Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Veiko Lõometsa vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna on aru saanud, mida valesti tegi ja on oma vigadest õppinud. Soovib vabanemisel ehitusele tööle asuda. Vanglas õppis hotelli hommikusöögi valmistajaks, pärast seda töötas sööklas. Selgitab, et sattus vanglasse, kuna xxxx tekkis intsident pargis, politsei tuli ja ajas nad ära, peale mida mindi laiali. Ta istus ausamba serval ja siis tuli üks mees, kes lõi teda ilma põhjuseta, mistõttu ta lõi teda vastu. Isik läks koju ja järgmisel päeval leiti mees surnuna. Selgitab, et soovis küll, et advokaat kaebaks otsuse edasi, kuid ta ei teinud seda, vaid ütles, et sel ei ole mõtet. On vanglas läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, mis on teda mõtlema pannud. Vabanemisel läheb ema juurde elama ning on kindel, et kui teda välja lastakse, siis suudab ilma alkoholita olla, sest on aru saanud, kuhu see teda viis. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on isiku poolt toimepandavad kuriteod muutnud raskemaks. Varem pani toime varavastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on vägivaldne isikuvastane kuritegu (tapmine), mida soodustas alkoholi tarvitamine. Samuti on kinnipeetaval käesoleval ajal vangistuses 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium isiku puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas vanglas hommikusöögiteenindaja eriala ning osales ka puidupingitöölise eriala õppes, kuid ei lõpetanud. Samuti läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning töötas vangla majandustöödel koristajana ja köögitöölisena. On avaldanud soovi töötada vanglas ka edaspidi, kuid iseloomustusest nähtuvalt korduvate distsiplinaarrikkumiste tõttu töötamist ei võimaldata. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elavad pensionärist ema ja kasuisa ning korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetavale on garanteeritud ka töökoht, mis tagab talle kindla igakuise