Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Marcus Nurmeotsa selles, et tema, 24.11.2018 kella 02.00 paiku Tartu linnas Tiigi tn 76a asuva klubi Rock & Roll juures lõi S.S. kaks korda rusikaga näopiirkonda, millest üks löök tabas kannatanu otsmikku ja teine löök prillide paremat klaasi. Sellise tegevusega põhjustas Marcus Nurmeots S.S. tervisekahjustusi: otsmikul kulmude vahel u 3 cm alal pindmise marrastuse ja turse ning ninatiival paremal u 5 cm marrastused ja turse. Sellega pani Marcus Nurmeots toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises. II Prokuröri ettepanek Prokurör teeb kohtule ettepaneku tunnistada Marcus Nurmeots süüdi KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära (1 päevamäär = 10 eurot), s.o 2000 (kaks tuhat) eurot. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t Marcus Nurmeotsal tuleb kohe tasuda rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 1000 eurot ja rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 1000 eurot ei pöörata täitmisele, kui Marcus Nurmeots ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. III Kohtu seisukoht süüdistuse kvalifikatsiooni ja tõendatuse osas 2 (5)

Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi ega seksuaalkurjategijate kompleksravi. Karistusseadustiku § 121 lg 1 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt sisaldab objektiivne koosseis kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis. Tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikul saabumisel ei ole tähtsust. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, so inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Kohus on seisukohal, et Marcus Nurmeotsa tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud. Marcus Nurmeotsa poolt 24.11.2018.a kella 02.00 paiku S.S. kaks korda rusikaga näopiirkonda löömine on tõendatud kannatanu S.S. ütlustega, samuti tunnistajate K.M.L. ja R.V. ütlustega, mille kohaselt viibisid S.S, K.M.L, R.V, M.K. , R.R. ja E.E. 24.11.2018.a kella 02.00 paiku Rock n Roll klubi ees Tartu linnas Tiigi tn 76. Ühel hetkel tuli Marcus Nurmeots K.M.L. rääkima. S.S. naeris millegi peale ning Marcus Nurmeots ütles S.S. „mida sa naerad?“ ja lõi kannatanule kahel korral rusikaga vastu näo piirkonda. Eeltoodut kinnitavad ka S.S. teade süüteo kohta, sündmuse protokoll-arvestuskaardi väljatrükk ja patrullilehe koopia koos fotoga kannatanust. Süüteoteate kohaselt ründas Marcus Nurmeots 24.11.2018.a kella 02.00 paiku S.S, lüües käega vastu nägu. Enne lööki seisis S.S. sõpradega tänaval ja naeris, mis ei meeldinud lööjale ja Marcus Nurmeots virutas rusikaga näkku. Fotol on kujutatud S.S, kellel on näha marrastus ja turse otsa ees ning nina küljel verelaadne määrdumine. Sündmuse protokoll-arvestuskaardi väljatrükist nähtub, et 24.11.2018.a kell 02.02 registreeriti sündmus, kus Tartus Tiigi tn 76a, Rock n Roll tuldi teatajale kallale, peksja on kohal. Teataja ilmus patrulli juurde. Löödud ühe korra rusikaga näo piirkonda, väidetavalt ilma põhjuseta. Teataja sõbrad tunnevad lööjat, kelleks Marcus Nurmeots. Patrullilehe koopiast nähtub, et 23.11.2018.a kell 16.00-04.00 olid patrulltoimkonnas vanem S.S1. ja V.S. . Lahtrisse „Töö ajal tehtud märkused ja tähelepanekud“ on märgitud, et kell 02.04 Tiigi tn 76a, teatajale S.S. anti peksa. S.S. sõnul lõi teda rusikaga näkku Marcus Nurmeots. Nina peal ja põsel vigastused – fotografeeritud. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 24.11.2018.a kell 02.01 tehti Häirekeskusele kõne, milles meesterahvas ütleb, et Tartus Rock n Rolli ees toimub kaklus ja üks tüüp lõi helistajat. Meesterahvas ütles, et peksja on veel koha peal ja teda löödi lambist rusikaga ning hetkel kaklust ei toimu. Oma nimeks ütles helistaja S.S. sünniajaga XX.XX.XXXX .a. Kannatanul tekkinud vigastusi tõendavad SA Tartu Ülikooli Kliinikum Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonna patsiendi traumakaardi koopia, päeviku väljavõte haigusjuhust nr XXX ja foto vigastustest. S.S. tuvastati otsmikul kulmude vahel ca 3 cm alal pindmine marrastus ja turse, ninatiival paremal ca 5 cm marrastused, turse. Seega on tõendamist leidnud, et Marcus Nurmeots lõi 24.11.2018.a kella 02.00 paiku Tartu linnas Tiigi tn 76a asuva klubi Rock & Roll juures S.S. kaks korda rusikaga näopiirkonda,

3 (5)

mille tagajärjel tekkisid kannatanule järgmised tervisekahjustused: otsmikul kulmude vahel u 3 cm alal pindmine marrastus ja turse ning ninatiival paremal u 5 cm marrastused ja turse. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani süüdistatav Marcus Nurmeots eelkirjeldatud teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kannatanu ütluste kohaselt tabas süüdistatava rusikalöök teda nina kohale otsa ette ja teine löök tabas vastu paremat prilliklaasi. Löökide tagajärjel oli paremalt poolt nina pealt ja otsa eest nahk katki ja verd jooksis. Järgmine päev märkas, et need kohad, kuhu teda löödi, olid ka paistes. Seega pidi süüdistatav olema teadlik, et rusikaga kahel korral näopiirkonda lüües võib selline tegevus põhjustada kannatanule valuaistingu ja tervise kahjustuse ja sellise tegevusega paneb ta toime süüteokoosseisule vastava teo. Seega möönis Marcus Nurmeots oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis seega kannatanu kehaline väärkohtlemine subjektiivse koosseisu tunnused ning pani toime KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud Marcus Nurmeotsa teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 121 lg 1 näeb kehalise väärkohtlemise eest vastutusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Marcus Nurmeotsa karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Marcus Nurmeotsa ei ole kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on Marcus Nurmeotsa karistatud neljal korral. Kohtu hinnangul on Marcus Nurmeotsa võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Marcus Nurmeotsa ei ole varem kehalise väärkohtlemise eest ega ka üldse kriminaalkorras karistatud. Arvestades Marcus Nurmeotsa teo iseloomu, st et tegu oli isikuvastase süüteoga, kus süüdistatav lõi kannatanut kahel korral rusikaga nöopiirkonda, peab üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt temale mõistetav karistus olema tuntav ja andma ühiskonnale selge signaali, et selline tegu ei ole tolereeritav. Seetõttu ei tohi süüdistatavale kuriteo eest mõistetav karistus olla miinimummääras, mis KarS § 44 lg 1 kohaselt on 30 päevamäära, vaid teda on põhjendatud karistada prokuröri ettepanekus taotletud ulatuses, s.o 200 päevamäära suuruse rahalise karistusega. KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Marcus Nurmeotsa keskmise päevasissetuleku suurus 2017.a pärast seadusega ettenähtud 4 (5)

mahaarvamiste tegemist oli 0 eurot. Järelikult oli tema 2017. aasta keskmine päevasissetulek alla seadusega sätestatud miinimumpäevamäära ning seega tuleb rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lõikest 2, mille kohaselt arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär ehk 10 eurot. Arvestades Marcus Nurmeotsa süü suurust, on võimalik süüdistatavat mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega ning seda osaliselt tingimisi. Seega kohus nõustub prokuröri taotlusega ja mõistab KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Marcus Nurmeotsale rahalise karistuse 200 miinimumpäevamäära. KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel tuleb Marcus Nurmeotsal koheselt ära tasuda rahaline karistus 100 päevamäära, so 1000 eurot ning rahalise karistuse ülejäänud osa 100 päevamäära, so 1000 eurot jätta Marcus Nurmeotsa suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Marcus Nurmeots ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Marcus Nurmeotsa menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 810 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 esimesele lausele hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades et süüdistataval kuulub tasumisele ka rahaline karistus, käib Marcus Nurmeotsale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Marcus Nurmeotsa varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 810 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VI Kohtu seisukoht asitõendi osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat Häirekeskusele 24.11.2018.a tehtud kõne salvestisega (pakend HK-1). Nimetatud CD-plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. VII Kannatanu teavitamine Kannatanu S.S. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 tuleb teavitada kannatanut S.S. Marcus Nurmeotsa ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.