Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.06.2019.a.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

O.N-i (O.N) süüdistatakse selles, et tema 28.06.2018.a kella 14:00-15:00 vahelisel ajal, viibides xxxx asuvas korteris, tõmbas oma abikaasat K Mi korduvalt juustest ja tõukas teda kätega vastu õlga, põhjustades kannatanule K Mile füüsilist valu. Samuti tema, 17.04.2019.a kella 21:30 paiku, viibides xxxx asuvas korteris viskas metallist aerosoolpudeliga oma abikaasale K M ́ile pea piirkonda, põhjustades kannatanule K M ́ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise peavigastuse. Seega pani O.N oma tahtliku tegevusega toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt, mis on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Samuti tema, 04.10.2018.a kella 17:00 paiku ähvardas telefoni teel xxxx asuva Selveri kaupluse läheduses viibivat abikaasat K Mi tervisekahjustuse tekitamisega, sõnades: „Ma löön su pea

pooleks.“, K M võttis ähvardust reaalselt, tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna O.N on kannatanut varem kehaliselt väärkohelnud. Seega pani O.N oma tahtliku tegevusega toime tervisekahjustuse tekitamise või tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, mis on KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Ähvardamise ja kehalise väärkohtlemisega on tekitatud moraalset ja füüsilist kahju K Mi suhtes. Tsiviilhagi ei ole kannatanu esitanud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht O.N-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on O.N-i karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust ning KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ärakantuks 2 päeva eelvangistust (17.04-18.04.2019) ning kandmisele kuulub 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui O.N ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt O.N-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 810 eurot ja kaitsjatasu summas 120 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava O.N-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et O.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad O.N-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 120 eurot ning, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et sundraha kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega. Sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019. a on selle suurus 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt samuti välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus

võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus sisalduvad 1 DVD-plaat ja 2 CD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.