Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
10. september 2019, Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-535
Kohtukoosseis
Kohtunik Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Veiko Lõomets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Veiko Lõomets, isikukood 37201215217, viibib Viru Vanglas
Asja läbivaatamise kuupäev
10.09.2019 avalikul kohtuistungil
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus
Vabastada Veiko Lõomets karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega alates antud kohtumääruse jõustumisest katseajaga kuni 18.08.2022 ja määrata ta esimeseks 24-kuuks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Veiko Lõomets järgima KarS §75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Veiko Lõomets suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Viru Vangla esitas 16.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Veiko Lõomets’a tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Veiko Lõomets on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 2.10.2014 kohtuotsusega, millega teda karistati KarS § 113 järgi ning mõisteti liitkaristuseks koos varasema ärakandmata karistusega 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 18.08.2013 ja lõpp 18.08.2022. Kinnipidamisasutuses Veiko Lõomets’a kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on kahel korral kriminaalkorras karistatud (ülejäänud karistused on arhiveeritud), on esimest korda vanglas. Eelnevalt karistatud varavastaste kuritegude, sõiduki ärandamise ja joobeseisundis juhtimise eest. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Viimase kuriteoga kaasnes kannatanu surm. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on töötanud xxx, hetkel töötab xxx. Läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (2016.a). On valmis muutma oma alkoholi tarvitamise harjumust. On omandanud hommikusöögiteenindaja kutsehariduse. On läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kinnipeetav omab motivatsiooni elada õiguskuulekalt. 28.06.2019 on määratud noomitus, kuna omas vangla vahenduseta soetatud käekella. Elukoht vabaduses on olemas vanemate juures, kes on nõus isikut enda juurde võtma. Vanglas on omandanud xxx. Enne vangistust töötas peamiselt mitteametlikult juhutöödel ehituse alal. Tasumata rahalisi nõudeid ei ole. Vabanemisfondis on xxx eurot. Vabaduses kindel töökoht puudub. Enda sõnul pikaajalised kogemused on olemas ja töö leidmine ei tohiks keeruline olla. Suhtlusringkonnas vabaduses on kriminaalse taustaga isikuid, mitmed kuriteod on toime pandud grupi poolt. Ise tunnistab, et võib olla mõjutatav teiste poolt. Riskivat ja hoolimatut elustiili näitavad korduvad väärteokaristused liikluses, avaliku korra rikkumine, alkoholi liigtarbimine, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Riskikäitumist on põhjustanud läbimõtlemata tegutsemine. Vabaduses võib negatiivselt mõjutada suhtlemine kriminaalset mõtteviisi omavate kaaslastega. Enne vangistust tarvitas alkoholi regulaarselt, lahjemat igal nädalavahetusel, kangemat paar korda kuus. Viimane kuritegu – tapmine, toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi mõjul muutub agressiivseks, võib käituda ettearvamatult. Katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ei teinud vabaduses midagi, et muuta oma elustiili. Soovib nüüd end kätte võtta, rahulikult elada ning minna tööle. Enne vangistust rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, tarvitades alkoholi ja pannes toime uue kuriteo. Arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidisteks seaduserikkumisteks. Isik on kõrgohtlik avalikkusele. Viru Vangla ei toeta Veiko Lõomets’a tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist (tl 74). Kohtuistungil V.Lõomets taotles ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses läheb tööle. Soovib poja emaga koos uuesti elama hakata. Kriminaalkorras karistatud isikutega vabaduses suhtlema ei hakka. Alkoholi tarvitama ei hakka.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Veiko Lõomets’a tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Kohtupraktika (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 19, 21) näitab, et ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning arusaamast, mille kohaselt puudub süüdimõistetul üldjuhul õigus nõuda enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole õige järeldada, et ennetähtaegseks vabastamiseks peab tuvastama erandlikud asjaolud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Veiko Lõometsa käitumine enne karistuse kandmisele asumist räägib olulistest riskidest tema suhtes. Vabaduses oli tal probleeme alkoholi tarvitamisega. Korduvalt karistatud joobes juhtimise eest ning viimase kuriteo pani toime joobeseisundis. Samas vangistuses näitas ta üles motivatsiooni muutmiseks. Oli hõivatud xx ja hetkel töötab xxx. 18.02.2016 on omandanud xxx (osakutse xxx) kutsehariduse. Peale seda on ta läbinud on läbinud sotsiaalprogramme: "Eluviisitreening" ajavahemikul 18.02.2016-28.03.2016 ja „Viha juhtimine“ ajavahemikul 19.04.2018-11.04.2018. Mõistab, mida toob endaga kaasa alkoholi kuritarvitamine ning milline on alkoholi roll vägivaldsel käitumisel. On nõus, et kõige efektiivsem on vihase käitumise ennetamine ning selle ärahoidmine juba mõtlemise faasis. Vabaduses on süüdimõistetul võimalus asuda elama vanemate juurde, kes teda toetavad. Garanteeritud töökohta vabaduses ei ole, aga on motiveeritud töökoha otsida. Eeltoodu alusel ja hinnanud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et see, kuidas Veiko Lõomets on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud viitab pigem sellele, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt ning talle tuleb anda võimalus tõestamaks, et ta suudab kanda karistust vabaduses. Veiko Lõometsa esimese reaalse vangistuse kogemus oli talle piisavalt õpetlik, ta on järeldusi teinud ning talle tuleb anda veel üks võimalus resotsialiseerumiseks. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Kohus arvestab, et Viru vangla ega prokurör ei toeta Veiko Lõometsa ennetähtaegset vabastamist. Samas vangla iseloomustusest nähtuvalt tuleneb see arvamus enamasti kinnipeetava ohtlikkuse taseme ja uute kuritegude riski tõenäosuse hinnangust, mille arvutamise metoodika ei ole selge. Senises kohtupraktikas on leitud, et vangla protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele on juriidiliselt kasutu (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus asjas nr 1-13-8065, p 26; 2.03.2018 määrus 1-16-3855 p 26; 2.03.2018 määrus 1-15-6703, p 5). Prokuratuuri arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23).
Eeltoodu alusel leiab kohus, et Veiko Lõomets tuleb tingimisi ennetähtaega vabastada katseajaga kuni 18.08.2022 ja määrata käitumiskontrolli esimeseks 24-kuuks, lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi ja asuma tööle või võtma ennast arvele töötukassas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.