Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
gemise aeg ja koht
15. mai 2019, Viljandi kohtumaja
lasja number
1-19-3834 (19284000167) Aivar Hint
ungi sekretär
Kätlin Lumi
lasi
Sander Veedi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid
av
abiprokurör Lily Sandel Sander Veedi (isikukood: 39605316038; elukoht: xxxxxx xxx-xx xxxxxxx xxxx ; karistatus: kriminaalkorras korduvalt karistatud 1) Tartu Maakohtu 12.06.2014.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3802 karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi 1 kuu pikkuse tingimisi vangistusega, KarS § 74 lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; 2) Tartu Maakohtu 06.11.2014.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6253 karistatud KarS § 266 lg 2 p 3, KarS § 199 lg 2 p 7, 8 – KarS § 25 lg 2 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mis liideti KarS § 65 lg 1 alusel p-s 1 nimetatud karistuse ära kandmata osaga ning liitkaristuseks mõisteti 4 kuud ja 25 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata, katseajaks määrati 18 kuud; 3) Tartu Maakohtu 11.06.2015.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4740 karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel ning kohaldades KarS § 65 lg 2 mõisteti liitkaristus Tartu Maakohtu 06.11.2014. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osaga. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2015.a. 4) Viru Maakohtu 27.10.2015.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6913 karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 202 lg 2 p 2 alusel ning kohaldades KarS § 65 lg 1 mõisteti liitkaristus eelnevas, s.o p-s 3 nimetatud karistuse ärakandmata osaga. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 25 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2015.a. Viru Maakohtu 25.10.2016.a kohtumäärusega vabastati Sander Veedi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. Vastavalt KarS § 76 lg 5 ja § 78 lg 2 määrati Sander Veedi katseaja pikkuseks 6 (kuus) kuud ning kohustati teda katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja –
kohustusi. Tartu Maakohtu 31.01.2017.a. kohtumäärusega pöörati Sander Veedile mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.2017.a, vabanes karistuse kandmiselt 10.07.2017.a. 5) Harju Maakohtu 31.05.2018.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-18-577 karistatud KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 121 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. Asus karistust kandma 06.03.2018. a ning vabanes vangistuse kandmiselt 04.01.2019.a.; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sander Veedilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 405 (nelisada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Sander Veedi toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 31.05.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-577 karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega (vabanes vangistuse kandmiselt 04.01.2019. a) ning 22.02.2017. a otsusega väärteoasjas nr 231617000660 KarS § 218 lg 1 – KarS § 25 lg 1 järgi, s.o väheväärtusliku asja varguse katse, rahatrahviga ning millised karistused ei ole kustunud, võttis 25.04.2019. a kella 21.53 ajal Viljandi linnas Leola tn 14a asuvast SuperAlko kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viina Zeljonaja Marka 100 cl maksumusega 20,99 eurot ning ühe pudeli viina Mernaya Na Moloke 100 cl maksumusega 17,99 eurot, möödudes kassast nende eest maksmata. Kirjeldatud tegevusega põhjustas Sander Veedi Aldar Eesti OÜ-le kahju summas 38,93 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 ja 2 arvatakse mõistetava karistuseaja hulka Sander Veedi poolt
eelvangistuses viibitud aeg 25.04.2019.a–27.04.2019.a, s.o 3 päeva vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sander Veedi ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine. Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid. Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Aldar Eesti OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 38,93
eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Sander Veedilt 38,93 eurot Aldar Eesti OÜ kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 810 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 405 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Sander Veedi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 465 eurot: sundraha 405 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot riigi kasuks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Sander Veedi on kahtlustatavana kinni peetud 25.-27.04.2019, seega on Sander Veedi viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olev asitõend tühi viinapudel Mernaya Na Moloke 100 cl, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.