1-19-6159
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. september 2019, Tallinn
Kriminaalasja number
1-19-6159 (19231500875)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk Kriminaalasi
Prokurör
Anneli Helmann Sergei Simaki süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Janar Pilve
Süüdistatav
Sergei Simak
Kaitsja
Ik: 37706025252, määratlemata kodakondsusega, emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: xxx; elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld 28.04.2019 kuni 28.04.2020. Kahtlustatavana kinni peetud 13.04.2019 kuni 14.04.2019 ja 27.04.2019 kuni 28.04.2019. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused- ja väärteokaristused puuduvad Kohtueelsel menetlusel vandeadvokaadi abi Raivo Bergson
Simaki suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Simak temale määratud 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Sergei Simak täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, tel.: 612 7758).
kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Sergei Simaki süüdistatakse selles, et tema lõi 27.04.2019.a kl 09.40 ajal aadressil xxx mitu korda elukaaslast, s.o J J, rusikatega vastu näo ja keha piirkonda. Selliselt põhjustas Sergei Simak kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – xxx. Seega pani Sergei Simak toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st tekitas inimesele, kellega on lähisuhtes, füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti tema juhtis 13.04.2019.a kell 23.34 Harjumaal xxx juures joobeseisundis (alkoholijoove 0,88 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,09 mg/l; lõplik tulemus 0,79 mg/l) mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Kirjeldatud teoga rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 selgitab joobeseisundit kui mh alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse, et mootorsõiduki juht on alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Sergei Simak toime KarS § 424 lg-s 1 sätestatud kuriteo, st juhtis tahtlikult joobeseisundis mootorsõidukit. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 30.07.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Janar Pilve, süüdistatav Sergei Simak ja tema kaitsja Raivo Bergson sõlminud järgneva kokkuleppe: Kokkuleppe sõlminud poolte arusaama järgi on õiglane karistus süüdistatavale KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 424 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on kokkuleppe allkirjastanud poolte üksmeele järgi süüdistatava süü suurusele vastav karistus 6 (kuus) kuud vangistust. KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o KarS § 424 lg 1 alusel 6 (kuus) kuud vangistust, kaetuks raskeima karistusega, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 alusel mõistetava vangistusega 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 (neli) päeva, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS 74 lg 1 – 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Sergei Simak ei pane 1 (ühe) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Sergei Simak on katseajal kohustatud järgima ning täitma alljärgnevaid KarS § 75 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7) mitte tarvitama alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2); 8) läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm suunates xxx raviprogrammi ,,xxx (xxx; Kaassõltuvuse nõustamisele tel: xxx; Pakuvad teenust ka xxx) (KarS § 75 lg 2 p 8). Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 120 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Sergei Simakilt välja 810 eurot kriminaalmenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Sergei Simak võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, kontonumbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulude sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS §- de 423, 417 lg 2 ja 412 lg 3 alusel ja võlgnikul tuleb tasuda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Asitõendid, salvestised ja muud ära võetud objektid: CD-plaat, millele salvestatud kõned Häirekeskusesse, jätta kriminaaltoimikusse. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuritegudes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.