Liiklussüüteod

sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Karfentanüül kuulub VI nimekirja fentanüülide rühma. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks fentanüüli puhul 0,0013 grammist (1,3 milligrammist) fentanüülist puhta ainena ning karfentanüüli puhul 15 μgrammist (0,015 milligrammist). Sellise käitumisega pani Y.I toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Y.I-d selles, et tema juhtis tahtlikult 08.08.2017.a kella 18.19 ajal Tallinnas, Sõle tn 58 juures mootorsõidukit Volvo S60, registreerimisnumbriga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove – fentanüül, diasepaam, nordasepaam, karfentanüül). Sellise käitumisega rikkus Y.I liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Y.I toime KarS § 424 (alates 01.11.2017.a KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Grete Vahtra, süüdistatav Y.I ja tema kaitsja Dmitri Školjar on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Y.I-le karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja KarS § 424 (alates 01.11.2017.a. KarS § 424 lg 2 ) ettenähtud kuriteo toimepanemsie eest karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista Y.I-le liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.10.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7391 Y.I-le mõistetud ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 7 kuud 16 päeva (226 tundi üldkasulikku tööd), ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 3 kuud 16 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Y.I kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 20.09.2017.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Y.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuud. KarS § 55 lg 1 järgi laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Y.I-d 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Y.I temale KarS § 184 lg 1 ja KarS § 424 (alates 01.11.2017.a. KarS § 424 lg 2 ) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Y.I-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1175 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Y.I-l tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Y.I-lt tuleb välja mõista ekspertiisitasu ja joobe tuvastamise kulu kokku summas 267 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi teostamise kulu summas 255 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 1442 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 120,17 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid • Ekspertiisiks esitatud narkootilised ained, konfiskeerida KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • Kaks fooliumvoldikut, mis asuvad kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 64 lg 1, § 69 lg 7, § 65 lg 2, § 50 lg 1 p 1, § 55 lg 1 ja LS § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Y.I KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017.a. KarS § 424 lg 2) ja mõista karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks Y.I-le mõista 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.10.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuud 16 päeva (226 tundi üldkasulikku tööd) vangistust võrra ning liitkaristuseks Y.I-le lugeda 2 aastat 3 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Y.I eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 20.09.2017.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Y.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. KarS § 55 lg 1 järgi laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Y.I 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Y.I-lt 1175 eurot sundraha ja ekspertiisitasu 267 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1442 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 120,17 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Y.I-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • Ekspertiisiks esitatud narkootilised ained, konfiskeerida KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • Kaks fooliumvoldikut, mis asuvad kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.