Kriminaalasi nr 1-16-2129
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
7. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-2129
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Prokurör
Abiprokurör Valdo Gerassimov (arvamus esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Rommerd Mandriku tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
elukoht (vabanemisel): puudub; isikukood: 38407280242; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub.
Kohtuistungi toimumise aeg
17.07.2019. a (kaugkohtuistung)
Jätta Rommerd Mandrik temale Pärnu Maakohtu 14.04.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2129 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Pärnu Maakohtu 14.04.2016. a otsusega tunnistati Rommerd Mandrik süüdi KarS § 141 lg 2 p 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, ja KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Rommerd Mandrikule liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Rommerd
Mandrikule mõistetud karistust 1/3, s.o 2 aasta 6 kuu vangistust, võrra. Rommerd Mandrikule mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.02.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-891 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 6 päeva vangistust, võrra. Rommerd Mandrikule mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud 6 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.10.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.10.2015. a ja lõppeb 11.02.2021. a. Vangla ei toeta Rommerd Mandriku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Rommerd Mandriku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
Süüdimõistetu Rommerd Mandrik selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
toime uue samalaadse kuriteo (vabanes 23.12.2014. a, uus kuritegu 05.10.2015. a). Kuna Rommerd Mandrik on järjepidevalt toime pannud kuritegusid samadel asjaoludel (arvestades Pärnu Maakohtu 16.02.2010. a ja 14.04.2016. a otsustes nähtuvaid asjaolusid), ei ole kohus veendunud, et Rommerd Mandriku suhtes on senini ära kantud karistus avaldanud piisavat mõju ning ta on suuteline vabaduses oma senist tegutsemismustrit muutma. Kohtu hinnangul on kuritegude toimepanemise asjaolud rasked, kuna Rommerd Mandrik on toime pannud kuriteo, millega riivatakse kannatanu seksuaalse enesemääramise õigust, aga ka kahjustatakse raskelt nii kannatanu füüsilist, kui ka vaimset tervist. Rommerd Mandrik on taaskord rünnanud võõrast, juhuslikku möödakäivat naisterahvast ning füüsilist vägivalda tarvitades nõudnud suguühendusse astumist (sarnased kuritegude toimepanemise asjaolud nähtuvad ka Pärnu Maakohtu 16.02.2010. a otsusest kriminaalasjas nr 1-10-891). Lisaks peab kohus oluliseks, et Rommerd Mandrik ka ähvardas kannatanut tapmise toimepanemisega, kui kannatanu kellelegi julgeb kuriteo toimepanemisest rääkida. Kohus, arvestades Rommerd Mandriku selgitusi kohtuistungil ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei ole veendunud, et Rommerd Mandrik on senini aru saanud toimepandud kuritegudest ning teinud vajalikud järeldused. Rommerd Mandrik ise seostab enda kuritegelikku käitumist ravi mitte saamisega ja on veendumusel, et kuna ta nüüd 2 aastat on ravi saanud, ta enam kuritegude toimepanemist ei jätka. Sealjuures puudub kohtul veendumus (arvestades Rommerd Mandriku selgitusi), et Rommerd Mandrikul on vabanemise korral olemas kindel teadmine ja plaan, kuidas ravi jätkata (ja millist laadi ravi ta vajab), et mitte sooritada samalaadseid kuritegusid. Seega ei ole kohtu arvates maksimaalselt maandatud Rommerd Mandrikust lähtuvad uute kuritegude toimepanemise riskid. 3.2 Käesoleva vangistuse jooksul on Rommerd Mandrik läbinud seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi Uus suund. Materjalidest nähtuvalt on sotsiaalprogrammi läbiviija sõnul Rommerd Mandrik väga avameelne ja püüdlik ning analüüsis oma elukäiku asjalikult. Samuti on saanud uut infot enda ja enda võime kohta. Rommerd Mandrik on alates 17.05.2019. a tugiteenusel. Lisaks on Rommerd Mandrik töötanud majandustöödel. Samuti puuduvad Rommerd Mandrikul kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral soovib Rommerd Mandrik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt pakutavale elamispinnale (turvakodu) Haapsalus kuni püsiva eluaseme leidmiseni. Kuna tegemist on ajutise elamispinnaga ja turvakoduga, järeldub, et vabanemise korral puudub Rommerd Mandrikul kindel elukoht, s.o elukoht, mida oleks võimalik KarS § 75 lg 1 p 1 alusel määrata isiku alaliseks elukohaks ja mille järgi teostada kriminaalhooldust. Rommerd Mandriku sõnul saaks ta vabanemise korral tööle asuda xxxxxxxxxxxxxx (endine töökoht). Vastavat garantiikirja kohtule edastatud ei ole. Tartu Vangla andmetel on 04.04.2019. a seisuga Rommerd Mandrikul tasumata nõudeid summas 3196 eurot ja vabanemisfondis on 209 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.