Osaühingu KUREOJA JÕUSÖÖDATEHAS kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.12.2017.a maksuotsuse nr 12.2-3/035877-20 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja osaühing KUREOJA JÕUSÖÖDATEHAS, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 03.06.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 19.12.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/035877-20 (edaspidi maksuotsus, tl 8-19), millega ta kohustas osaühingut KUREOJA JÕUSÖÖDATEHAS tasuma maksusumma 61 875,18 eurot. Tegemist on maksustamisperioodide september kuni november 2015 ja märts 2016 käibemaksu ning maksustamisperioodide september kuni november 2015 tulumaksuga. Käibemaks moodustab tasumisele kuuluvast summast 52 803,56 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 9 071,62 eurot. MTA viitas maksuotsuses, et kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 28.08.2017.a kontrollaktis nr 12.23/035877-19 (tl 64-71), mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Maksuotsus tugineb sellele, et maksumenetluse käigus ei leidnud tõendamist teravilja ostmine
Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-lt, D&S Building OÜ-lt ja OÜ-t Võidomaa. MTA ei seadnud kahtluse alla kauba olemasolu, kuid kaup on soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt.
1.1.MTA tuvastas, et kaebajale teravilja müüjaks ei olnud Pärdu talu vähikasvatuse OÜ ja kaebaja oli sellest teadlik: - ühingu põhitegevusala oli äriregistri andmetel muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Tegemist ei ole reaalsele majandustegevusele orienteeritud ühinguga; - ühing ei ole kinnitanud tehingute tegemist kaebajaga. Ühing esitas MTA-le valitud dokumendid, mis puudutasid väidetavaid tehinguid kaebajaga, edaspidi ei olnud ühing MTA-le kättesaadav. MTA tegi 02.12.2016 maksuotsuse, millega ta tühistas perioodi september-november 2015 käibe, ühing seda ei vaidlustanud. Kaebaja võis anda ühingule juhiseid, milliseid dokumente MTA-le esitada; - ühingu juhatuse liige Aile Kõiv ei ole ühingu tegevusest teadlik. Ta andis väidetavalt kirjaliku volituse oma vennale Alar Kõivule, volikirja ei ole MTA-le esitatud; - väidetava volitatud esindaja seletused on vastuolulised: ta korraldas enda sõnul ühingu tegevust ja tegi vilja ostu- ja müügitehinguid, kuid mäletab kogu tegevusest vaid vilja müüki kaebajale, ise ta kaupa näinud ei ole, kauba ega vedude kohta arvestust ei pidanud, ei mäleta kauba vedajaid. MTA andmetel puudus ühingul vili, mida kaebajale edasi müüa; - kaebaja ei olnud tehingute tegemisel Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-ga piisavalt hoolas. Kaebaja ei tuvastanud isikut, kellega tehinguid tegi ning ei veendunud tema esindusõiguses (suhtles ainult telefoni teel). Samas oli see ühing vaidlusalusel perioodil suurim vilja tarnija kaebajale. Kaebaja tasus sellele ühingule üldjuhul samal päeval, kuid teistele kuni 30 päeva jooksul. Kaebaja jättis tähelepanuta, et ühing ei olnud registreeritud söödakäitlejate registris; - ühing esitas MTA-le müügilepingu, mis sõlmiti 15.09.2015 ja kirjutati digitaalselt alla 02.12.2015. Kaebaja põhjendas varem suuliselt sõlmitud raamlepingu digitaalset allakirjutamist sellega, et 02.12.2015 pöördus politsei tema poole Pärdu talu vähikasvatuse OÜ kohta teabe saamiseks. Kaebaja sõnul lõpetas ta pärast politsei pöördumist koostöö, kuid samas on viimased tehingud ühinguga tehtud 15.12.2015; - kaebaja sõnul andis ta septembris 2015 kolmandale isikule (vilja tegelikule omanikule) andmed ja dokumendid Pärdu talu vähikasvatuse OÜ nimel toodud vilja koguse ja tasumise kohta. Asjaolu, et kolmas isik tuleb küsima kaebajalt kauba kohta, mille kaebajale müüs keegi teine, pidi kaebajas tekitama kahtluse, et Pärdu talu vähikasvatuse OÜ ei ole korrektne äripartner.
1.2.MTA tuvastas, et kaebajale teravilja müüjaks ei olnud D&S Building OÜ ja kaebaja oli sellest teadlik: - ühingu nimi ja tegevusalad viitavad sellele, et tegemist on ehitusettevõttega. Ühingu põhitegevusala oli äriregistri andmetel mujal liigitamata rajatiste ehitus, lisategevusalad jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes ja muude mootorsõidukite müük. Ettevõtte on pärast viljatehinguid käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning juhatuse liige on mitmel korral vahetunud. Ühing ei ole avalikelt kontaktidelt kättesaadav. MTA andmete kohaselt puudus ühingul võimekus kaebajale arvetel näidatud koguses vilja müüa; - ühingu juhatuse liige Eneli Ein ei tea midagi ettevõtte majandustegevusest. Juhatuse liikme sõnul tegeles ühingu äritegevusega tema elukaaslane Alar Kõiv. Väidetava volitatud esindaja esindusõigus on dokumentaalselt tõendamata; - Alar Kõivu seletused on vastuolulised. Ta kinnitab välja müüki kaebajale, kuid ei tea / ei mäleta midagi tehingute üksikasjadest, sh vilja soetamisest või transpordist. Andmed arvete koostamiseks sai ta kaebajalt; - kaebaja ei olnud tehingute tegemisel D&S Building OÜ-ga piisavalt hoolas. Kaebaja ei tuvastanud isikut, kellega tehinguid tegi ning ei veendunud tema esindusõiguses (suhtles
ainult telefoni teel). Kaebaja sõnul suhtles vilja vastuvõtja Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-ga ja D&S Building OÜ-ga kindlatel telefoninumbritel, mille sai vilja vedanud autojuhilt. Asjaolu, et kaks erinevat tarnijat on nii tihedalt seotud ja neid vahendavad autojuhid, pidi tekitama kaebajas kahtluse ühingute ja neid esindanud isikute suhtes. Kaebaja tasus sellele ühingule üldjuhul samal päeval, kuid teistele kuni 30 päeva jooksul. Kaebaja jättis tähelepanuta, et ühing ei olnud registreeritud söödakäitlejate registris.
1.3.MTA tuvastas, et kaebajale teravilja müüjaks ei olnud OÜ Võidomaa ja kaebaja oli sellest teadlik: - ühingu põhitegevusalaks on muu puuvilja-marja ning pähklikasvatus; - kaebaja ja ühingu vahel on sõlmitud söödateravilja ostu-müügileping. Ühing tarnis märtsis 2016 kaebajale 21 veokikoormat teravilja, mille väidetavalt soetas Ader Capital OÜ-lt. Ühing kinnitas teravilja müüki kaebajale, kuid ei tea midagi viljatehingute üksikasjadest (ei ole vilja näinud, selle transporti korraldanud, ei tunne Ader Capital OÜ juhatuse liiget); - Ader Capital OÜ juhatuse liige Averi Paks ei kinnita vilja müüki. Ta ei ole enda sõnul teinud ühtegi tehingut Ader Capital OÜ nimel, ei ole koostanud ega väljastanud arveid, ei ole vilja ostu ega müügiga kokku puutunud, talle ei ole tuttavad vilja vedu teostanud transpordiettevõtted; - OÜ Võidomaa müüs vilja kaebajale enne, kui ta selle Ader Capital OÜ-lt soetas. OÜ Võidomaa juhatuse liikme sõnul korraldas Ader Capital OÜ vilja veo kaebajale ja sai kaebajalt andmed, mille alusel OÜ Võidomaa esitas kaebajale arve. Selline käitumismuster viitab arvete fabritseerimisele. MTA andmetel ei olnud Ader Capital OÜ-l tegelikkuses vilja, mida OÜ-le Võidomaa müüa; - OÜ Võidomaa juhatuse liikme Toomas Lillo ütluste kohaselt kasutati tema ühingut vilja müüjana, kuna ühing on käibemaksukohustuslane. Tema vilja ei näinud ega vilja vedu kokkuostjatele ei korraldanud. Ühing müüs vilja kaebajale ja veel kahele kokkuostjale. Raha laekus ühingu kontole, kust ta selle vastavalt juhistele edasi kandis. Kaebaja saatis talle lepingud ja arved, mille ta allkirjastas ja tagasi saatis. Sisuliselt tunnistas Toomas Lillo, et ta vahendas arveid ja raha; - kaebaja ei olnud tehingute tegemisel OÜ-ga Võidomaa piisvalt hoolas. Kaebaja ei tuvastanud isikuid, kes ühe või teise firma nimel tegutsesid ning ei veendunud nende esindusõiguses.
1.4.Kokkuvõttes tuleneb see, et kaebaja teadis, et Pärdu talu vähikasvatuse OÜ, D&S Building OÜ ja OÜ-ga Võidomaa ei ole tegelikud müüjad, järgmistest asjaoludest: - kaebaja ei tuvastanud isikuid, kellega ta reaalselt tehinguid tegi; - kaebaja on järjepidevalt mitmel hooajal teinud tehinguid samalaadse käitumisega ühingutega, kellel ei olnud reaalselt võimekust arvetel märgitud kogustes vilja müüa. Samas on nendele ühingutele arved üldjuhul koheselt tasutud; - vilja müügiga tegelesid erinevate ühingute nimel ühed ja samad isikud. Piisava hoolsuse korral pidi kaebaja märkama, et samad isikud esindavad erinevaid ühinguid ning kontrollima nende esindusõigust. Seda enam, et eelpool nimetatud ühingud olid kontrollitavatel perioodidel kaebaja põhilised tarnijad; - kaebaja andis 2015. a oktoobris isikule, kes väitis end olevat kauba tegelik omanik, infot Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-ga tehtud tehingu üksikasjade kohta; - kaebaja vormistas Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-ga lepingu ja tegi tehinguid ka pärast seda, kui selle ühingu vastu tundis huvi politsei.
1.5.Kuna tehingud ei toimunud Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-ga, D&S Building OÜ-ga ja OÜ-ga Võidomaa, vaid tundmatute kolmandate isikutega, kes ei pruugi olla
käibemaksukohustuslased, siis on kaebaja sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud nende ühingute väljastatud arvetel märgitud käibemaksu. Ühe tegeliku müüjana on kindlaks tehtud põllumajandusühistu "Präga", kes on käibemaksukohustuslane ning MTA vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu sellest tehingust tuleneva käibemaksu 701,80 euro võrra.
1.6.MTA luges vaidlusalustel arvetel näidatud käibemaksu summa ettevõtlusega mitte seotud väljamakseteks, kuna eelnimetatud ühingute väljastatud arved ei ole aktsepteeritavad kuludokumendina. MTA maksustas käibemaksuna välja makstud summa tulumaksuga.
2.Osaühing KUREOJA JÕUSÖÖDATEHAS esitas 18.01.2018 MTA-le vaide (tl 76-77) maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. MTA tegi 05.02.2018 vaideotsuse (tl 79-82), millega ta jättis vaide rahuldamata.
3.Osaühing KUREOJA JÕUSÖÖDATEHAS esitas 05.03.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes. Kaebaja esitas 05.04.2019 täiendavad seisukohad. Kaebaja leidis, et ta on sisendkäibemaksu mahaarvamisel käitunud õiguspäraselt. Kaebaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Pärdu talu vähikasvatuse OÜ, D&S Building OÜ ja OÜ Võidomaa olid vaidlusaluste tehingute tegemise ajal õigusvõimelised äriühingud ja registreeritud käibemaksukohustuslased, nende väljastatud arved vastasid vorminõuetele ning arved on kaebaja raamatupidamises ja maksuarvestuses õigetel perioodidel kajastatud. Kaebaja soetas teravilja oma ettevõtluseks ja maksustava käibe tarbeks ning teravili on kaebajale üle antud arvetel näidatud kogustes ja perioodil. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutud tingimused täidetud. Kaebaja on tehingutes olnud heauskne ostja. MTA ei ole tõendanud kaebaja pahausksust ning ära näidanud asjaolusid, et kaebaja teadis või pidi teadma, et tehingu teine pool ei ole tegelik müüja. Samuti ei ole põhjendatud MTA järeldus, et kaebaja on rikkunud hoolsuskohustust. Puuduvad tõendid, et müüjad ei ole soetanud kaupa, mida nad kaebajale edasi müüsid. Tegemist on MTA tõendamata väitega. Ükski müüja ei ole väitnud, et ta ei tegelenud vilja kokkuostu ja edasimüügiga ning tema nimel on väljastatud fiktiivsed arved. Kaebaja tuvastas teravilja müüjad seda tüüpi tehingutes tavapärase vajaliku hoolsusega. Kaebaja kuulutab pidevalt Maalehes, et ostab kokku teravilja (tl 20-21). Kaebajale helistati ja avaldati soovi müüa vilja vastavalt Pärdu talu vähikasvatuse OÜ, D&S Building OÜ või OÜ Võidomaa poolt. Kaebaja kontrollis äriregistrist müüja õigus- ja teovõimet ning vastavast registrist käibemaksukohustuslase registreeringut. Vilja saabumisel oli võimalik autojuhilt saadud info põhjal kindlaks teha kauba saatnud müüja. Müüja esindaja isikusamasust ei olnud vajalik ja võimalik tõendada, sest tehingud sõlmiti suuliselt telefoni teel pakkumuse ja nõustumise vormis ning kauba eest tasumine toimus pärast kauba kättesaamist müüja esitatud arvete alusel ülekandega. Müüjate esitatud arved vastasid nõuetele, millest tulenevalt kaebaja oli veendunud müüjate isikutes ja ei pidanud vajalikuks nõuda täiendavate dokumentide, sh volikirja esitamist. Seadusest ei tulene sellistel juhtudel müüja esindaja ja tema volituste tuvastamise kohustust. Volitust peab ostja kontrollima ainult siis, kui selline kohustus on kehtestatud seadusega või on seda liiki tehingutes tavaline. Kaebaja veendumust müüja tegelikus isikus ja esindusõiguse olemasolus kinnitas asjaolu, et sularahaga arveldamist ei toimunud ja arved liikusid e-posti teel. Pangaülekande puhul on tuvastatav, et raha on makstud müüjale. Isiku volitus võib tuleneda olukorrast, milles ta tegutseb. Vahendustegevus on lubatud ja vilja ostmist edasimüüjalt ei saa käsitleda pahauskse tegevusena. Alar Kõivu õigus esindada Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-d ja D&S Building OÜ-d on vastavate ühingute juhatuste poolt kinnitatud.
Kaebaja ei ole kohustatud kontrollima müüja võimekust vilja reaalselt omada ja müüa. Kaebajale ei saa süüks panna ka tema võimekust koheselt vilja eest tasuda. Kohese tasumise lubaduse on kaebaja andnud avalikkusele avaldatud vilja ostmise kuulutuses. Kaebajal ei olnud kohustust kontrollida, kas tehingu teine pool on registreeritud söödakäitlejate registris. Sellise registreeringu puudumisest ei saa teha järeldust ettevõtluse olemasolu või tehingu tegeliku toimumise kohta. Samuti ei saa selliseid järeldusi teha äriregistris märgitud ühingu tegevusalade põhjal. Pärdu talu vähikasvatuse OÜ tegevust (sh tema suhtes tehtud maksuotsuse vaidlustamata jätmist) ei saa omistada kaebajale. Pärdu talu vähikasvatuse OÜ ja D&S Building OÜ esindaja Alar Kõiv ning OÜ Võidomaa esindaja Toomas Lillo on tehingute toimumist kinnitanud. Meelevaldne on väide, et kaebaja andis Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-le juhiseid, milliseid dokumente MTA-le esitada. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, kas müüjad on tõendanud ettevõtlusega tegelemist või kauba soetamist või kas ühingute juhatuse liikmed hoidsid ennast ühingu tegevusega kursis. Usutav ei ole väide, et Aile Tensmann ei tea midagi Pärdu talu vähikasvatuse OÜ äritegevusest, kui ta ise 02.12.2015 allkirjastas ostumüügilepingu kaebajaga. Tehinguid võis teha suulises vormis. Tehingute hilisem kirjalik kinnitamine on tavapärane praktika. Heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest. Kaebaja ostis vilja Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-lt, mitte isikult, kes väidab end olevat vilja tegelik omanik. Kaebaja esitas dokumendid väidetavale vilja omanikule selleks, et näidata, et vili, mille kohta isik järelepärimist teostas, on ostetud Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-lt. Ühingu tehingud, mis eelnesid vilja müügile kaebajale, ei puuduta kaebajat. Maksuotsusest nähtuvalt on kontrollitavaks maksustamisperioodiks september - november 2015 ja märts 2016. Vastustaja on kaebaja oktoobri 2015 ja märtsi 2016 käibedeklaratsioonide esitamisel juba kontrollinud tekkinud tagastusnõude õigsust. Maksuhaldur vabastas käibemaksu vastavalt 15.01.2016 ja 15.06.2016 (tl 23-24). Seega on tegemist kaebaja põhjendamatu korduva kontrollimisega. Kohtuotsus kriminaalasjas 1-17-7040 tõendab, et Alar Kõiv tegutses Pärdu talu vähikasvatuse OÜ ja D&S Building OÜ esindajana ja tegi teravilja ostu-müügi tehinguid ning kaebaja soetas teravilja just nendelt ühingutelt. Tehingu poolte vahel ei toimunud üksnes arvete esitamine ja tasumine, vaid kaebaja soetas teravilja, mille ta ka reaalselt sai.
4.Vastustaja palus oma 13.04.2018.a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi maksuotsuses ja kontrollaktis esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja viitas ja vaideotsuse seisukohtadele. Kaebaja esitas vaidlusaluste viljatehingute kohta üksnes arved ja arvete eest tasumist tõendavad dokumendid. Kaebaja juhatuse liige Urmas Laht üheski episoodis väidetava müüjaga ei kohtunud, vaid kogu suhtlus toimus telefoni teel. Kaebaja juhatuse liige ei oska öelda, kellega suhtles, kuna telefoni teel seda ei näegi. Vastuseks MTA ettepanekule esitada toimunud tehingute kohta täiendavaid tõendeid, vastas Urmas Laht, et kõik lepingud sõlmiti suuliselt telefoni teel ja mingeid saatelehti veoki juhtidel koormatega kaasas ei olnud. Kaebaja ei osanud seletada, miks on kahel juhul kaaluraamatu andmetel Pärdu talu vähikasvatuse OÜ kauba kohale toonud sõiduautoga või miks on mõnel juhul jäänud D&S Building OÜ kauba kohale toomisel sõiduki registreerimisnumbrid üldse märkimata, võimalikud seletused jäid oletuse tasemele. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt ei tõenda üksnes arve esitamine, tasumine
ja deklareerimine kauba tegelikku müümist ja saamist, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvel näidatud poolte vahel. Ostjal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, kui arvel näidatud isik ei ole kauba tegelik müüja ja ostja ei ole tehingu tegemisel tegutsenud heas usus. Euroopa Parlmendi ja Nõukogu määrus nr 183/2005 art 5 lg 6 kohustab söödakäitlejaid ja põllumajandustootjaid hankima ja kasutama üksnes sööta, mis pärineb nimetatud määruse alusel registreeritud ja/või tunnustatud üksustest. Kuna kaebaja on riigi söödaregistrisse kantud alates 19.04.2012, siis pidi ta sellest kohustusest teadlik olema. Veterinaar- ja Toiduamet tegi kaebajale 06.11.2015 ettekirjutuse seoses sellega, et kaebaja ostis oktoobris 2015 teravilja kuuelt registreerimata ettevõttelt (tl 84-86). Registreeringu kontrollimata jätmine on käsitletav hoolsuskohustuse rikkumisena. Vastustajal on tõendid selle kohta, et müüjad ei ole teravilja soetanud. Viljatehingute arved olid suuremad kui 1000 eurot ja sellised arved tuli MTA-le deklareerida. Pärdu talu vähikasvatuse OÜ, D&S Building OÜ ega Ader Capital OÜ ei ole käibedeklaratsiooni B-osal deklareerinud sellises koguses vilja soetamist, millest tulenevalt ei saanud toimuda ka edaspidi olematu kauba müüki. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et kaebaja tuvastas isikud, kellega reaalselt tehinguid tehti ja et suuliste ütlustega on tõendatud volituse andmine Alar Kõivule. Maksustamisperioodide oktoober 2015 ja märts 2016 osas ei ole MTA teostanud lubamatut topeltkontrolli. MTA kontrollis mõlemal juhul vastavate perioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonides deklareeritud tagastusnõude põhjendatust lähtuvalt käibemaksuseaduse §-st 34, mis oma olemuselt on piiratud tähtajaga menetlus ja mida on võimalik pikendada kuni 60 kalendripäeva. Kui seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei õnnestu maksumenetlust lõpule viia, tuleb tagastusnõue täita. Tagastusnõude täitmine ei võta aga maksuhaldurilt õigust jätkata menetlust üksikjuhtumi kontrolli raames, nagu praegusel juhul ongi toimunud.
Kohtu seisukoht
5.Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja 3 näevad ette maksukohustuslase õiguse arvata oma tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha sisendkäibemaks, sh teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2-6 alusel tuleb arvele märkida muuhulgas maksukohustuslase, s.o kauba müüja või teenuse osutaja andmed. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega seotud vaidluste kohta on olemas ulatuslik kohtupraktika. Lahendi 3-3-1-32-09 punktis 10 võttis Riigikohus oma senise praktika kokku ning leidis, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu näiteks juhul, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos või kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist. Ka hilisemas lahendis kinnitas Riigikohus, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu, kui kaebaja on seotud maksupettusega või kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või saab teha järelduse, et kaebaja pidi seda teadma (Riigikohtu lahend 3-3-1-77-16 p 16).
6.Praeguses asjas puudub vaidlus selle üle, et müüjad esitasid kaebajale KMS § 37 sätestatud nõuetele vastavad arved. Seda asjaolu ei ole vastustaja kahtluse alla pannud. Vastustaja tugineb sellele, et arvetel kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud ja kaebaja teadis, et arved esitanud isikud ei olnud kauba tegelikud müüjad. Vaidluse lahendamisel tuleb eeltoodud kaht elementi eristada. Kui hinnatakse seda, kas vaidlusalused tehingud tegelikult toimusid, siis saab tugineda kõigile teada olevatele asjaoludele. Kui hinnatakse seda, mida kaebaja teadis või pidi teadma, siis saab tugineda ainult asjaoludele, millel on otsene seos või puutumus kaebajaga.
7.Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et vaidlusaluseid tehinguid Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-ga, D&S Building OÜ-ga ja OÜ-ga Võidomaa ei toimunud. Pärdu talu vähikasvatuse OÜ juhatuse liikme Aile Tensmanni (varem Kõiv) seletuse (maksutoimiku dokument nr 11) kohaselt ei tea ta ühingu majandustegevusest mitte midagi, ta andis volituse oma vennale Alar Kõivule, tegi seda kirjalikult, volikirja koopiat tal ei ole. Eneli Ein (D&S Building OÜ juhatuse liige) on tema vennanaine. D&S Building OÜ juhatuse liikme Eneli Eini seletusest (makstoimiku dokument 24) nähtub samuti, et ühing oli küll tema nimel, aga äritegevusega tegeles tema elukaaslane Alar Kõiv. Ta andis selleks volituse, see võis olla suuline või kirjalik. Alar Kõivu seletuse (maksutoimiku dokument 13) järgi oli ta Pärdu talu vähikasvatuse OÜ ning D&S Building OÜ volitatud esindaja. Ühingud tegelesid vilja ostu-müügiga. Ta ei mäleta, kellelt ühingud vilja ostsid, kas need olid eraisikud või ettevõtted, kellelt ta tellis transpordi, millised olid kogused, mida ta tegi kaebajalt laekunud rahaga. Ta ütles autojuhtidele, kust vili peale võtta ja kuhu viia. Andmed vilja koguse kohta sai ta kaebajalt ja selle alusel koostas arved. Kohtu hinnangul ei ole tehingute tegelik toimumine reaalselt võimalik, kui ühingute juhatuse liikmed ja väidetav volitatud esindaja ei oska anda tehingute asjaolude kohta mitte mingeid selgitusi peale kinnituse, et tehingud toimusid. Kui tehingute toimumise kohta ei ole peale arvete ja hiljem vormistatud lepingu mingeid muid tõendeid, sh ei ole tehingud nähtavad ühingute maksudeklaratsioonidelt (maksutoimiku dokumendid 14, 22) ja ei kajastu ühingute majandusaasta aruannetes, siis ei ole tehingu toimumise paljasõnaline kinnitamine piisav selleks, et pidada tehingu tegelikku toimumist tõendatuks.
8.Kohus ei nõustu kaebaja väitega selle kohta, et äriregistris kajastatud ühingu tegevusalasid ei saa arvestada ühe tõendina tehingute tegeliku toimumise kohta. Tegemist ei ole kuni 31.12.2006 kehtinud olukorraga, mil ühing deklareeris ise oma tegevusalad ning need näidati põhikirjas ja registrikaardil. Tol ajal ei saanud sellest tõesti teha järeldusi ühingu tegeliku tegevuse kohta. Alates 01.01.2007 kehtiv äriseadustiku (ÄS) § 4 lg 5 sätestab, et ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest ning äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande (sh vaidlusaluste tehingute müüjad), näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. See tähendab, et äriregistrisse kandmisel deklareerib äriühing oma kavandatava põhitegevusala ning hiljem tehakse e-äriregistri kaudu nähtavaks, millised olid ühingu tegelikud tegevusalad majandusaasta aruande põhjal (majandusaasta aruande lisad „Müügitulu“ ja „Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes“). Pärdu talu vähikasvatuse OÜ kanti äriregistrisse 28.09.2012 ja teatas siis oma kavandatavaks põhitegevusalaks muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Ühing ei ole esitanud äriregistri pidajale mitte ühtegi majandusaasta aruannet. D&S Building OÜ kanti
äriregistrisse 12.01.2011 ning tema tegevusalad, millele vastustaja maksuotsuses viitab, pärinevad 2014. aasta majandusaasta aruandest. Pärast seda ei ole ühing majandusaasta aruandeid esitanud. Eeltoodud asjaolusid saab kogumis muude asjaoludega arvestada selle tõendamisel, et ühingud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal teravilja ostu ja müügiga ei tegelenud.
9.OÜ Võidomaa (praeguse nimega OÜ Tasujamaa) puhul on olukord keerukam. Tegemist on reaalselt tegutseva ühinguga, kelle põhitegevus majandusaasta aruannete põhjal on kodumaiste aiasaaduste müük. Vaidlusalused tehingud OÜ-ga Võidomaa toimusid 2016. aastal ning selle aasta majandusaasta aruandes on ühing näidanud müügitulu ka tegevusalal põllumajandustoorme, elusloomade, tekstiilitoorme ja pooltoodete vahendamine. Samuti oli see ühing registreeritud söödakäitlejate registris ning deklareeris vaidlusalused arved MTA-le esitatavates käibedeklaratsioonides. Vastustaja tugineb OÜ Võidomaa juhatuse liikme Toomas Lillo seletustele (maksutoimiku dokumendid 36, 40), mille järgi ühingule pakuti võimalust olla vilja ostu-müügi tehingute ahelas nii-öelda vahelüliks tasuga 5 eurot tonni vilja eest. Kaebaja andis andmed vilja koguste kohta Ader Capitalile, selle järgi koostas OÜ Võidomaa kaebajale arved ja Ader Capital omakorda OÜ-le Võidomaa arved. Eeltooduga OÜ Võidomaa osalus selles äris piirdus, sh ei korraldanud ta vilja müüjate leidmist, vilja ostmist, transporti vms. Tehingud vormistati läbi OÜ Võidomaa, kuna see ühing on käibemaksukohustuslane. Ta ei teadnud, et talunikele jäeti vilja eest maksmata ja kahetseb praegu selles äris osalemist. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et hoolimata OÜ-ga Võidomaa toimunud tehingute põhjalikumast vormistamisest puudus tehingutel tegelik majanduslik sisu.
10.Vastustaja ei ole maksuotsuses viidanud Tartu Maakohtu 30.11.2017.a otsusele kohtuasjas 1-17-7040, millega teiste hulgas tunnistati süüdi Alar Kõiv ja Averi Paks. Kohtuotsus jõustus 07.02.2018. Vastustaja tugines maksuotsuses mõnedele kriminaalmenetluses kogutud tõenditele. Kohtuotsusele viitab oma 05.04.2019.a avalduses tõendina kaebaja. Kohtuotsuse põhjal tegelesid kohtu all olnud füüsilised isikud, sh Alar Kõiv ja Averi Paks kelmustega. Nad tegid erinevate äriühingute nimel esinedes teraviljakasvatajatele ettepanekuid osta nende käest vilja, võtsid vilja oma valdusse ja müüsid erinevate äriühingute nime all tegutsedes edasi. Vilja eest tasutud summad liikusid mitmete pangakontode kaudu kohtu all olnud isikute kätte. Tehingutest, mis toimusid maksuotsuses käsitletud maksustamisperioodide ajal ja milles oli üheks osapooleks kaebaja, on jutu kohtuotsuse punktides 6, 8 ja 9. Otsuse punktis 6 on öeldud, et 30.09.2015 transporditi 34 580 kg nisu Väljaotsa talust kaebajale. Vilja omanikuks ja müüjaks oli FIE Lembit Tobre Väljarahva talu. Kohtu all olnud isikud tekitasid vilja müüjas eksliku ettekujutuse, et vilja ostab Margo Agro OÜ. Tegelikult müüsid kohtu all olnud isikud vilja Pärdu talu vähikasvatuse OÜ nimel kaebajale. Tehingute kirjeldused kohtuotsuse punktides 8 ja 9 on sarnased. Maksuotsuse tegemisel on vastustaja ühe dokumendina tuginenud Lembit Tobre seletusele (maksutoimiku dokument 18). Selles on öeldud, et Lembit Tobre leppis 30.09.2015 Maalehest leitud kuulutuse alusel kokku vilja müügis. Samal päeval saabus tema juurde veoauto ja võttis vilja peale. Autojuht ütles, et viib vilja Siimustisse ja siis saab edasised korraldused. Lembit Tobre selgitas välja, et auto viis vilja samal päeval Kureoja jõusöödatehasesse ja vili müüdi kaebajale Pärdu talu vähikasvatuse OÜ nime all.
11.Kokkuvõttes leiab kohus eeltoodu põhjal, et maksuotsuses käsitletud tehingud, mille kohta kaebajale esitasid arved Pärdu talu vähikasvatuse OÜ, D&S Building OÜ ja OÜ Võidomaa, ei toimunud. Tegemist oli näilike tehingutega (maksukorralduse seaduse § 83 lg 4), mida ei võeta maksustamisel arvesse. Tegelik tehing, mida näilike tehingutega varjati, seisnes selles, et vilja algsed omanikud (viljakasvatajad) müüsid vilja kaebajale, sh toimus reaalne kauba liikumine algsetelt omanikelt kaebajale. Tehinguid korraldanud isikud näitasid vilja müüjatena Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-d, D&S Building OÜ-d ja OÜ-d Võidomaa, kuna need ühingud olid käibemaksukohustuslased. Nende ühingute kasutamise eesmärgiks oli ka varjata vilja tegelikke müüjaid ja saada oma kontrolli alla vilja eest tasutud raha. Seda, et vaidlusalustel arvetel kajastatud tehingud ei toimunud, näitavad piisavalt maksuotsuses nimetatud tõendid. Kaebaja viitas kohtuotsusele asjas 1-17-7040 kui tõendile, mis näitab vaidlusaluste tehingute toimumist kaebaja kirjeldatud viisil. Nagu eespool öeldud, näitab kohtuotsus tegelikult vastupidist. Kohus märgib, et maksuotsuse kohaselt on kindlaks tehtud, et ühe tegelikult toimunud tehingu puhul oli müüjaks käibemaksukohustuslane, põllumajandusühistu „Präga“ (maksutoimiku dokument 44). Kohtuotsuses käsitleb seda tehingut punkt 9. Seda, et eelnimetatud kauba müüs kaebajale käibemaksukohustuslane, on maksuotsuses arvesse võetud.
12.Kui vaidlusaluseid tehinguid tegelikult ei toimunud, siis tuleb järgmiseks lahendada küsimus, kas kaebaja teadis või pidi teadma, et Pärdu talu vähikasvatuse OÜ, D&S Building OÜ ja OÜ Võidomaa ei olnud kauba tegelikud müüjad. Kohtu hinnangul näitavad maksuotsuses toodud asjaolud kogumis, et kaebaja vähemalt pidi teadma, et Pärdu talu vähikasvatuse OÜ ja D&S Building OÜ ei olnud tegelikud müüjad. Kohus toob eriti välja selle, et need ühingud ei olnud vaidlusaluste tehingute toimumise ajal registreeritud söödakäitlejate registris. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded, art 9 lg 2 ja söödaseaduse § 18 lg 1 alusel võib sööda tootmise, töötlemise, ladustamise, transpordi või turustamisega mis tahes etapis tegelda isik, kes on esitanud majandustegevusteate Veterinaar- ja Toiduametile. Sama määruse art 5 lg 6 näeb ette, et söödakäitlejad ja põllumajandustootjad hangivad ja kasutavad üksnes sööta, mis pärineb määruse alusel registreeritud ja/või tunnustatud üksustest. Tegemist on määrusega, mis on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides (määruse art 34) ning art 5 lg 6 sätestatud nõue sisaldub määruses algusest peale. Eestis näeb söödaseaduse § 23 lg 1 ette riigi toidu ja sööda käitlejate registri asutamise ja pidamise. Eeltoodud sätete põhjal oli nii kaebajal kui ka talle söödateravilja müünud isikutel teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 tähenduses. Kaebaja jättis Pärdu talu vähikasvatuse OÜ ja D&S Building OÜ registreeringu kontrollimata. Kaebajal oli kohustus seda kontrollida olenemata sellest, kas talle oli tehtud seoses selle kohustuse täitmata jätmisega ettekirjutusi. Kui kaebaja oleks eeltoodud kohustust täitnud ja saanud teada registreeringu puudumisest, siis oleks tal pidanud tekkima kahtlus, kas tegemist on söödateravilja tegelike müüjatega. Registreeringu kontrollimata jätmist saab kaebajale ette heita hoolsuskohustuse rikkumisena.
13.Eeltoodust saab tuletada kaebajale ka hoolsuskohustuse teha kindlaks, kellega ta tehingusse astub. Tehinguline suhe juriidilise isikuga tekib läbi füüsilise isiku, kellel on õigus vastava juriidilise isiku nimel tegutseda. Kaebaja selgituste põhjal pidas ta piisavaks teha kindlaks, et müüjana esinev juriidiline isik on kantud äriregistrisse ja on käibemaksukohustuslane, kuid mitte seda, kas temaga suulise lepingu sõlminud füüsiline isik
omab õigust vastava juriidilise isiku nimel tegutseda. Olukorras, kus ostjal on kohustus kontrollida kauba päritolu, saab esindusõiguse kontrollimist pidada kaebaja tavapärase hoolsuskohustuse hulka kuuluvaks. Vastasel korral puudub ostjal võimalus olla kindel, kellelt ta kauba soetas. Seejuures ei ole määrava tähendusega, et Pärdu talu vähikasvatuse OÜ ja D&S Building OÜ juhatuse liikmed on hiljem kinnitanud, et ühingute majandustegevusega tegeles Alar Kõiv. Oluline on see, kas asjaolude põhjalikum kontrollimine oleks saanud näilike tehingute tegemise ja maksuarvestuses kajastamise ära hoida. Tagantjärele ei ole võimalik öelda, kas kaebajale helistanud ja vilja pakkunud füüsilistelt isikutelt isikuandmete küsimine ja esindussuhte väite esitamisel volikirja küsimine oleks tehingu sellisena tegemise kindlasti ära hoidnud, aga see on võimalik. Kohus pigem nõustub vastustaja kontrollaktis toodud seisukohaga, et kaebaja igapäevane töökorraldus lõi ebaausatele isikutele soodsa olukorra petuskeemide realiseerimiseks. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et müüja esindaja volituste kontrollimine oleks olnud võimatu või kaebajale ebamõistlikult koormav. Tänapäeval on e-äriregistri abil lihtne kindlaks teha ühingu juhatuse liikmeid, samuti on lihtne anda ja vajadusel tehingupartneritele edastada elektroonilist (digitaalallkirjaga) volikirja.
14.Põhimõtteliselt õige on kaebaja väide, et õigusaktidest ei tulene kohustust teha võlaõiguslikke tehinguid mingil kindlal viisil või vormis. Kuid olukorras, kus kaebajal oli kohustus kauba päritolu kontrollida ning tegemist oli kaebaja poolt vaadates olulise mahuga tehingutega, saab tehingute vähest dokumenteerimist arvestada ühe argumendina selle toetuseks, et kaebaja ei olnud tehingute tegemisel hoolas. Kontrollakti põhjal oli tehingute maht Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-ga kokku 112 330,72 eurot ja D&S Building OÜ-ga 31 252,68 eurot (mõlemad summad sisaldavad käibemaksu). Tehingud Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-ga moodustasid 2015. aasta septembris 30 %, oktoobris 43 % ja novembris 91 % kogu kaebaja ostetud viljast. Kaebaja pidi käibemaksukohustuslasena arvestama oma tegevuse korraldamisel sellega, et kui ta dokumenteerib tehingu üksnes arve kaudu, siis riskib ta sellega, et ta ei suuda tehingu toimumist hiljem tõendada.
15.OÜ Võidomaa puhul tugines vastustaja sellele, et kaebaja ei tuvastanud ühingu nimel tegutsenud isikuid ja ei kontrollinud nende volitusi ning et arvete koostamine toimus ebamõistlikult - kaebaja andis andmed kauba koguse kohta mitte väidetavale müüjale, vaid Ader Capital OÜ-le. Seejuures tarnis OÜ Võidomaa märtsis 2016 kaebajale ca 91% kogu märtsis soetatud teraviljast. Kohus ei nõustu OÜ Võidomaa puhul sellega, et kaebaja ei olnud piisavalt hoolas müüja tuvastamisel. Erinevalt Pärdu talu vähikasvatuse OÜ-ga ja D&S Building OÜ-ga tehtud tehingutest kontrollis kaebaja OÜ Võidomaa puhul müüja registreeringut söödakäitlejate registris (maksutoimiku dokumendi 15 põhjal hakkas kaebaja seda tegema pärast talle tehtud ettekirjutust) ja sõlmis ühinguga kohe lepingu, millele kirjutas alla juhatuse liige Toomas Lillo. Kaebaja suhtles elektrooniliselt ühingu juhatuse liikmega. On õige, et OÜ Võidomaa nimel algselt kaebajaga ühendust võtnud isikud olid tundmatud, kuid üksnes selle põhjal ei saa väita, et müüja või müüjana esineva isiku lähem uurimine oleks saanud tekitada kaebajas kahtluse, kas tegemist on tegeliku müüjaga.
16.OÜ Võidomaa juhatuse liikme Toomas Lillo sõnul toimus arvete koostamine kaebajale nii, et kaebaja andis andmed vilja koguse kohta Ader Capitalile ja selle järgi tegi tema kaebajale arved (maksutoimiku dokument 36). Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud või sellele omapoolset seletust pakkunud. Kohtu hinnangul ei ole mõistlikku seletust sellel, miks oleks kaebaja pidanud tehingu ühe
olulise tingimuse – müüdud kauba koguse – teatama mitte oma tehingupartnerile, vaid asjasse mitte puutuvale kolmandale isikule. Sellest oleks kaebajal pidanud tekkima kahtlus, et tegemist on näilike tehingutega, mida kasutatakse tegelikult toimuva tehingu varjamiseks. Seega saab ka OÜ Võidomaa puhul öelda, et kaebaja oleks vähemalt pidanud teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga.
17.Kohus märgib, et maksuotsus ei ole päris selge selle osas, kas vastustaja hinnangul kaebaja teadis või pidi teadma, et talle arved esitanud isikud ei olnud tegelikud müüjad. Vastustaja väidab kaebaja teadmist. Põhjendusena tugineb vastustaja erinevatele asjaoludele. Neist mõned on seostatavad kaebaja teadmisega (kaebaja erinev maksekäitumine mõne müüja suhtes saab olla ainult tahtlik tegevus). Mõned asjaolud on aga seostatavad sellega, et kaebaja rikkus hoolsuskohustust ehk oleks piisava hoolsuse korral saanud teada, et tegemist ei ole tegelike müüjatega (volituste ja registreeringu kontrollimata jätmine, tehingute jätkamine pärast seda, kui kaebaja poole pöördus vilja tegelik müüja). Kohtu hinnangul ei too eeltoodu siiski kaasa maksuotsuse õigusvastasust. Vastustaja on selgelt välja toonud faktilised asjaolud, millele ta kaebajale maksukohustust pannes tugines, ning kaebajal oli võimalus nende asjaolude kohta vastuväiteid ja tõendeid esitada.
18.Kaebaja viitab Euroopa Kohtu otsusele asjas C-453/15. Kuid kaebaja esitab täielikult kontekstist välja rebitud tsitaadi, mis pärineb otsuse kirjeldavast osast ja räägib sellest, millistel eeldustel on isikud Saksa kriminaalõiguse järgi süüdi maksupettusele kaasaaitamises. Praeguses asjas ei süüdistata kaebajat maksupettusele kaasaaitamises, tegemist ei ole kriminaalasjaga ja seda ei lahendata Saksa õiguse järgi. Kaebaja toodud tsitaat on täiesti asjakohatu.
19.Kohus nõustub vastustajaga selles, et sisendkäibemaksu tagastusnõude kontroll ei välistanud sama perioodi osas üksikjuhtumi kontrolli läbiviimist, ning ei korda selles osas vastustaja põhjendusi.
20.Kokkuvõttes on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajal puudus õigus arvata maha sisendkäibemaksu Pärdu talu vähikasvatuse OÜ, D&S Building OÜ ja OÜ Võidomaa arvete alusel. Käibemaksu tasumise kohustus on kaebajale pandud õiguspäraselt.
21.Tulumaksu määramisele ei ole kaebaja eraldi vastuväiteid esitanud. Kui maksuotsus jääb käibemaksu osas kehtima, siis puudub põhjus tühistada seda ka tulumaksu osas. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Kuivõrd vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.