Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
27.06.2019
koht
Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-18-9275
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin
20.06.2019 erakorraline ettekanne T.N-ile Viru Maakohtu 15.11.2018 kohtumäärusega määratud käitumiskontrolli ajaks täiendava kohustuse määramiseks T.N sünd. 30.09.1999, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhih aridus, emakeel eesti keel, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin
20.06.2019 erakorraline ettekanne rahuldada.
Määrata T.N-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 p.7 – mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata, v.a. lähisugulased. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
T.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.11.2018 otsusega Karistusseadustiku (edaspidi tekstis: KarS) §120 lg.1 järgi kiir-kokkuleppemenetluses ning karistati KarS §64 lg.2, §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 7 kuud 27 päeva ja rahali se karistusega 54 päevamäära ulatuses, s.o summas 540 eurot. KarS §74 lg.1 alusel määrati, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud, mille kestel pidi T.N täitma talle KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 01.12.2018. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 20.06.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku määrata T.N-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et T.N rikkus talle käitumiskontrolli ajaks pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 06.06.2019 sai kriminaalhooldusametnik e-kirja teel informatsiooni Ida Prefektuurist ja 20.06.2019 vastuse järelepäringule, et 05.06.2019 kell 19.37 kontrollis piirivalve patrull kohas Kauksi rand xxxx T.N joovet. Tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,80 mg/l kohta. 18.06.2019 antud seletuses tunnistas T.N , et nad käisid sõpradega Kauksi rannas ja tarvitasid alkoholi. Ta arvas, et ei jää vahele. Esmakohtumine, mille käigus tutvustati kriminaalhooldusalusele talle katseajaks määratud õigusi ja kohustusi, toimus 19.12.2018. Registreerimiskohustuse rikkumisi ei ole toimunud. Katseaja alguses esitas T.N avalduse elukoha vahetamiseks ja kriminaalhoolduse üleviimiseks Harju piirkonda. Ajavahemikus 21.01.2019 - 29.05.2019 elas T.N Tallinnas ja kriminaalhooldust viidi läbi Harju piirkonnas. Kogu katseaja jooksul on kriminaalhooldusametnikud pidanud T.N-ile selgitama igasuguste lepingute ja dokumentatsiooni vajalikkust ning seaduslikkust. Tihti ei ole tal olnud esitada üürilepingut või siis töölepingut, mis omakorda näitab kriminaalhooldusaluse suhtumist Eesti Vabariigis kehtestatud seadustesse. T.N-il puudub ametlik töökoht. Katseaja jooksul on töötanud vaid lühiajalisi perioode ja töölepingut ametnikule esitanud ei ole. 06.06.2019 sai kriminaalhooldusametnik samuti teate, et 05.06.2019 kell 19.37 kontrolliti joovet kriminaalhooldusalune X.-Y. M-l. Mõlemad kriminaalhooldusalused tunnistasid, et tarvitasid koos Kauksi rannas alkoholi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata T.N-ile KarS §75 lg.2 p.7 alusel täiendavaks kohustuseks mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata, v.a. lähisugulased. Antud kohustus aitaks kriminaalhooldusalust distsiplineerida vähendada suhtlusringkonnast tulenevat mõju tema käitumisele ja õiguskuulekusele. T.N on andis nõusoleku antud kohustuse määramiseks 18.06.2019 seletuses.
Maakohtu määruse põhjendused
Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja selle peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu katseaeg on kulgenud mõningate mööndustega, kuid kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks veel leebema mõjutusvahendi kohaldamist, oleks karistuse täitmisele pööramine siiski ennatlik. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud põhjendustega, mille kohaselt tuleb T.N-ile anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Nii tuleb talle katseajaks määrata täiendavaks kohustuseks mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata, v.a. lähisugulased. Antud kohustus aitaks kriminaalhooldusalust distsiplineerida vähendama suhtlusringkonnast tulenevat mõju tema käitumisele ja õiguskuulekusele. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. See aga omakorda võimaldab teha muudatusi tema eluviisis ja mõjutab teda kohusetundlikumalt suhtuma kohtu määratud kontrollnõuete täitmisesse. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata T.N-ile lisakohustuseks KarS §75 lg.2 p.7 alusel mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata, v.a. lähisugulased. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §74 lg.4 ning KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.1. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.