasa ei tooks ning maakohtu otsus jääks muutmata (vt maakohtu otsuse lk 7-8).
37.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Rainis Räbovõitra ja tema kaitsja apellatsioonid Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2019. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole neil vähimatki edulootust.
38.Rainis Räbovõitra kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel palub määratud kaitsja tasu 50 minuti eest. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja selle aja jooksul kohtuotsusega ja koostas apellatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja ajakulu on usutav ning rahuldab taotluse. Kuna apellatsioon jääb läbi vaatamata, jääb kaitsjale kindlaksmääratud tasu süüdistatava kanda (KrMS § 185 lg 2, 1. lause). /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.