Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. märtsi 2019. a määrus, millega ühendati kriminaalasjad nr 1-18-10475 ja 1-18-5515 ja 13. märtsi 2019. a protokolliline määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava Sharoma OÜ ja Teimuraz Kardava kaitsjad vandeadvokaat Küllike Namm ja advokaat Kristiina UrbSemjoniv Süüdistatava Maksim Danilov kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik
Teised määruskaebemenetluse pooled
Viru Ringkonnaprokuratuuri Hlebnikova;
vanemprokurör
Rita
Maksim Danilov; Teimuraz Kardava; OÜ Sharoma.
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebused Viru Maakohtu 13. ja 15. märtsi 2019. a määrustele läbi vaatamata ja tagastada need esitajatele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.5. juulil 2018 edastas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasjas nr 1-18-5515 (18930000065) Viru Maakohtusse süüdistusakti Teimuraz Kardava süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja OÜ Sharoma süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi.
2.31. detsembril 2018 edastas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasjas nr 1-18-10475 (1593000093) Viru Maakohtusse süüdistusakti Maksim Danilovi süüdistuses KarS § 3891 lg 2 - § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 394 lg 2 p-de 1,3 ja A.K. süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1,3 järgi.
3.22. veebruari 2019. a eelistungil taotlesid asjas nr 1-18-5515 kaitsjad ühendada kriminaalasi asjaga nr 1-18-10475, sest tegemist on sisult seotud asjadega. Kriminaalasi nr 1-18-5515 eraldati kohtueelses menetluses asjast nr 1-18-10475. Tegelikult selleks alus puudub ja neid asju tuleks arutada koos. Prokurör toetas ühendamist. 5. märtsil 2019. a toimus eelistung asjas nr 1-18-10475, kus kaitsjad K. Kooga ja J. Leppik ei toetanud ühendamist. Seda põhjendasid nad süüdistuse ja asja mahu suurenemisega. 13. märtsil 2019. a toimunud istungil jäid kaitsjad oma seisukohtade juurde.
4.13. märtsil 2019. a protokollis määras kohus ühendada asjad 18930000065 OÜ Sharoma ja T. Kardava süüdistuses ja 15930000093 A. K ja M. Danilovi süüdistuses ühte menetlusse. Kohus kohustas prokuratuuri esitama uue süüdistusakti koos tõlkega mai lõpuks. Kaitsjate taotlused süüdistusakti tagastamiseks jättis kohus läbi vaatamata, sest need ei ole seoses uue süüdistusakti koostamisega enam aktuaalsed. Esitatud süüdistusaktid ei ole selliste puudustega, et need tuleks prokuratuurile tagastada. Eelmenetlus jätkub ning kui tekib uusi taotlusi, sh küsimuses, kas süüdistusakt vastab seaduse nõuetele (sest pole teada, millistest põhimõtetest lähtub prokuratuur uue süüdistusakti koostamisel), lahendatakse need jooksvalt. Kohus leidis, et uute tõendite esitamine on võimalik ka kohtumenetluses, sh tõendite saamiseks, milleks pooled vajavad kohtu abi. Ainuüksi sel põhjusel pole põhjendatud asja tagastamine prokuratuurile.
5.Maakohus ühendas 15. märtsi 2019. a määrusega nimetatud kriminaalasjad ühiseks menetlemiseks üldmenetluse korras ja määras kriminaalasja numbriks 1-18-10475.
6.Kohus märkis, et asi nr 1-18-5515 eraldati asjast 1-18-10475 aegumise vältimiseks ning mõistliku menetlusaja tagamiseks. Kriminaalasja nr 1-18-5515 süüdistusakti kohaselt pani OÜ Sharma juhatuse liige T. Kardava toime kuriteod kohtuasjas nr 1-18-10475 süüdistatava M. Danilovi kaasaaitamisel, kes tegutses grupis A. K. Seega on mõlemad süüdistused omavahel tihedalt seotud. Suures osas kattuvad mõlemas kriminaalasjas kogutud tõendid. Kriminaalasjade ühendamine ja süüdistuste arutamine ühe kriminaalasja raames on põhjendatud samade tõendite topeltuurimise vältimiseks. Ühendatud kriminaalasja numbriks määras kohus 1-18-10475.
7.Kohus sedastas, et 13. märtsil 2019. a toimunud eelistungil nõustusid pooled uue süüdistusakti koostamise ja tõlkimisega vene keelde. Prokuröri kinnitusel saab uus süüdistusakt tõlkega valmis hiljemalt 2019. a mai lõpuks. Kaitsjatele tehakse kättesaadavaks kõik materjalid. Uue süüdistusakti esitamisega seoses soovisid kaitsjad esitada uued kaitseaktid ja taotlused täiendavate tõendite esitamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSED
D. Maksimovi kaitsja vandeadvokaat J. Lepiku kaebus
8.Määruskaebuses taotleb D. Maksimovi kaitsja vandeadvokaat J. Leppik tühistada Viru Maakohtu 15. märtsi 2019. a määrus asjas nr 1-18-10475 ja sellega seotud protokollilised määrused. Teha uus lahend, millega tagastada 31. detsembril 2018. a asjas nr 15930000093 esitatud süüdistusakt prokuratuurile. Määruse vaidlustamise tingib asjaolu, et seadus ei võimalda kohtul eelmenetluses korraldada kohtueelse menetluse toiminguid ja asuda täitma süüdistusfunktsioone. Kokkuvõtlikult seisneb kaebus järgmises.
9.KrMS § 262 näeb ette kohtu pädevuse eelistungil. Kui süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 nõuetele, lasub kohtul kohustus see tagastada. Süüdistaja abistamine ei ole legitiimne. Määrus käsitleb resolutsioonis justkui kahe kriminaalasja ühendamist, ent määruse põhjendused juhendavad prokuröri toiminguteks, mida saab teha vaid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Kuna lisaks kriminaalasjade ühendamisele hõlmab määrus menetlusotsustusi, millele edasikaebepiirangu laiendamine ei pruugi olla edasikaebepiiranguga kooskõlas, tuleb määruskaebuse esitamise õigust jaatada.
10.Eelistungil tuvastatud puudused süüdistusaktis tingivad süüdistusakti tagastamise. Viru Maakohus tuvastas, et kohtusse esitatud süüdistusaktide alusel ei ole võimalik asja üldmenetluses arutada. Kaitseaktis juhtis J. Leppik tähelepanu sellele, et süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 nõuetele. Määruses tuvastas Viru Maakohus, et kohtule esitatud süüdistusaktid ei võimalda asja arutada. Seetõttu oleks pidanud süüdistusakti prokuratuurile tagastama. Eelmenetluses ei ole võimalik nn uut süüdistusakti koostada, sest KrMS § 268 lg 2 eeldab, et selline olukord võib tekkida kohtulikul uurimisel ilmnenud asjaoludega seonduvalt. Kohtupraktikat arvestades on süüdistusakti tagastamine eelistungil eelistatuim menetlusmeede võimalike alternatiivide ees. Kahe erineva süüdistusakti alusel ei ole võimalik neid asju arutada. Kaitsja hinnangul ületas kohus eelmenetluses seadusega antud volitusi ja asus prokurörile juhiseid andma. Sellega rikkus kohus KrMS § 14 sätestatud rollide lahusust ja ausa ning õiglase kohtumenetluse põhimõtet, mis kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse rikkumist.
11.Kohtumäärusega pandi prokurörile kohustus tutvustada ühendamise tulemusel uusi kriminaalasja materjale, mis ei ole kohtumenetlusele omane. Prokuröril lasub KrMS § 224 jj alusel kohustus tutvustada kriminaalasja materjale kohtueelse menetluse lõpule viimisel. Kohtumääruses tõdetu kinnitab, et kohus teostab kohtueelse menetluse lõpule viimisele suunatud menetlustoiminguid, võttes prokuratuurilt kaalutlusõiguse otsustada, kas esinevad KrMS § 226 eeldused süüdistusakti koostamiseks või menetluse lõpetamiseks. Sellega rikkus kohus KrMS § 14 sätestatud põhimõtet.
12.M. Danilov esitas prokuratuurile taotluse lühimenetluseks. KrMS § 216 lg 2 p 3 sätestab lühimenetluse kohaldamisel kriminaalasja eraldamist kahtlustatava või süüdistatava suhtes. Selline kriminaalasi jäetakse ühendamata. Kaitsja arvates proovitakse ühendamisega survestada M. Danilovit kokkuleppemenetluseks. Lihtmenetluste korral vaatamata üldpõhimõttele menetleda asju ühiselt, lubab ka lühimenetluse läbiviimisel eirata asjade koos läbivaatamise põhimõtet. Sharoma OÜ ja T. Kardava kaitsjate määruskaebus
13.Kaitsjad taotlevad tühistada Viru Maakohtu 13. märtsi 2019. a protokolliline määrus ja 15. märtsi 2019. a määrus ning teha uus määrus, millega tagastada süüdistusakt prokuratuurile. Kaitsjad leiavad, et kohtul puudus võimalus kriminaalasjade ühendamiseks jättes samal ajal läbi vaatamata kaitsjate taotlused süüdistusaktide tagastamiseks. Kriminaalasjade ühendamine on võimalik vaid süüdistusaktide tagastamisega prokuratuurile, kes ühendab kriminaalasjad, koostab uue süüdistusakti ja esitab selle kohtule.
14.Süüdistusaktid tuleb prokuratuurile tagastada, kuna kohus väljendas 13. märtsil 2019. a toimunud eelistungil, et käesolevaks ajaks ei ole süüdistusaktid enam aktuaalsed. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette süüdistusakti kohtule esitamist vaid ühel korral (KrMS § 226 lg 1). Praegusel juhul on prokuratuur süüdistusaktid esitanud 5. juulil ja 31. detsembril 2018. Prokurör möönis, et süüdistusaktid ei vasta seaduses sätestatud nõuetele leides, et kriminaalasju tuleb ühiselt menetleda. See olukord tingib süüdistuakti vältimatu tagastamise.
15.KrMS § 226 lg 1 näeb ette, et süüdistusakti saab esitada pärast kriminaaltoimiku tutvustamist. See saab toimuda üksnes KrMS § 224 regulatsiooni järgi, s.o kohtueelses menetluses. KrMS § 225 lg-st 1 tuleneb aga kaitsjate põhiline õigus esitada prokuratuurile taotlusi. Välistada ei saa, et pärast kaitsja taotlustega tutvumist peab prokuratuur vajalikuks täiendavate menetlustoimingute tegemise. Välistatud ei ole seegi, et uute tõendite valguses ei ole süüdistusakti kohtule esitamine enam põhjendatud või vähemalt kujundavad kaitsjate taotlused, millisel kujul otsustab prokuratuur süüdistusakti kohtusse esitada. Kohus ei saa täita prokuratuuri rolli ja otsustada kas, millal ja mis kujul süüdistusakt esitada.
16.Kaitsjatele tutvustati üksnes eraldatud kriminaalasja toimikut neljas köites, millele lisandus KrMS § 225 lg 4 mõistes lisatoiminguga kogutud materjal. Põhimenetluse toimikud tegi prokuratuur K. Nammile nähtavaks alates 13. märtsil 2019 kohtu korraldusel, st et suurem osa tõenditest tehti kaitsjale nähtavaks alles kohtumenetluses. Põhimenetluse toimikute maht on 10 köidet, millele lisandub lisatoimingutega kogutud materjal. Seega on põhimenetluse materjal üle kümne korra mahukam seni kaitsjatele tutvustatud kriminaalasja materjalist. Kujunenud olukorras on kaitsjatelt ära võetud KrMS § 224 ja § 225 sätestatud õigused. Tegemist on lubamatu ja väga tugeva kaitseõiguste rikkumisega, mida ei saa kohtumenetluses kõrvaldada, sest süüdistatavad ja kaitsjad näevad alles kohtus esmakordselt suuremat osa kriminaalasja materjalidest. Seega on neilt ära võetud õigus kohtueelses menetluses taotlusi esitada.
17.Kohtu tegevus – süüdistusaktide tagastamata jätmine ja sellises olukorras kriminaalasjade ühendamine – on toonud kaasa kohtupraktikas lubamatuks peetava tagajärje. Lubatavaks ei saa pidada olukorda, kus kaitsjatel on ainult üks võimalus taotleda täiendavate tõendite kogumist ning seda üksnes kohtumenetluses kaitseakti esitamisel.
18.Kaitsjad on seisukohal, et KrMS § 216 mõtteks ei ole kohtumenetluses kohtueelse menetluse ülesannete täitmine. Säte ei anna võimalust kalduda kõrvale KrMS § 224 – 226 põhimõtetest. Praegusel juhul olnuks selline rikkumine hõlpsasti kõrvaldatav süüdistusakti prokuratuurile tagastamisega. KrMS § 216 ei anna võimalust esitada mitut süüdistusakti. Tekiks olukord, kus prokurör on süüdistusaktis nimetatud tõendid lukku pannud ning peaks
19.Süüdistusakti tagastamine pidanuks toimuma juba sel põhjusel, et see sisaldas lehekülgede kaupa tõendite sisukirjeldust ja analüüsi, mis pole lubatav (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-7-12). Käesoleval juhul on süüdistusakt täis detailset tõendite avamist, lahti on kirjutatud tõendite omavahelised seosed. Sellisel kujul esitatud süüdistusakt tuleb tagastada, sest rikutud on kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtet.
20.Kaitsjad juhivad tähelepanu Viru Maakohtu 28. detsembri 2018. a lahendile, mis toetab kaitsjate positsiooni, et kriminaalasjade ühendamine peaks toimuma kohtueelses menetluses. Alles pärast seda on võimalik esitada kohtusse ühine süüdistusakt. Lahendis on selgitatud, et süüdistusaktis ei tohi liigselt lahti kirjutada tõendite sisu.
21.Kaitsjad leiavad, et neil on antud asjas kaebeõigus. Käesoleval juhul on kujunenud olukord, kus hilisema kohtumenetluse käigus ei ole võimalik kaitseõiguse olulist rikkumist kõrvaldada. Küll aga saaks selle kõrvaldada süüdistusakti prokuratuurile tagastamise teel. Samuti on tekkinud olukord, kus prokuratuur esitab kohtule sisuliselt kolm süüdistusakti, milline tegevus ei ole kriminaalmenetluse seadustiku järgi lubatav. Kohus ei saa asuda prokuratuuri ülesandeid täitma, vaid tagada pooltele võrdsed võimalused süüdistusakti tagastamise teel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Kohus leiab, et kaitsjate määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata ja esitajatele tagastada.
23.KrMS § 383 lg 1 kohaselt võib vaidlustada esimese astme kohtumenetluses koostatud kohtumääruse, kui selle vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. Kriminaalasjade ühendamine kuulub määruskaebuste loetellu, mida määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustada ei saa (vt KrMS § 385 p 19).
24.Määruskaebustes leitakse, et praegusel juhul tuleks kaebeõigust jaatada, kuivõrd tekkinud olukorras ei ole kohtumenetluse käigus võimalik kaitseõiguse olulist rikkumist kõrvaldada. Kriminaalasjade ühendamine on võimalik vaid süüdistusaktide tagastamisega prokuratuurile. Viimane ühendab kriminaalasjad, koostab uue süüdistusakti ja esitab selle kohtule. Määruskaebustes leitaksegi, et ebaõiglase olukorra lahendaks süüdistusaktide tagastamine prokuratuurile.
25.KrMS § 384 lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse poolel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlustatud määrustega kohtumenetluse poolte seaduslikke huve piiratud ega nende õigusi rikutud. Ehkki maakohus on tõepoolest 13. märtsi 2019. a protokollis kasutanud ebaõnnestunud sõnastust, et seni esitatud taotlused süüdistusakti tagastamise kohta jäetakse läbi vaatamata, selgub protokollist kohtu seisukoht, et esitatud süüdistusaktid ei ole seoses uue süüdistusakti esitamisega enam aktuaalsed ja kuna kohus kohustas prokuratuuri uue süüdistusakti koostamiseks, peab vaatama nüüd uut akti.
27.Ringkonnakohus leiab, et uue süüdistusakti koostamisega ei rikuta süüdistatavate õigusi. Võimalust edaspidi taotleda süüdistusakti prokuratuurile tagastamist muutunud olukorras (sh olukorras, kus see kaitsjate hinnangul seaduse nõuetele ei vasta) see menetlusosalistelt ei võta. 15. märtsi 2019. a määruses on kohus sedastanud, et uue süüdistusakti esitamise järgselt on kaitsjad soovinud esitada peale sellega tutvumist uued kaitseaktid ja taotlused täiendavate tõendite esitamiseks. 13. märtsil 2019. a toimunud istungil tegi kohus kaitsjatele märkuse kõrvaldada uue süüdistusakti koostamise järel kaitseaktist puudused, millele eelnevatel istungitel viidati. Samuti selgitas kohus õigust esitada uusi tõendeid ja taotleda kohtult abi nende saamiseks.
28.Apellatsioonikohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu otsustus naasta taotluste juurde alles siis, kui uus süüdistusakt on koostatud ja süüdistatavatel ning kaitsjatel on võimalus sellega tutvuda. Ringkonnakohus leiab, et kohtu pädevus kohustada prokuröri uue süüdistusakti esitamiseks tuleneb KrMS § 268 lg-st 2. Apellatsioonikohus ei nõustu kaitsjatega, nagu oleks maakohus asunud täitma süüdistusfunktsioone ja muul viisil rikkunud kohtumenetluse poolte õigusi. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul puudub alus kaebeõiguse jaatamiseks.
29.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
30.Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjade ühendamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Samuti ei saa esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega ei piirata
kohtumenetluse poole õigusi või seaduslikke huve. Seetõttu tuleb jätta määruskaebused läbi vaatamata ja need esitajatele tagastada. Määruskaebuste läbi vaatamata jätmise tõttu ei vasta ringkonnakohus kaitsjate sisulistele väidetele.
/allkiri/ Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.