1-119-3619
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2019, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-3619 (18267001193)
Kohtunik
Indrek Nummert
Istungisekretär
Evi Goldschmidt
Prokurör
Eliisa Sommer
Kriminaalasi Süüdistatav
Tiit Pendis süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Tiit Pendis Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kontaktandmed: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus:
39012064925 xxx xxx xx xx xx xx xxx
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
1-119-3619
Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
Tiit Pendis’t süüdistatakse selles, et 12.03.2018 eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal x koostas Tiit Pendis enda elukaaslasele H. L kuuluva sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx Lk 2 / 4
1-119-3619 müügilepingu ning täitis lepingul müüja andmed sõiduauto eelmise omaniku S.M andmetega ja võltsis müügilepingul müüja kohal S.M allkirja. Müügilepingu võltsimise eesmärgiks oli T. P sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx edasi müüa S. S ning jätta mulje, et tegemist on auto ostmisega S. M. Mazda 6 registreerimismärgiga on H. L poolt 06.12.2016 S.M ostetud, kuid Maanteeametis enda nimele registreerimata jäetud. Seega Tiit Pendis dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Tiit Pendist selles, et 12.03.2018 kella 20.00-22.00 vahelisel ajal Tiit Pendis tõendas enda poolt eelnevalt võltsitud sõiduauto eelmise omaniku S.M allkirjaga müügilepinguga, et sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xx kuulub seaduse järgi S.M, ning müüs enda elukaaslasase H. L kuuluva sõiduauto x registreerimismärgiga x S. S. Müügilepingul auto müüja kohal S. M allkirja võltsimise eesmärgiks oli jätta S. S mulje, et sõiduauto on ostetud Siim M nimeliselt isikult, kuna Mazda 6 registreerimismärgiga on H. L poolt 06.12.2016 S. M ostetud, kuid Maanteeametis enda nimele registreerimata jäetud. Seega Tiit Pendis, teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Tiit Pendist selles, et tema, 22.12.2018 kella 13.30 ajal xxx toas lõi voodis pikali olevat J. T, eelnevalt küsides: „Kas sina oledki see Talts?“ parema rusikaga vastu vasakut näo piirkonda, mille tagajärjel J. T kukkus voodisse kõhuli ja peale seda Tiit Pendis lõi kaks korda rusikas kätega pea piirkonda ning kägistas mõlema käega kukla tagant kaelast, põhjustades oma sellise tegevusega J. T füüsilist valu ja silma ümbruse pindmine vigastus, verejooks ninast ja ninaluude murd, kinnine. Seega Tiit Pendis, teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtueelses menetluses Tiit Pendise käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Tiit Pendise süüdi tunnistamist: KarS § 121 lg 1 järgi ja tema karistamist 5 kuulise vangistusega; KarS § 344 lg 1 järgi 3 kuulise vangistusega ja KarS § 345 lg 1 järgi 4 kuulise vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest suurendada raskeimat ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tiit Pendis ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 3. Lk 3 / 4
1-119-3619
Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 810 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi ei ole. Asitõend DVD-plaat jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse Haigekassale, kuivõrd kannatanu pöördus raviasutusse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.