Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Denis Stetsenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.12.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11045 KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust, KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) ja karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat. Liitkaristuseks mõisteti Denis Stetsenkole 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.10.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 16 päeva (226 tundi üldkasulikku tööd) vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti Denis Stetsenkole 2 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Denis Stetsenko eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 20.09.2017. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Denis Stetsenkolt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.01.2020. Tartu Vangla edastas 26.03.2019 kohtule materjalid Denis Stetsenko tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Denis Stetsenko tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokuröri arvates ei võimalda süüdimõistetu vabastamist tema varasem elukäik, tema isik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Denis Stetsenko avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Ta saab aru, et sõltuvus on haigus ja ta ei tohi ravi katkestada. Vabaduses toetavad teda vanemad. Ta plaanib suhelda sõltlastega, kes on pikka aega kained olnud ja psühholoogidega. Ta usub, et kui suudab jääda kaineks, siis uusi kuritegusid toime ei pane. Lisaks eeltoodule avaldas

2 (4)

süüdimõistetu, et tal on parandamatu haigus, mis seotud immuunsüsteemi kaotusega ja tema tervis halveneb.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Denis Stetsenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Denis Stetsenkot on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu teist korda. Varasemalt on ta pannud toime eriliigilisi süütegusid. Praegu kannab karistust rahvatervisevastase süüteo ja liiklussüüteo eest, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuriteod on pandud toime varasema, s.o Harju Maakohtu 20.10.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-7391 määratud katseajal. Õigusvastast käitumist on eelkõige soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest. Karistuse kandmise ajal on Denis Stetsenko võtnud osa individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustest. Tema käitumine on valdavalt olnud korrektne. Praegu on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, s.o noomitus, tööst keeldumise eest, mida süüdimõistetu põhjendas terviseprobleemidega. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel elu ja töökoht ning lähedaste toetus. Vabaduses on tal plaanis pöörduda psühholoogilisele, sotsiaal- ja kogemusnõustamise teenusele MTÜ-sse xxxxxxxxxxx Kõike eeltoodut kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et Denis Stetsenko vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal põhjalikult tegelenud enda riskikäitumisega, s.o sõltuvusprobleemiga. Ta mõistab, et tagasilanguse vältimiseks ja uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks tuleb tal narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Ta loodab leida selleks toetust MTÜ-st xxxxxxxxs, kus pakutakse erinevaid teenuseid sõltlastele ja nende lähedastele. Denis Stetsenko vabanemisjärgsed elutingimused väljavaated seaduskuulekaks eluks on kohtu hinnangul head. Seega on ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine Denis Stetsenko osas ilmselt tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi ühiskonnas kohandumiseks ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Denis Stetsenkole määrata katseaeg kuni 05.01.2020. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

3 (4)

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.