Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

1 (3)

kohtuotsusega mõistetud vangistust Pärnu Maakohtu 16.02.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-891 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 4 kuud 6 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Rommerd Mandriku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.10.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.02.2021. 05.06.2018. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Rommerd Mandriku ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märkis kinnipeetavat positiivselt ja negatiivselt iseloomustavad asjaolud ning neid kogumis hinnates leidis, et Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Rommerd Mandrik avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ning teab, mida tähendab elektrooniline järelevalve. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema elutingimused vabaduses. Oluliseks pidas kinnipeetav seda, et saab vanglas ravi, mida talle varem ei määratud. Vabaduses ei osanud ta ise ravi saamiseks kuhugi pöörduda ning eelmise vangistuse ajal kinnitati talle, et ravi ei ole vaja. Süüdimõistetu soovib vabaneda, et tasuda oma võlgnevusi. Ta selgitas, et kohtutäitur tahab tema maja võlgnevuste katteks müüa.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Rommerd Mandrik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Nimetatud aadressil asuv eramu on kinnipeetava ja tema venna kaasomandis. Eramu on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja kinnipeetava vend on andnud selleks nõusoleku. Seega esinevad formaalsed alused Rommerd Mandriku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rommerd Mandrik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kannab hetkel teist reaalset vangistust. Varasemalt on ta toime pannud nii varavastaseid kui isikuvastaseid (seksuaalse enesemääramise vastaseid) süütegusid. Käesolevat karistust kannab Rommerd Mandrik taas isikuvastaste süütegude, s.o vägistamise ning ähvardamise eest. Vähetähtis ei ole seegi, et kuritegu on toime pandud katseajal. Nimelt vabastas Tartu Maakohus 12.12.2014. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-10-891 Rommerd Mandriku Pärnu Maakohtu

2 (3)

16.02.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-891 mõistetud karistuse kandmiselt tingimis enne tähtaega. Kinnipeetav vabanes vanglast 23.12.2014 ning peeti uues kuriteos kahtlustatavana kinni 05.10.2015. Seega pani Rommerd Mandrik uue kuriteo toime ligi 10 kuud pärast vanglast vabanemist. Süüdimõistetu tunnistab kuritegude toimepanemist ning peab selle põhjuseks oma tervislikku seisundit, millele ei ole varasemalt piisavalt tähelepanu pööratud. Samas ei ole ta ise abi otsinud. Nii käeoleva kui varasema karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogramme: „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Uus Suund“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „Õige Hetk“, „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“. Praeguse vangistuse ajal on korratud seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Uus Suund“. Lisaks töötab kinnipeetav majandusabitöödel toidujagajana. Tema käitumine vangistuse ajal on olnud hea. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud isiksushäire, mis avaldab mõju tema üldisele käitumisele. Vangla iseloomustusest nähtub seegi, et temal esinev psühhiaatriline probleem ei pruukinud olla käesoleva kuriteo toimepanemise ajendiks. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav hetkel psühhiaatrilist medikamentooset ravi ei saa. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et saab ravi (tabletiravi) ja loodab, et see aitab edaspidi kuritegude toimepanemist vältida. Rommerd Mandriku vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuid ei erine varasematest. Ta asuks elama taas koos vennaga nende kaasomandis olevasse eramusse. Tööle on võimalik asuda OÜ-sse Narmiks abitöölisena. Lisasissetulekuks on töövõimetuspension. Tema tutvusringkond on väike, peamiselt suhtleb vennaga. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Rommerd Mandriku vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Asjaolu, et süüdimõistetu on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja täitnud nõuetekohaselt individuaalset täitmiskava, ei ole see piisav, et teda seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel vabastada. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Rommerd Mandrikul on kalduvus panna toime samalaadseid süütegusid, ta soovib oma käitumist muuta, kuid ei oma selleks kindlat plaani. Kohtu arvates ei ole karistus tema puhul veel eesmärki täitnud ning süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.