Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. september 2019.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-6576 (19267000114)
Kohtunik
Rubo Kikerpill
Kohtuistungi sekretär
Jaanika Lusti
Prokurör
Prokuröri abi Marika Salmistu
Kriminaalasi
Tõnis Holm süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Tõnis Holm Isikukood või sünniaeg: 38601284217 Karistatus: kehtivaid kriminaalväärteokaristusi ei ole Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 08.02.2019 – 10.02.2019
ega
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Tõnis Holm KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Tõnis Holmil eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2019 – 10.02.2019, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Tõnis Holm ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
1 (3)
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Tõnis Holm’ile on süüdistus esitatud selles, et tema 08.02.2019 kella 17.40 ajal X vallas X linnas X korteris, olles alkoholijoobes, lõi X rusikaga vastu õlga ja seejärel lükkas X põrandale pikali ning lõi jalgadega mitmel korral käsivarte-ja õlgade piirkonda, samuti kahel korral rusikaga näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu, vigastuse ninal ja vasakul kulmul ning hirmutunnet nii enda kui alaealise lapse ohutuse pärast. Sellega Tõnis Holm, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotleb Tõnis Holmi süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Arvestades, et karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 13 alusel 2 (3)
isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul, kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus, nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 08.02 – 10.02.2019 so 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Tõnis Holm ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja –kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada Tõnis Holmi katseajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Süüdistatav ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 13 alusel isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul, kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 810 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.