lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-8787/40

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-8787/40
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-8787/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja16.01.20171-16-8787/21Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja01.10.20181-16-8787/36Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja07.08.20191-16-8787/50Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja24.07.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Ringkonnakohus 3. september 2019 1-16-8787 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Juri Hohlov (isikukood 36306142713) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 7. augusti 2019. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro Süüdlane Juri Hohlov

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu 7. augusti 2019. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Juri Hohlov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2017. a kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega, mida lühimenetluses vähendati 4 aastani. Karistuse lõpptähtaeg saabub 24. augustil 2020.
2.17. aprillil 2019. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid J. Hohlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
3.Tartu Maakohtu 7. augusti 2019. a määrusega jäeti J. Hohlov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
J. Hohlovi on kriminaalkorras korduvalt karistatud (1 kehtiv karistus). Vanglas viibib ta 6. korda kandes praegu karistust eluohtlike tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuriteo asjaolusid tuleb hinnata rasketeks: kannatanu ründamiseks kasutas J. Hohlov nuga, millega lõi kannatanut kõhu alaossa jättes kannatanu abitusse seisundisse. J. Hohlovi kohtuistungil antud selgitusi arvestades (vanglas on ta sellepärast, et nii juhtus), ei olnud kohus

veendunud, et süüdlane on karistusest vajalikud järeldused teinud ja karistus oma eesmärgi täitnud.

5.J. Hohlovi peamisteks uue kuriteo riskiteguriteks on alkoholi tarvitamine (ka viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes). Ehkki J. Hohlov lubas vabanemisel alkoholist loobuda, ei ole ta varasemalt seda teha proovinud. Praeguse vangistuse ajal tekkinud motivatsioon ei ole vabastamiseks piisav. Seda kinnitab ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasiside, mille kohaselt täitis J. Hohlov kodutöid põhjalikult, ent oli tundides passiivne ega plaani kindlasti kaineks jääda, vaid üritab vähendada alkoholikoguseid. Seega ei ole uue kuriteo riskid maandatud.
6.Positiivsena toodi määruses välja sotsiaalprogrammi ja vabanemiseelse nõustamise läbimine, tööhõives osalemine ning puuduvad distsiplinaarkaristused. Alates 25. juunist 2019. a on J. Hohlov üle viidud avavanglasse. Vabanemise korral on tal nii ajutine elamispind rehabiliteerimiskeskuses kui ka tugiisik. J. Hohlov soovib minna tööle OÜsse Duglas Forest. Samas puuduvad osaühingul töötajad ning seda müüb kohtutäitur elektroonilisel enampakkumisel. Puudub veendumus, et vabanemise korral saab J. Hohlovil sinna tööle asuda. Kindla töökoha olemasolu on J. Hohlovi puhul kuriteoriskide maksimaalse maandamise ja igapäevase toimetuleku tagamise eesmärgil kahtlematult oluline. Tartu Vangla andmetel (3. aprilli 2019. a seisuga) on J. Hohlovil tasumata nõudeid summas 4398,74 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada J. Hohlov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
8.Kaitsja leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud: isik on vanglas käitunud korralikult. Kohus tõi välja mitmeid positiivseid asjaolusid. Kaitsja arvates on viimase vangistuse ajal toimunud J. Hohloviga olulised muutused. Ta asuks elama rehabilitatsioonikeskusesse ning saab taasühiskonnastumisel tugiisiku. J. Hohlov võiks leida töökoha. Tal puuduvad ohtlikkus ja risk narkootikumide osas ning sõltuvust pole tuvastatud. J. Hohlov töötas vanglas ning viidi üle avavanglasse, tema korduva kuriteo riskiprotsent on alla keskmise.
9.Kaalutlusõiguse rikkumist näeb kaitsja selles, et kohus on jätnud positiivsed asjaolud, isiku pingutused ja head tulemused arvestamata. J. Hohlov on teinud vanglas kõik endast oleneva, et kuritegusid mitte toime panna: töötanud ja võtnud osa sotsiaalprogrammist. Katseajal oleks võimalik teostada tema käitumise üle kontrolli. Rikkumise korral aga paigutada J. Hohlov tagasi karistust kandma. Positiivne kaalub üles mistahes negatiivse. Isik on motiveeritud läbima katseaega positiivselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et J. Hohlovi kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
11.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea 2(3)

tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).

12.Peamise kaalutlusõiguse rikkumistena nähakse viga keskendumises negatiivsele. Kaitsja palub arvestada positiivseid asjaolusid, mis on välja toodud nii maakohtu määruses kui ka määruskaebuses. Kokkuvõtlikult tuleks arvestada isiku pingutusi ja vangistuses aset leidnud olulisi muutusi ning eeliseid, mida annab isiku käitumiskontrollile allutamine.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus J. Hohlovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Muuhulgas on maakohus arvestanud isiku käitumist karistuse kandmise ajal, tuues siiski välja argumendid, miks karistuse kandmise eesmärke täidetuks lugeda ei saa. Ebaõiget kaalu ei ole maakohus omistanud ka süüdlase vabanemisejärgsetele tingimustele (elama asumine rehabilitatsioonikeskusesse ning tugiisikuteenus). Samas on muud vabastamisjärgsed tingimused kesised: küsitav on pakutav töökoht ning hakkamasaamist võib mõjutada suur võlg. Ringkonnakohus leiab samuti, et süüdlase karistusaegne käitumine ei kaalu üles kuritegude asjaolusid, J. Hohlov isikut ega varasemat elukäiku (kuues reaalne vangistust) ning tema väidetav muutumine ei välista uute raskete kuritegude toimepanemist. Võimalik, et viimase karistuse kandmise ajal on J. Hohlov tõepoolest muutunud. Tema minevikku ning uue kuriteo riske arvestades oleks kohtukolleegiumi arvates siiski ülioluline karistuse kandmise jätkamine avavanglas, kus J. Hohlovi saaks kinnistada tööharjumusi ja mõnevõrra vabamates tingimustes tegeleda oma majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega ning seaduskuulekate hoiakute kinnistamisega. Nimelt nähtub iseloomustusest J. Hohlovi hoiakutes ja mõtlemises ning teistes eluvaldkondades riske, mida võimendab pikaajaline sõltuvus alkoholist.
14.Maakohus kaalus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidis, et J. Hohlovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus analüüsis nii J. Hohlovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud J. Hohlovi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et J. Hohlov suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Juhan Sarv

Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5402/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja