Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. august 2019.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-5314 (kohtueelses menetluses 19231501023)
Kohtunik
Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Abiprokurör
Kadi Ruus
Kriminaalasi
S.P süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
S.P Isikukood: XXX; elukoht: xxxx; emakeel: xxxx; xxxx; haridus: xxxx; töökoht: xxxx.
Tõkend
KrMS § 217 alusel peeti S.P kahtlustatavana kinni 20.05.2019.a ja Harju Maakohtu 21.05.2019.a määruse alusel vahistati kaheks kuuks, s.o kuni 19.07.2019.a. Harju Maakohtu 04.07.2019.a määrusega jäeti tõkend – vahistamine – muutmata.
Karistatus
Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 6 kriminaalkaristust ja 14 väärteokaristust. Viimati kriminaalkorras karistatud 23.05.2018.a Harju Maakohtu otsusega 1-18-4337 KarS § 424 lg 2 järgi mõisteti lühimenetluses vangistus 8 kuud, moodustati liitkaristus 29.03.2018.a Harju Maakohtu otsusega kokku 1 aasta 3 kuud 28 päeva. 23.12.2018.a Harju Maakohtu määrusega vabastati tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest, millest esimesed 2 kuud oli elektroonilise valve all, karistust kandis 21.05.2018.a-19.12.2018. a. Merike Allikmäe (loobus kohtuistungil)
Kaitsja
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
S.P ́it süüdistatakse selles, et tema, olles varem 15.06.2016 Harju MK otsusega 116-4608 KarS § 121 järgi süüdi mõistetud, uuesti 19.05.2019 kella 18.15 paiku viibides
aadressil xxxx , õues tekkinud konflikti käigus korduvalt lõi kannatanut O K ́t rusikaga pea piirkonda, mille tulemusena kannatanu kukkus ja S.P lõi veel mitmel korral kannatanut rusikatega näo piirkonda. Oma tegevustega tekitas S.P kannatanule tervisekahjustusi. Samuti tema 19.05.2019 kella 21.45 paiku viibides aias aadressil xxxx, lähenes kannatanu O K ́le ja lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda, mille tulemusena viimane kukkus pikali, seejärel lõi S.P veel mitmel korral kannatanut rusikaga pea piirkonda. Oma tegevustega tekitas S.P kannatanule tervisekahjustusi – vastavalt 20.05.2019 kell 00.12 koostatud isiku läbivaatuse protokollile - vasaku silma alla hematoomi ja paistestuse, parema silma alla paistetuse ja punetuse, paremale jalale kriimustuse. Seega S.P pani korduvalt toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus, süüdistatav S.P ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlmisid 27.06.2019.a kokkuleppe järgnevas. Prokurör taotleb kohtus mõista süüdi S.P KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifiteeritavate kuritegude toimepanemise eest ja karistada 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust 23.05.2018 Harju Maakohtu otsusega 1-184337 mõistetud karistuse ärakandmata osa (kantud 21.05.2018 -19.12.2018 – 6 kuud 28 päeva) 9 kuu võrra, seega liitkaristuseks jääb 1 aasta 3 kuud ja karistuse alguseks lugeda 19.05.2019.a (kinnipidamise päev). Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled kinnitasid 22.08.2019.a toimunud kohtuistungil, et jäävad kokkuleppe juurde Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. S.P kuulub KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.