Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 21. mai 2019 1-08-11341 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Juri Jaskelaineni (isikukood 35906070325) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 5. aprilli 2019. a määrus Juri Jaskelainen Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 5. aprilli 2019. a määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
2.Jätta Juri Jaskelaineni määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 16. aprilli 2009. a otsusega karistati Juri Jaskelainenit KarS § 114 p 5 järgi vangistusega 18 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti J. Jaskelainenile liitkaristus 19 aastat 8 kuud 18 päeva vangistust. J. Jaskelaineni karistusaeg algas 9. aprillil 2008 ja lõpeb
2.27. veebruaril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Jaskelaineni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toeta J. Jaskelaineni ennetähtaegset vabastamist. Viru Maakohtu määrus
3.Viru Maakohus jättis 5. aprilli 2019. a määrusega J. Jaskelaineni karistuse kandmiselt vabastamata.
Kohus leidis, et süüdimõistetut ei saa vabastada. Karistusregistri andmetel on tal neli kehtivat kriminaalkaristust ja ka vanglas on ta neljandat korda. Sellest järeldub, et varasemad karistused, sh reaalsed vangistused ei ole J. Jaskelainenile vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Viimasel korral karistati teda mõrva eest. Positiivsena võib välja tuua, et J. Jaskelainenil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, temaga viidi läbi vestlused majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest ja ta töötab majandustöödel. Varasemalt töötas ta koristajana, kuid nüüd ehitusabitöölise ja kaaskinnipeetava abistajana. Vabanemisel on J. Jaskelainenil elu- ja töökoht. Kindel töökoht tagaks igakuise sissetuleku. Kuna elu- ja töökoht olid süüdimõistetul ka enne kuritegu, siis ei ole need hüved ilmselt määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetaval on võlgu üle 8000 euro ja see mõjutab tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt. Ebapiisav majanduslik toimetulek on J. Jaskelaineni puhul uue kuriteo sooritamise riskiks. Eeltoodust tulenevalt puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid piisavalt mõjusad vahendid, hoidmaks ära J. Jaskelaineni uut kuritegu. Kuigi kinnipeetava puhul on positiivseid tegureid vangistuses käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa selle pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. J. Jaskelainenit positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, millised kohus luges kaalukamateks.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Maakohtu määruse vaidlustas J. Jaskelainen. Ta palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada. Süüdimõistetu märgib, et maakohus nägi tema puhul mõndagi positiivset. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud kõikvõimalikud sotsiaalprogrammid, ta on vangistuse ajal pidevalt töötanud, tal on elu- ja töökoht (sissetulek annab võimaluse kustutada hagisid, maksta üüri, muretseda vajalikke kaupu) ning ta lubab, et ei suhtle kohtulikult karistatud isikutega. J. Jaskelainen lisab, et tal on lapsed, kellega ta vangistuses olles on suhelnud ja kes ootavad tema vabanemist ning on lubanud teda materiaalselt abistada. Ta ei nõustu kohtu seisukohaga, et majanduslikud raskused võivad juhtida teda kuritegelikule teele. Läbitud kursused ja vestlused psühholoogidega on tekitanud temas kindla veendumuse, et elada tuleb seaduskuulekalt. Ta on läbi mõelnud, kuidas seatud eesmärke saavutada ning kõik eeldused sihtide saavutamiseks on olemas – ta on õppinud mitut eriala, ei ole kuritarvitanud alkoholi, tal ei ole kokkupuuteid narkootikumidega ja ta loobus suitsetamisest. Elektrooniline valve tagaks täieliku järelevalve tema käitumise üle ning uus õigusrikkumine tooks kaasa tema kohese saatmise vanglasse. J. Jaskelainen märgib ka, et paari kuu pärast saab ta 60-aastaseks ja mõne aasta pärast on ta pensioniealine, s.t tal läheb töökoha leidmine raskemaks. Vabaduses töötamisega suurendaks ta pensionistaaži ja kustutaks kahjunõudeid. J. Jaskainen toonitab veel, et vangla-aastad panid teda kriitiliselt mõtlema minevikule ja möödunud elule, kus ta kordas vanu vigu ikka ja jälle. Vead kordusid, kuna tal ei olnud tuge, mis oleks teda hoidnud väärale teele astumast. Nüüd leidis ta toe kristlikust kirikust ning kohtumine Jumalasse siiralt uskuvate inimestega andis talle kindluse, et ta ei pane enam toime kuritegusid. Ta otsustas kindlalt, et elab oma elu Jumala seaduste järgi koos uute õdede ja vendadega, kes on lubanud teda toetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta J. Jaskelainen tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata, on veatu. Kohtumääruse põhjendusi tuleb aga täiendada, kuna esimese astme kohus argumenteeris süüdimõistetu vangistusse jätmist puudulikult. Põhistusi lisades märgib kolleegium järgmist. 2(4)
6.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). See tähendab, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata just uute kuritegude tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende toimumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal.
7.Maakohus nimetas ära, et J. Jaskelainen pani toime mõrva, kuid kuriteo asjaolusid vähimalgi määral ei käsitlenud. Ringkonnakohus tutvus kohtute infosüsteemis Harju Maakohtu 16. aprilli 2009. a süüdimõistva otsusega, millega J. Jaskelainen tunnistati süüdi KarS § 114 p 5 järgi. Kohtuotsusest selguvalt tappis J. Jaskelainen 1. aprillil 2008 pandimaja töötaja seoses röövimisega. Soovides maha suruda vastupanu, kägistas süüdimõistetu kannatanut, peksis teda käte ja jalgadega, paiskas naise vastu pandimajas olevaid esemeid, sidus tema käed ja jalad kinni teibi, juhtmete ja püksirihmaga, samuti sidus kileteibiga kinni kannatanu nina ja suu (sulgedes selliselt hingamisteed) ning muljus tema rindkeret jalgade ja põlvedega. Kannatanu suri kuriteopaigas mehhaanilise lämbumise tagajärjel kolme erineva mehhanismi kombineerumisel – lisaks suu ja ninaavade sulgusele võisid lämbussurmale kaasa aidata ning suremisprotsessi kiirendada suu- ja ninaavade sulgusega samaaegselt toimunud rindkere ja kõhu kompressioon ning kätega kägistamine. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kirjeldatud asjaoludel sooritatud kuritegu, saaks J. Jaskelainenit ennetähtaegselt vanglast vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht oleks väga väike. Sellist prognoosi aga teha ei saa.
8.Kolleegiumi hinnangul välistavad J. Jaskelaineni kuriteo asjaolud, isik ja varasem elukäik võimaluse näha temast lähtuvat ohtu ennetähtaegselt vabastamiseks piisavalt väiksena. Kuriteo tehiolusid ringkonnakohus juba käsitles. Need näitavad J. Jaskelaineni kohta, et ta on suuteline massiivseks ja brutaalseks vägivallaks. Eelnevast elukäigust tuleb tähele panna, et kehtivaid karistusi on süüdimõistetul neli – lisaks mõrvale on teda kolme kohtuotsusega karistatud kelmuste eest. Vaatamata karistamistele, sh neljal puhul reaalselt mõistetud vangistustele, on J. Jaskelaineni kuriteod kordunud ning kuritegude raskusaste on suurenenud, kulmineerudes mõrva toimepanemisega. See tähendab, et kuritegelik käitumine on süüdimõistetule omane ning püüded süüdimõistetut karistustega mõjutada on seni selgelt ebaõnnestunud.
9.Ringkonnakohus leiab ka, et kuigi J. Jaskelaineni viimasest kuriteost – mõrvast – on möödas 11 aastat ning ta on selle aja veetnud vangistuses, ei ole selle teo asjaolude tähtsus tänaseks vähenenud määral, mis võimaldaks temast lähtuvat ohtu pidada minimaalseks. Asjaolu, et kinnipeetav on vanglas end ülal pidanud korrakohaselt, osalenud mitmetes tegevustes ja töötanud, sellist järeldust ümber ei lükka. Nagu juba märgitud, räägivad J. Jaskelaineni korduvad karistamised tema kriminaalsetest hoiakutest, oskamatusest käituda vabaduses seaduskuulekalt ja vägivaldsusest. Ehk siis see, et ta on end vanglas ülal pidanud hästi ning osalenud ka mitmetes tegevustes ja töötanud, tema vabastamise seisukohalt määrava tähendusega ei ole.
10.J. Jaskelainen on ka ise määruskaebuses tunnistanud, et kordas samu vigu ikka ja jälle, oskamata käituda teisiti. Tõsi, ta loodab, et suudab seekord vigu vältida, kuna tal on tugev toetajaskond – kristliku kiriku liikmed. Samuti märgib ta, et tal on elu- ja töökoht ning perekond on valmis teda igakülgselt abistama. Ringkonnakohus leiab, et kuigi J. Jaskelaineni vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei vii see tema osas tehtud negatiivset uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi miinimumini. Elu- ja töökoht olid süüdimõistetul ka viimase kuriteo toimepanemise ajal. Tal ei pruukinud olla küll toetajaid kirikukoguduse liikmete hulgas (millist muutust võrreldes varasemaga peab oluliseks 3(4)
J. Jaskelainen), kuid perekonna näol olid toetajad tal olemas. Sellele vaatamata võttis süüdimõistetu ette röövimise, mille käigus ta tappis ulatuslikku ja rasket vägivalda kasutades inimese.
11.Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et J. Jaskelaineni kuriteo (mõrv) asjaoludest, süüdlase isikust ning varasemast elukäigust nähtub tänini uue kuriteo toimepanemise ohuprognoos määral, mis ei võimalda tema vabastamist rohkem kui 8 aastat enne talle mõistetud karistusaja lõppu. Kuna varasema käitumise põhjal on J. Jaskelainenilt karta üliraskeid kuritegusid, peaks uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema erakordselt madal. Seda pole aga olemasoleva teabe põhjal võimalik väita. Süüdimõistetu peab jääma vangistusse.
12.Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 5. aprilli 2019. a määruse sisuliselt muutmata, kuid täiendab seda omapoolsete põhjendustega. J. Jaskelaineni määruskaebus jääb rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.