Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

(kolmkümmend kaks) eurot 40 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav E. K. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

E. K. on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.04.2019 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §22 lg.3 - §120 lg.1 ja §327 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu 3 päeva alates 09.02.2019. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 35 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Viimaseks kuriteoks on ähvardamisele kaasaaitamine ja massilise korratuse tekitamine vanglas. Varasemalt toimepandud kuritegusid iseloomustavad majandusliku kasu saamise eesmärk, mõnuainete tarvitamine, grupi mõju ja impulsiivne käitumine, viimase kuriteoga on lisandunud vägivald. Kuritegude soodusteguriks on mõnuainete tarvitamine, grupiliikmete tunnustuse saamine, teravate elamuste otsimine ning halb majanduslik olukord. Vangistuses on kinnipeetavaga läbi viidud vestlused sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja vihastamise teemadel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele, osales majandustöödel ning lõpetas 7-nda klassi. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanaema juurde 1-toalisesse korterisse, kus elavad ka vanaema ja kinnipeetava noorem vend. Vabaduses oli kinnipeetav alaealisena ülalpeetav, perekonna sissetuleku moodustasid peamiselt lastele makstavad riiklikud toetused ja toitjakaotuspension. Töötamisse suhtub kinnipeetav positiivselt, soovib ka vanglas töötada. Kinnipeetavale vabaduses antud taskuraha kulus narkootikumidele. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 239 €. Vangistuses on kinnipeetavat materiaalselt toetanud ema ja vanaema, nad on valmis teda ka vabanemise korral jätkuvalt toetama. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema ja noorem vend. Kinnipeetava vanemad elavad Belgias, kinnipeetava kriminaalhoolduse tõttu ei saanud ta ise sinna kolida, kuid on sellest huvitatud peale vangistusest vabanemist. Kinnipeetav koos vennaga jäi vanaema kasvatada, vanaema kehtestatud korrale kinnipeetav ei allunud. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kes omavad mõju kinnipeetava käitumisele ja elustiilile. Kinnipeetav pani vargusi toime süstemaatiliselt, ei hooli tagajärgedest, teda on kergesti võimalik kaasa tõmmata. Kinnipeetav ei käinud kohusetundlikult koolis, tarvitas narkootikume, vanglas osales massilistes korratustes tunnustuse saamise eesmärgil. Kinnipeetavat on koduvalt väärteokorras karistatud narkootikumide tarvitamise eest, varastatud asjade eest saadud rahast ostis alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetav ei näita üles motiveeritust tarvitamisest vabaneda. Kinnipeetav läbis vanglas küll sotsiaalprogrammi, kuid oma seisukohti siiani põhjendada ei oska ning ei ole otsustanud, kas jätkab sama elu, mis tal oli enne vangistust. Kinnipeetaval ei esine probleeme suhtlemisel, ta on elav ja emotsionaalne ning kergesti mõjutatav. Kuritegude sooritamist peab kinnipeetav teatud tingimustel õigeks, õigustab ennast ja enda käitumist. Probleemide lahendamisoskus on kinnipeetaval puudulik, ta ei taha lahendamisega tegeleda, varastab ja tarvitab narkootikume. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme, ei teadvusta toimepandud kuritegu ja ei ole muutumiseks valmis. Kinnipeetaval puuduvad konkreetsed eesmärgipüstitused. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna tegemist on kohustusliku vabastamisega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle lisaks käitumiskontrolli nõuetele panna KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4 ja 7 sätestatud lisakohustused ning määrata katseaeg kuni 12.03.2020. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud ja oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu istung Kinnipeetav E. K. seletas maakohtu istungil, et ta võtab vabanemise korral ennast arvele Töötukassas, vargusi enam toime ei pane ning õhtukooli õppima ei lähe. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtul puudub antud küsimuse otsustamisel diskretsiooniõigus. Vastavalt Karistusseadustiku §76-1 lg.2 vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kinnipeetav E. K. on sündinud xx.xx.xxxx, seega ei ole ta ka käesoleval ajal veel täiskasvanu. Kinnipeetava karistuse algus oli 09.02.2019, seega on ta käesolevaks ajaks kandnud karistust rohkem kui neli kuud. Kinnipeetav on süüdi mõistetud KarS §22 lg.3 - §120 lg.1 ja §327 lg.1 järgi, seega teise astme kuritegude eest. Eeltoodu alusel on kõik KarS §76-1 lg.2 sätestatud tingimused antud kinnipeetava puhul täidetud. KarS §76-1 lg.2 puhul ei ole tegemist mitte ennetähtaegse tingimusliku vabastamisega, kuina kohtul puudub siin otsustusruum, vaid mõistetud karistusest automaatse ennetähtaegse vabastamisega pärast teatud karistusaja ärakandmist. Kinnipeetav loetakse sel juhul lõpuni ärakandmata karistuse osast lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral, s.t. ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi. Vabastamise sidumine muude eeldustega ei ole maakohtule lubatud. Eeltoodu sätte alusel vabastab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS §76-1 lg.3 ja §76 lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 6 kuud. Karistusseadustiku §78 p.2 kohtumääruse jõustumisest.

alusel

hakkab

katseaeg

kulgema

alates

käesoleva

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 alusel on kinnipeetav katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemise korral lisakohustuseks keelu tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas ning mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 2-1, 4 ja 7 alusel kohustab maakohus kinnipeetavat katseajal täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) näd ala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusaineid tarvitavate isikutega. Maakohtu istungil osales kinnipeetava kaitsjana vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palus kaitsekuludena välja mõista 32,40 €. Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täielikult. Seoses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega jätab maakohus kaitsekulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.