1-19-465/66 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

2.juulini 2018 s.o 3 päeva karistusaja hulka. S. Lutsu kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras kohus, et S. Lutsule mõistetud karistust 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele kui S. Luts ei pane 3 aasta 4 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 1,2,4,8 ettenähtud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Kohus rahuldas kohtuotsusega kannatanu J.R. tsiviilhagi 23 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning mõistis sellel S. Lutsult J.R. kasuks välja. Maakohus tunnistas S. Lutsu süüdi selles, et tema ajavahemikul 29. juunil 2018 pärast kella 22.00 kuni 30. juuni 2018 enne kella 11.02 kasutas Tartu Vaksali 28 garaažide juurde pargitud matkabussis Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX füüsilist vägivalda J.R. suhtes, mis seisnes selles, et S. Luts sidus nööriga kinni J.R. käed, käskis J.R. l selili heita, pärast mida võttis kätega kinni kannatanu kaelast ning pigistas. Seejärel S. Luts lõikas papinoaga J.R. le paremale põsele, kaelale, paremale labakäele, paremale poole alakõhule ning peenisele hulgaliselt haavu. Sellise tegevusega põhjustas S. Luts J.R. le järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: hulgilõikehaavad paremal pool näol, kaela ülemises kolmandikus eespinnal ja mõlemapoolselt külgpindadel, parema labakäe sirutuspinnal, puusa eespinnal paremal, kubemepiirkonnas vasakul ning suguti ülemisel pinnal; värsked nahaalused verevalumid silmade ülalaugudel ja vasaku silma alalaul; värsked nahakriimustused puusa eespinnal paremal. Haavadest tekkinud välise verejooksu tõttu tekkis J.R. l eluohtliku terviseseisundina šokiseisund. J.R. parema näopoole vigastuste paranemise järgselt esinevad eelpool nimetatud piirkonnas armkoelised alad ja parema silma alalau väljapööre, mille puhul on tegemist ravimatu näovigastusega ning on kõrvaldatav vaid plastika- ja rekonstruktiivkirurgia abil.

Maakohtu otsust S. Lutsu süüditunnistamises ja talle mõistetud karistuse osas apellatsiooni korras vaidlustatud ei ole. Küll aga vaidlustas S. Lutsu kaitsja maakohtu otsustuse, millega kohus rahuldas kannatanu J.R. tsiviilhagi 23 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõistis nimetatud summa S. Lutsult välja J.R. kasuks. Maakohus, rahuldades J.R. mittevaralise kahju hüvitamise nõude, leidis, et see kuulub rahuldamisele kannatanule põhjustatud füüsiliste ja emotsionaalsete kannatuste hüvitamiseks. Kohtu arvates on ilmselge, et selliselt ära lõigutud ja vigastatud inimene kogeb äärmiselt suuri füüsilisi ning emotsionaalseid kannatusi. Ka haavade paranemise järgselt on kannatanu nägu moondunud, parem näopool erineb oluliselt vasemast. Kannatanu esitas kohtule 14. mail 2019 kohtuistungil talle 2017 aastal väljastatud fotoga IDkaardi ja sellest nähtub kahtlusteta, et kannatanu mõlemad näopooled olid ID-kaardi väljastamise ajal 2017 ühesugused. 14. mai 2019 kohtuistungil kannatanu näopooled enam ühesugused polnud. Kannatanu avaldas nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil, et kuriteosündmuse tulemusena on tal tekkinud ümbritseva suhtes hirmutunne, on muutunud aremaks, kardab inimesi, kardab autoelamus ööbida. Kohus asus seisukohale, et puudub alus kahelda nendes kannatanu väidetes. Kohtu arvates pidas kannatanu ka kohtuistungil ennast üleval tagasihoidiku ja pigem argliku inimesena, kui enda õiguste eest võitleva inimesena. Asjaolu, et S. Luts ei tööta, on noor inimene, kes õpib ja keda praegu õpingute ajal toetab tema ema, ei anna kohtu arvates alust kannatanule hüvitamisele kuuluva tsiviilhaginõude vähendamiseks. S. Lutsul tekib ameti omandamise järgselt võimalus saadavast sissetulekust hakata kannatanule mittevaralist kahju hüvitama. Kohtuistungil avaldas kannatanu nõusolekut tsiviilhagihüvitise igakuiselt ositi saamiseks. Ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava vanusevahe on suur, ei andnud kohtule põhjendatud alust tsiviilhaginõude vähendamiseks. Kohus leidis, et mõlemad isikud olid ööl vastu 30. juunit 2019 täisealised, kannatanu juures viibimise ja kannatanuga koos vaba aja veetmise kohustust S. Lutsul polnud. Kannatanuga koos aja veetmise kasuks, s.h temaga koos alkoholi ja tubakatoodete tarbimise kasuks, otsustas S. Luts ise vabatahtlikult. Kui S. Lutsule mingist hetkest alates enam kannatanu pool viibimine ei meeldinud, tulnuks tal lahkuda, mitte hakata alkoholijoobes viibiva kannatanu suhtes vägivallatsema.

J.R. taotleb vastuväidetes jätta esitatud apellatsioon läbi vaatamata, sest see ei ole esitatud S. Lutsu poolt ja tema nimel. Kuivõrd S. Lutsu nimel apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud, tulebki apellatsioon jätta läbi vaatamata. Oma väidet põhistab kannatanu asjaoluga, et S. Lutsu isikukood, mis on märgitud apellatsioonis, ei vasta S. Lutsu isikukoodile. See isik, kelle isikukood on märgitud apellatsioonis, ei ole J.R. le mingeid kehavigastusi tekitanud. Ringkonnakohtu istungil väitis S. Lutsu kaitsja, et apellatsioon on esitatud kokkuleppel S. Lutsuga ja tema soovil. Kaitsja selgitas, et apellatsioonis märgitud S. Lutsu isikukood ei vasta tõepoolest tema isikukoodile. Tegemist on sekretäri tehtud tehnilise veaga, mida ei kaitsja ega ka S. Luts ise apellatsiooniga tutvumisel ei märganud. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon on esitatud Sander Lutsu, kelle isikukood on 50005252768, nimel. Nimetatud kinnitavad nii S. Luts, tema kaitsja kui ka apellatsiooni sisu. Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonis S. Lutsu vale isikukoodi märkimise näol tegemist tehnilise vaega. Kuivõrd apellatsioon on esitatud S. Lutsu nimel, siis on see esitatud tähtaegselt ning puudub alus jätta apellatsioon läbi vaatamata. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selles, et J.R. l on õigus nõuda S. Lutsult VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tervisekahjustuste tekitamisega õigusvastaselt tekitatud kahju, s.o mittevaralise kahju, hüvitamist. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et J.R. le põhjustas raske terviskahjustuse oma õigusvastase käitumisega nimelt S. Luts. Seega tekkis J.R. l kahju S. Lutsu tahtliku õigusvastase käitumise tulemusena ning tagajärje põhjustajana vastutab selle eest S. Luts. Nimetatud osas ei ole kriminaalasjas ka vaidlust. Apellatsioonis on vaidlustatud vaid S. Lutsult J.R. kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju suurus, s.o 23 000 eurot. Kaitsja leiab, et S. Lutsult hüvitisena väljamõistetud summa on liiga suur. Esitatud väidet põhistab kaitsja asjaoluga, et S. Lutsul puudub iseseisev sissetulek, sest ta alles õpib eriala. Samuti sellega, et Riigikohtu õigusteabe osakonna 2017 analüüsist tulenevalt on raske tervisekahjustuse tekitamise eest on mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitis lühi- ja kokkuleppemenetluse asjades keskmiselt oluliselt väiksem, kui A. Lutsult hüvitisena väljamõistetud summa. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja ülaltoodud väited väärivad tähelepanu. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb ringkonnakohtu arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKTKo otsus asjas nr 3-2-1-85-08, p 14). Käesoleval juhul on J.R. esitanud 23 000 euro suuruse kahjunõude, mille maakohus ka rahuldas. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on mitmes lahendis leidnud, et kohtu poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo otsus asjas nr 3-2-1-80-13 p 20). S. Lutsu tekitas kannatanule sellised tervisekahjustused, mis muutsid tema välimust ning mille tekitamise tagajärjel tundis kannatanu vaieldamatult valu ja mis tõid talle kaasa emotsionaalseid kannatusi. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt J.R. kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis summas 23 000 eurot on vastuolus senise kohtupraktikaga, s.o ei ole sarnastel asjaoludel toimepandud tegude puhul väljamõistetud hüvitistega võrreldav. Riigikohtu õigusteabe osakonna poolt 2017 aprillil koostatud analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil-ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“ nähtub, et raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitise suurus oli lühi- ja kokkuleppemenetluse asjades keskmiselt 3200 eurot ja mediaan 2000 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 420–10 000 eurot. Nimetatud analüüsile lisatud tabelis on välja toodud raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitiste suurus. Näiteks kriminaalasjas nr 1-15-9878, kus kannatanule löödi pudeliga pähe, millest tekkisid näovigastused ja hilisemad armid, mis vajasid kosmeetilist operatsiooni (KarS § 118 lg 1 p 5) mõisteti hüvitisena välja 10 000 eurot. Kriminaalasjas nr 1-16-10548, kus kannatanut löödi peapiirkonda, millega põhjustati kannatanule pikaajaline teadvusehäire, peaajupõrutus ja kannatanu jäi 100% töövõimetuks (KarS § 118 lg 1 p-d 1 ja 2) mõisteti hüvitisena välja 10 000 eurot. Kriminaalasjas nr 1-14-1335, kus kannatanut löödi katkise pudeliga, mille tagajärjel kaotas kannatanu ühe silma (KarS § 118 lg 1 p-d 2,5,6) mõisteti hüvitisena välja 20 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et käesolev kaasus on eelkõige võrreldav kriminaalasjas nr 1-15-9878, tehtud otsustusega, kus süüdistatava tegevuse tagajärjel tekkisid kannatanul armid, mis vajasid kosmeetilist operatsiooni. J.R. poolt kohtule esitatud väljavõte kohtuotsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-116-12, kus isikuid süüdistati alaealiselt isikult vabaduse võtmises ja väljapressimises ning süüdlastelt mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis 24 000 eurot, ei ole aga ringkonnakohtu arvates võrreldav käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud asjaoludega.

Seetõttu ei ole käesoleval juhul õigustatud lähtuda hüvitise suuruse määramisel nimetatud kriminaalasjas väljamõistetud summast, nagu püüab seda väita J.R. . Ringkonnakohus leiab, et käsitletavas kriminaalasjas ei esine taolisi erakordseid asjaolusid, mis tingiksid J.R. le väljamõistetava hüvitise olulist suurendamist võrreldes analoogses kriminaalasjas väljamõistetud hüvitisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Lutsu poolt J.R. le põhjustatud kehavigastused tekitasid kannatanule valu ja põhjustasid talle füüsilisi ja emotsionaalseid kannatusi. Õige on ka maakohtu seisukoht, et koheselt pärast vigastuste tekitamist ei olnud kannatanu nägu äratuntav. Samas leiab ringkonnakohus, et rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada tervisekahjustuse tekkimise tagajärgi kannatanule, s.t tema eeldatavat "valu suurust". Hinnates J.R. le väljamõistetud hüvitise suurust nimetatud aspektist lähtuvalt märgib ringkonnakohus esmalt, et ei nõustu maakohtuga, nagu oleks pärast vigastuste paranemist J.R. nägu jäänud moondunuks. Ringkonnakohtus oli menetlusosalisetel võimalik visuaalselt hinnata S. Lutsu poolt J.R. näole tekitatud vigastuste tagajärjel jäänud arme. Ringkonnakohus möönab armide olemasolu, kuid võrreldes hetkeolukorda 11. juulil ja 4. septembril 2018 J.R. st tehtud fotodelt nähtuvaga (I kd tl 34; 101-102), on toimunud oluline paranemine. Ringkonnakohtu arvates ei ole J.R. näos käesoleval hetkel nähtavad armid sedavõrd silmatorkavad, et võiksid J.R. le tekitada olulise ebamugavustunde suhtlemisel kolmandate isikutega või tekitaksid kõrvalistes isikutes suhtlemisel J.R. ga vastumeelsust või võõristust. Siinjuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selleski, nagu erineks J.R. parem näopool oluliselt vasemast. Ringkonnakohtu arvates visuaalsel vaatlemisel taoline erinevus käesoleval hetkel praktiliselt puudub. Ülaltoodud seisukohta kinnitab ringkonnakohtu arvates ka J.R. kohtuistungil väidetu, et ta ei ole pöördunud arstide poole näo kosmeetiliseks korrigeerimiseks. Taoline kannatanu väide aga viitab üheselt sellele, et J.R. näos esinevad armid ei sega teda oluliselt igapäevastel toimetustel. Kohus peab mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel arvestama ka ühiskonna üldise heaolu taset ja süüdlase majanduslikku olukorda. 2018. aastal oli Eesti Vabariigis keskmise palga suuruseks 1310 eurot. Seega taotleb J.R. sisuliselt 1,5 aasta keskmise palga suuruse summa hüvitamist. Samas võtab ringkonnakohus arvesse, et J.R. l puudub töökoht. Tema enese väidete kohaselt on ta 100% töövõimetu, kuid puuet talle määratud ei ole. Seega ei toonud S. Lutsu poolt põhjustatud vigastused kaasa mingitki muutust J.R. sissetulekutes ega halvendanud tema olukorda tööjõuturul. Samuti ei langenud tema elukvaliteet. Hinnates S. Lutsu majanduslikku olukorda tuleb arvestada asjaoluga, et süüdistatav alles õpib Tartu Kutsehariduskeskuses III kursusel. Tal puudub iseseisev sissetulek ning teda toetab ema. Seega puudub S. Lutsul alaline sissetulek ning seetõttu on 23 000 euro tasumine talle ilmselgelt ülejõu käiv.

Ringkonnakohtu arvates ei õigusta S. Lutsult väljamõistetud summa suurust võimalus, et tulevikus, pärast ameti omandamist, on süüdistataval võimalik asuda tekitatud kahju kannatanule hüvitama, nagu seda on leidnud maakohus. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Luts viibis kannatanu elukohas ja veetis koos temaga aega vabatahtlikult ning tal oli võimalus olukorra ebameeldivaks muutumisel J.R. elukohast lahkumiseks. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks arvestada S. Lutsu ütlustega, milles viimane selgitab asjaolusid, mis teda kuriteo toimepanemiseni viisid. S. Lutsu ütluste kohaselt hakkas J.R. 29. juuni 2018 õhtul talle rääkima „homo jutte“, et ta on väga ilusa kehaga poiss ja temaga võiks kõike teha. J.R. taoline jutt „viskas tal üle“, sest ta on juba mitu aastat sellist juttu kannatanud. S. Lutsu ütluste kohaselt elas ta J.R. d vigastades välja aastatega kogunenud viha. S. Lustu suhtest teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus on ta avaldanud, et J.R. on talle saadetud sõnumites nimetanud teda oma kallimaks. Ka enda tuttavatega suheldes on J.R. nimetanud teda oma kallimaks. J.R. selline käitumine oli manipuleeriv. Ühel päeval saab ta J.R. lt sõnumi, et viimane armastab teda, järgmisel päeval kirjutab et ta on autist. Taolised sõnumid tekitasid S. Lutsus segadust. Samuti on J.R. võtnud ühendust nende ühiste tuttavatega ning uurinud nendelt, kas nad ei ole tema kallimat Lutsu näinud. S. Lutsu kinnitusel ajas J.R. taoline ahistav käitumine hirmu peale. Arvestades 29. juunil 2018 J.R. ja S. Lutsu vahel toimunud seksuaalse iseloomuga toiminguid, puudub ringkonnakohtul alus kahelda S. Lutsu sellesisuliste ütluste usaldusväärsuses. Kohtupsühhiaatria eksperti arvamuse kohaselt diagnoositi S. Lutsul psüühikahäire somaatiliste sümptomiteta mõõduka depressiooni kujul, mille tunnusteks on meeleolu alanemine, pisarate käepärasus, lootusetus, enesehinnangu alanemine, suitsiidimõtted, väsimus ja tegutsemisaktiivsuse alanemine. J.R. ülalkirjeldatud manipuleeriv ja ahistav käitumine endast 30 aastat noorema isiku suhtes, oli ringkonnakohtu arvates vähemalt üheks põhjuseks mis tõukas S. Lutsu kuriteo toimepanemisele ning S. Lutsu ütluste kohaselt ka ainsaks kuriteo toimepanemise motiiviks. Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et J.R. tsiviilhagi rahuldamine summaas 23 000 eurot ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus peab mõistlikuks summaks, mis tuleb S. Lutsul J.R. le hüvitada 10 000 eurot.