lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2810/85

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 31.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2810/85
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
31.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2810/34Viru Maakohus Narva kohtumaja04.06.20141-14-2810/58Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.11.20141-14-2810/76Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.10.20191-14-2810/102Viru Maakohus Narva kohtumaja02.11.20201-14-2810/108Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.12.20201-14-2810/119Viru Maakohus Rakvere kohtumaja14.02.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-12333/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus 31. oktoober 2019 1-14-2810 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Stanislav Jakovlevi (isikukood 38508253732) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. oktoobri 2019. a Vaidlustatud kohtulahend määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Stanislav Jakovlev, määruskaebus Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

RESOLUTSIOON

Jätta Stanislav Jakovlevi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 4. juuni 2014. a otsusega tunnistati Stanislav Jakovlev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Harju Maakohtu 12. detsembri 2011. a kohtuotsuse järgi kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. S. Jakovlevi karistusaeg algas 17. oktoobril 2013 ja lõpeb 13. aprillil 2024.
2.3. septembril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
3.Viru Maakohus jättis 11. oktoobri 2019. a määrusega S. Jakovlevi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
1-14-2810/130
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
31.03.2022
1-14-2810/155Viru Maakohus Narva kohtumaja22.05.2023
1-14-2810/162Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.06.2023
4.Kohus märkis, et S. Jakovlevi on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine pole olnud juhuslik ja varasem tingimuslik karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Ka S. Jakovlevi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis ei ole alust arvata, et

tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Veel tuleb välja tuua, et 2018. aastal viibis S. Jakovlev enamuse ajast eraldatud lukustatud kambris (tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid) ja kuigi tema käitumises on 2019. aastal märgata paranemist (ta on rahulik ja viisakas ning ägedaid meeleolumuutuseid ei ole), siis seda aega ei saa siiski pidada piisavaks, järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas, on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumise paranemine on püsiv. Positiivne on, et S. Jakovlev on vanglas lõpetanud seitsmenda ja kaheksanda klassi, töötanud majandustöödel, osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning läbinud vestlused seaduskuulekuse ja kehtivate õigusnormide teemal. S. Jakovlevi võimalused vabaduses ei ole läbinisti head. Tal on küll elukoht, kuid töökohta ega eriala tal pole, töötamise kogemus ja tööharjumus on vähesed. Süüdimõistetu lähisuhte-võrgustikku kuuluvad ema ja vanaema, kellega suhted on küll toetavad, kuid samas on ta varem oma lähedaste vastu kasutanud vägivalda. Samuti on süüdimõistetu harrastanud parasiteerivat eluviisi, elades ema ja vanaema kulul. Kohtu hinnangul on S. Jakovlevi toetavate lähedaste ring suhteliselt kitsas. Samuti ei saa jätta märkimata, et süüdimõistetu suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. S. Jakovlev tunnistab ise, et ta on mõjutatav ja võib alluda negatiivsele mõjule. Seega tutvusringkonnast lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ka kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. S. Jakovlev muutub alkoholi tarvitanuna agressiivseks. Negatiivne on süüdimõistetu puhul ka asjaolu, et ta on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus selle nõudeid kõige raskemal moel, nimelt pani katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole S. Jakovlevile vajalikku positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldaseks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Kohtul puudus veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. Ka vangla hinnangul on S. Jakovlev avalikkusele ohtlik. Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetav vestlustel pinges, üsna kidakeelne ning annab vastuseid kaitsepositsioonilt. Isiku mõtlemine on enesekeskne, ta arvestab peamiselt enda heaoluga ega hooli üldtunnustatud väärtushinnangutest. Varem ärritus S. Jakovlev tühiste asjade peale, kuid nüüd on rahulik. Samas on süüdimõistetu esitanud vanglas teate, et kui tema juurde paigutatakse teine kinnipeetav, siis võib see temale osutuda ohtlikuks. Kohtu arvates väljendab selline mõtteviis kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Jakovlev, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. S. Jakovlevi hinnangul ei võtnud maakohus arvesse, et ta kannab vanglakaristust esimest korda elus. Kuue aastaga vanglas on ta muutunud teiseks inimeseks. Vangla-aastad on olnud tema jaoks tõeliseks šokiks. Ta on kõigeks valmis, et mitte sattuda vanglasse. Ta on valmis muutma oma elustiili ja täitma seadusi. Ta on Viru Vanglas käitunud pika aja jooksul eeskujulikult. Vabaduses on teda lubatud kindlustada tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Jakovlevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

2(3)

7.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
8.Vaidlustatud kohtumääruses ei ole sellised vead sedastatavad. Maakohus on S. Jakovlevi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhistanud asjakohaselt ja arusaadavalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi tegureid kogumis ega ole ühelegi asjaolule omistanud ilmselgelt ebaõiget kaalu. Põhjendatult on esimese astme kohus leidnud, et S. Jakovlevi varasem elukäik, osaliselt aga ka käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isikut iseloomustavad andmed viitavad retsidiivsusriki püsimisele ning kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist ja olulist lisada. Määruskaebuse ainukene väide, et tegemist on S. Jakovlevi esimese vanglakaristusega ja see on olnud temale mõjus, ei võimalda süüdimõistetust lähtuvat ohtu hinnata nii väikeseks, et teda oleks võimalik praegu vangistusest vabastada.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus S. Jakovlevi määruskaebuse Viru Maakohtu 11. oktoobri 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20261-26-5299/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20261-26-5419/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja