lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2008/16

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 17.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2008/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
8874
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-18-2008

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik

3-18-2008 17. juuni 2020, Jõhvi Ülle Polluks

Kohtuasi

Shroma OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036191-21 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Kirjalik menetlus Kaebaja – Shroma OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Küllike Namm, advokaat Kristiina UrbSemjonov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips

1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus haldusasja menetluse peatamiseks.
2.Jätta rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17.07.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 24.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036191-21, millega kohustas Shroma OÜ-d tasuma maksusumma 232 677,16 eurot, millest käibemaksu osa on 90 287,13 eurot ja tulumaksu osa on 142 390,03 eurot.
1.1.Shroma OÜ ei nõustunud maksuotsusega, leides, et puudub alus täiendava maksusumma määramiseks, ning esitas maksuotsusele 23.08.2018 vaide. MTA tegi 20.09.2018 vaideotsuse nr 6-1/4180-2, milles jättis kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 21.09.2018.

3-18-2008

1.2.Shroma OÜ esitas 22.10.2018 Tatu Halduskohtule kaebuse MTA 24.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036191-21 tühistamiseks.
1.3.Tartu Halduskohus võttis 24.10.2018 määrusega kaebuse menetlusse, vastustajaks MTA ja kohustas MTA-d vastama kaebusele.

tunnistas

1.4.MTA esitas vastuse kaebusele 07.12.2018. Vastuses kaebusele taotles MTA muu hulgas kohtult lisade nr 176-180 osas kaebaja tutvumisõiguse piiramist.
1.5.Tartu Halduskohus kuulutas 11.06.2019 määrusega halduskohtumenetluse haldusasjas nr 3-18-2008 osaliselt (lisade nr 176-180 osas) kinniseks ja piiras kaebaja õigust tutvuda haldusasjas nr 3-18-2008 vastustaja poolt esitatud lisadega nr 176-180 ning saada lisadest nr 176-180 koopiaid.
1.6.Tartu Halduskohus jättis 22.01.2020 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja taotluse haldusasja arutamiseks kohtuistungil. Kohus määras haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
1.7.Kaebaja esitas 24.04.2020 vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt tunnistajate üle kuulamata ja kohtuistungi korraldamata jätmisega ja 18.05.2020 taotluse haldusasja menetluse peatamiseks seonduvalt kriminaalasjaga.
1.8.Vastustaja esitas 05.06.2020 seisukoha kaebaja taotluste osas, milles palus jätta kaebaja vastuväite ja taotluse haldusasja menetluse peatamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2.Kaebaja leiab, et vastustaja on keskendunud üksnes väheolulistele vastuoludele, näinud vastuolusid seal, kus neid ei ole, kuid jätnud kõrvale kõik kaebaja kasuks rääkivad asjaolud ja tõendid, pidades neid ebausaldusväärseteks või muul põhjusel sobimatuteks. Praktikas tuleb ette, et andmed ei jõua raamatupidajani kohe, mistõttu võib juhtuda, et suurema numbriga arve on varasema kuupäevaga ja vastupidi. Sellest hoolimata, et kaebaja esitas tõendid puutuvalt arvete kronoloogiasse, millised kinnitavad kaebaja väiteid, tugineb vastustaja jätkuvalt nn arvete kronoloogia argumendile. Kaebaja on menetluses selgitanud, et kaebaja tasus AS-le Forexmet Invest (aga ka teistele tehingupartneritele) enamasti siis, kui kaebajale oli laekunud raha kaebaja klientidelt, s.o kaebaja tasus siis, kui talle selleks rahalised vahendid olid laekunud. Kaebaja esitas tõendid selle kohta, et kaebaja majandustegevuses on tavapärane, et arvel näidatud tähtajaks alati arveid ei tasuta. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja on tasunud AS-le Forexmet Invest märkimisväärseid summasid (enamasti pangaülekannetega). Eluliselt on ebausutav, et üks ettevõte maksab teisele selliseid summasid ilma midagi vastu saamata. Vastustaja ei ole tuvastanud ega muutnud usutavaks seda, et raha oleks kuidagi kaebajale ja/või kaebaja juhatuse liikmele tagasi liikunud. Samuti puuduvad eluliselt usutavad viited, rääkimata tõenditest, selle kohta, et AS-le Forexmet Invest makstud raha oleks jõudnud kaebaja juhatusele. Juba ainuüksi eeltoodu kinnitab, et tegemist oli reaalselt toimunud tehingutega. AS Forexmet Invest juhatuse liige Maksim Danilov on üheselt mõistetavalt kaebajaga tehingute toimumist kinnitanud. Olukorras, kus Merle Murula on kõnealused arved e-kirja teel edastanud, ei saa teha järeldust, et M. Murula ei olnud teadlik mainitud arvetest, nagu on seda ekslikult teinud vastustaja.

3-18-2008

2.1.Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga ning leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu viieaastane aegumistähtaeg, vaid kolmeaastane aegumistähtaeg. Maksuotsuses (ega ka mitte kontrollaktis) ei ole vastustaja selgitanud ega tõendanud, et kaebaja pani toime maksupettuse. Vastustaja ei ole põhjendanud ega tõendanud kaebajapoolset tahtlikku rikkumist, mistõttu on tegemist aegunud nõuetega.
2.2.Kaebaja poolt kaebuses nimetatud arved nr 1-9 vastavad käibemaksuseaduses (KS) sätestatud nõuetele. Olukorras, kus vastustaja leiab, et kaebaja esitatud tõendit ei saa arvestada põhjusel, et Exmet OÜ ja AS Forexmet Invest arvetel toodud kaubad ei ole vastustaja hinnangul võrreldavad, saanuks vastustaja võtta ütlusi kas nt Teimuraz Kardavalt või mis tahes kaebaja töötajatelt, kuid seda ei ole vastustaja teinud. Kohtupraktika ei piira maksukohustuslase võimalusi tõendada tehingute toimumist muude tõenditega kui dokumentaalsed tõendid. Olukorras, kus saatelehti ei ole, on võimalik tehingute toimumist, sh kauba vedu, tõendada isikute ütlustega. Käesoleval juhul ongi isikud maksumenetluses ütlusi andnud, mis tõendavad, et tehingud reaalselt toimusid.
2.3.Forexmet Invest AS on osutanud konteinerite värvimisteenust koos transporditeenusega summas 20 880 eurot ning esitanud osutatud teenuse eest 29.08.2014 arve nr 408034. Arve eest on tasutud ning see on pangakonto väljavõttega objektiivselt ka tõendatud. Kõnealune arve vastab käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele. Olukorras, kus kaebaja on tõendanud, et on värvimisteenust sisse ostnud ka kolmandalt isikult kui AS-lt Forexmet Invest, ei saa vastustaja pidada „pigem usutavaks tööde ümberkorraldamist või tööde mitmes vahetuses tegemist“ (vt maksuotsuse lk 26). Kaebaja on tõendanud, et aeg-ajalt esineb olukordi, kus kaebaja ei suuda ise kõiki konteinereid värvida/õigeaegselt värvida. Vastustaja omalt poolt ühtegi tõendit, mis kaebaja väited ja tõendi ümber lükkaks, esitanud ei ole. Arvestades, et konteinerite värvimisteenuse maksumus ei ole kaebaja majandustegevuses märkimisväärne ning tegemist on osaga kaebaja tavapärasest majandustegevusest, ei pea paika vastustaja väited, et kaebaja oleks konteinerite värvimisteenust kuidagi erilise hoolega pidanud dokumenteerima.
2.4.G. Kardava seletustest nähtub, et kaebaja töötajate roll angaari ehitamisel oli vähene ning alles lõppjärgus. Maksuotsuse kohaselt viitab orderitel Maksim Danilovi ID-kaardi väljaandmise kuupäevaga eksimine tehingu toimumatusele. Sellise seisukohaga ei saa kuidagi nõustuda. Tegemist on inimliku eksitusega numbri märkimisel, millest ei saa teha sedavõrd kaugeleulatuvaid järeldusi.
2.5.Asjas ei ole mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja on telferid saanud kelleltki kolmandalt, vaid vastupidi, kõik tõendid viitavad sellele, et kaebaja sai telferid AS-lt Forexmet Invest. praktikas ei ole tavapärane kasutatud seadmete puhul tehnilise passi ja kasutusjuhendi üleandmine. Olukorras, kus kaebaja on esitanud tõendid enda väite tõendamiseks, ei saa vastustaja piirduda pelgalt oletustega, omapoolselt ühtegi tõendit esitamata. Maksuotsuses on viidatud kaebaja juuli 2014 ostuarvete registrile (maksuotsuse lk 36). Registrist nähtub aga, et näiteks BMC Tecnics OÜ ja Kruviekspert OÜ arved, kuigi kuupäevadega 01.07.2014 ja 22.07.2014, kannavad järjekorranumbreid 163 ja 167. Neid tehinguid ei ole MTA kahtluse alla seadnud. Seega ei saa osturegistri järjekorranumbritest teha vastustajale soovitud järeldust, et tehingut pole toimunud
2.6.AS Fortrade arved on tasunud kaebajale pangaülekandega. Tuvastatav on, et AS Forexmet Invest esitatud arvetel toodud kaubad on kokku viidavad kaebaja poolt AS-le Fortrade esitatud arvetel toodud kaupadega. Seega on tuvastatav, kust kaebaja kaubad, mille AS-le Fortrade müüs, omandas. Arvestades kaebaja üldist majanduspraktikat, toimuski tasumine suuresti siis, kui selleks olid olemas rahalised vahendid. Sellest tulenevad ka arvete tasumistega hilinemised. T. Kardava, A. Põlevin ja S. Aleksejeva on kinnitanud tehingute toimumist ning asjaolu, et

3-18-2008 kaubal käis kaebaja juures järel A. Põlevin. Vastustaja ei pidanud eelmainitud isikute ütlusi aga piisavateks ning jättis need asja lahendamisel kõrvale kui vähedetailsed ja ebausutavad, samuti leidis MTA, et isikute ütlustes esinevad vastuolud. Kaebaja MTA seisukohaga ei nõustu ning leiab, et nii Teimuraz Kardava, Aleksandr Põlevini ja Svetlana Aleksejeva poolt antud teave kinnitab tehingute tegelikku toimumist. AS Fortrade on selgitanud, et kaup, mille AS Fortrade kaebajalt soetas, tarniti edasi AS Fortrade klientidele. Oma väidete kinnitamiseks esitas AS Fortrade arved, millest nähtub, et kaebajalt saadud kaup on tõepoolest edasi müüdud. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla tehinguid AS Fortrade ja nende isikute vahel, kellele AS Fortrade kauba võõrandas. Vastustaja ei ole tuvastanud ega väitnud, et AS Fortrade oleks saanud kauba, mille kolmandatele isikutele võõrandas, kellegi teise kui kaebaja käest. AS Fortrade on kauba saamist kaebajalt kinnitanud ning pangaülekannetega on tuvastatav, et AS Fortrade on kaebajale kauba eest ka tasunud.

2.7.Kaebaja on väljastanud OÜ-le Formet Grupp arved nr 1084 ja 1085, mis kajastavad metallijäätmete müüki. T. Kardava on 08.12.2016 selgitustes (küsimused 12-15) vastanud vastustaja küsimustele puutuvalt tehingusse OÜ-ga Formet Grupp. Kardava selgituste kohaselt tegeles Formet Grupp OÜ metalli vastuvõtuga. Kardava on lisaks selgitanud lähemalt ka seda, kuidas toimus metallijäätmete üleandmine. AS-lt Forexmet Invest sai kaebaja omakorda vastu metalli, mida kaebaja vajas tootmises. Igapäevaselt väga paljude tehingutega tegelevalt inimeselt ei saa mõistlikult võttes eeldada, et ta mäletaks aastate taguste tehingute osas, kas ja milliseid dokumente vormistati.
2.8.Arvestades, et Pavel Suslov on andnud vastustajale eksitavat infot Maksim Danilovi kohta (tegelikkuses oli Maksim Danilov OÜ Formet Grupp nõukogu liige), siis jääb arusaamatuks, miks peab MTA Pavel Suslovi seletusi usaldusväärsemaks kui kaebaja seletusi. Seda eriti olukorras, kus kaebaja on esitanud tõendid tehingute toimumise kohta, sh aktid ja arved ning tõendi, mis kinnitab Maksim Danilovi seotust OÜ-ga Formet Grupp. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, kas ja kuidas tema tehingupartnerid enda raamatupidamises ja maksuarvestuses tehinguid kajastavad.
2.9.Sellest tulenevalt taotles kaebaja vastustaja 24.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036191-21 tühistamist.
3.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
3.1.Vastustaja nõustus nii vaidlusaluses otsuses ja selle lahutamatuks osaks olevas kontrollaktis (edaspidi ka KA) kui ka 20.09.2018 vaideotsuses (VO) toodud analüüsi ja järeldustega ning ei pea neid menetlusökonoomika seisukohast lähtuvalt otstarbekaks kogu ulatuses korrata. Kaebus on oma sisu poolest kattuv 23.08.2018 esitatud vaidega millised korratavad argumendid on vastustaja hinnangul vaideotsuses sisuliselt juba kummutatud, mistõttu toetub vastustaja ka vaideotsuse põhjendustele.
3.2.Erinevalt kaebajast leiab vastustaja, et mõistmaks maksuotsusega määratud makse, on vajalik teada ka AS Forexmet Invest tehingute konteksti suuremas plaanis, sest tegu oli erinevalt kaebuse p-s 2.1.2 esitatud arvamusest pooleldi variäriühinguga, kes osutas sisuliselt n-ö arvevabriku teenusust, peaasjalikult kitsale isikute ringile s.o lisaks kaebajale, veel viiele ettevõttele. Seega, lisaks kaebajale on MTA poolt eristatud veel viis äriühingut, kes libaarveid kasutasid ja kes sarnaselt kaebajaga on maksustatud. Kaebaja väidetav tehingupartner omas lisaks legaalsele majandustegevusele ka illegaalset, s.t osutas n-ö arvevabriku teenust, millest

3-18-2008 kaebaja ei saanud mitte teadlik olla. Mittetoimunud tehingute kajastamine oma maksuarvestuses on üldjuhul tahtlik tegevus.

3.3.Kaebaja teeb fakte ignoreerivaid üldistusi, vähendab MTA poolt väljatoodud vastuolude ja ebakõlade tähendust, kohati neid ignoreerides või alternatiivselt omaks võttes, väites, et tegu on inimliku eksimusega, mis tehingu toimumatusele MTA-le kirjeldatud viisil ei viitavat.
3.4.Vastustaja rõhutas, et MTA on AS Forexmet Invest Danske Bank AS Eesti arvelduskonto kaudu, sularahas ja ka teisi makseviise kasutaval meetodil (tasaarveldus jms) toimunud tegevuse sisuliselt välistanud kaebaja ja tema väidetud tehingupartneri reaalsest majandustegevusest. Seega on asjas olemas piiritletud tunnused ja need on piisavad konstateerimaks just kaebajat maksutatavas osas variäriühingule iseloomulike tundemärkidega äriühingu teenuste kasutamist, mis ei saa kaebaja poolt vaadatuna olla mitteteadlik tegevus.
3.5.Kui kaebaja hindaks tõendeid kogumis nagu maksuhaldur seda teinud on, siis selgitaks ka kaebaja enda poolt eitatavaid vastuolud sisuliselt vaid kaebaja ebaloogilise maksuarvestusega. Kaebaja väidetele vastanduvaid vastuolusid ja kummastavaid asjaolusid on maksuhaldur KA 1. ptk-s (vt lisa 166) välja toonud arvukalt, mistõttu on välistatud kaebaja väidetud versioon tehingute toimumisest.
3.6.Kaebaja võib väita küll inimlikku eksimust, kuid kui neid „eksimusi“ koguneb vaidlusaluste tehingute puhul kogumis suurel hulgal kahtlust ärataval moel just Forexmet Invest AS-i juurde, viitab see pigem kogumis olematute tehingute vormistusele Forexmet Invest ASiga, kus sellel momendil ei olnudki vead tehingu vormistajatele ilmselt tähtsad, sest nad teadsid, et neid pabereid tehakse mittetegelike tehingute jaoks. Hiljem maksumenetluses aga tekkis neil vajadus mittetegelikke tehinguid õigustada, kuid sellises olukorras on vastuolude kõrvaldamine toimumata tehingute puhul praktiliselt võimatu.
3.7.Kui kahtlus tehingu toimumatusest ja raha tõenäolisest tagasi liikumisest on püstitatud eluliselt usutavalt, läheb tõendamiskoormus siiski kaebajale üle. Sellise kahtluse on maksuhaldur antud juhul põhjendatult ja veenvalt tõstatanud, sest olematu kauba ja teenuste eest näidatud tasumised on pigem ebaustavad ja tõenäolisem ning usutavam on järeldus, et raha ja arveid liigutati üksnes tehingute ustavamana paistmise eesmärgil, mille kaebaja sai lõpuks siiski tagasi. Asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et raha on peale kaebajapoolset laekumist sularahas kohe välja võetud (vt lisa 11, 14). Seega on pigem ebaõige kaebaja avaldus, et raha tagasi ei liikunud ja pangakonto väljavõtetelt see nähtuvat. Jah, sularaha konspiratiivset ja varjatud tagasiliikumist konto väljavõte ei näitagi ja konspiratiivsed tehingud ongi seetõttu varjatud iseloomuga, mistõttu sularaha välja võetaksegi, et see hiljem olematu tehingu eest varjatult tagastada.
3.8.Vastustaja kaebuse p-s 2.1.14 nõutava oluliselt kõrgema tõendamisstandardi kohaldamata jätmise etteheitega ei nõustu. Järelikult, kui põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses, millele kaebaja kaebuse p-s 2.1.14 peaasjalikult rõhub, leiab vastustaja, et antud juhul välja toodud mõistlikust kahtlustest piisab kaebajale maksusumma määramiseks. Kaebaja poolsele kriminaalmenetluse kontseptioonist lähtumisele viitab ka kaebuse lk 23 esitatud taotluste maht praktiliselt kõikide isikute kohtus ülekuulamiseks, mis on omane pigem kriminaalmenetlusele ja millise menetluse põhimõtete kohaldamist halduskohtumenetluses vastustaja õigeks ei pea.
3.9.Riigikohus selgitas, et kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel

3-18-2008 tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajaks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Kolleegium leidis seega, et sellisel juhul ei pea tuvastama n-ö erilist sidet ostja ja müüja vahel, näiteks selle näol, et müüjad olid ostja kontrolli või juhtimise all või et müüja seaduslikul esindajal on perekondlikud, töö- või muud sarnased suhted müüjate esindusõiguslike isikutega. Olukorras, kus ostja on "ostnud" fiktiivse arve "arvevabrikult", on "varifirma" loomine toimunud "arvevabrikuga" seotud isikute poolt ning "varifirma" ei ole ostja kontrolli ja juhtimise all. Sellisel juhul ei saa maksuhaldur "erilist sidet" tuvastada. Seega ei nõustu vastustaja kaebuse p-s 2.1.14 esitatud hinnanguga, et maksuhalduri avaldused ei ole ühemõtteliselt kaebaja tahtliku rikkumist kirjeldavad ja maksupettuse tunnuseid sedastavad.

3.10.Kaebaja pahausksusele on maksumenetluses läbivalt viidatud s.j on maksuhaldur välja toonud ka erilise sideme, kus kaebaja juhatuse liikme venna G. Kardava kinnitusel on ta M. Danilovi ammune tuttav (vt lisa 93 p 4), mis lõi neile kergema võimaluse kaebaja toimumata tehingute seadustamise osas, s.j omavahelisteks kokkulepeteks. Kuna toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul vaid tahtlik tegu, ei nõustu vastustaja kaebuse p-s 2.1.14 esitatud avaldusega 3.a aegumistähtaja kohaldumise osas. Vastustaja on veendunud, et antud juhul on põhjendatud asjaolusid ja kaebaja tahtlust piisavalt ja mis on ka eluliselt usutavam, kui kaebaja väidetud versioon süstemaatilistest ja korduvatest „inimlikest“ eksimustest. On ilmne, et kaebaja jaoks väidetavalt negatiivselt kokku langenud asjaolude kogum ei saa olla juhuslikku laadi. See kogum annab veenva indikatsiooni, et kaebaja tegeles antud arvete puhul tehingute tagantjärele seadustamise ajendil ja ennast õigustavatel motiividel, teades, et tehingud MTA-le kirjeldatud viisil ei saanudki aset leida.
3.11.Ebaõiged on kaebuse p-s 2.2.1 esitatud avaldused, et loetletud arved vastavad KMS sätestatud nõuetele. Ka vaidemenetluses (vt lisa 181 lk 8) on kaebaja poolse tõendamiskoormuse täidetuse hindamisel puuduseks märkimist väärinud just asjaolu, et tehinguid täiendavalt tõendavaid dokumente (lepingud, aktid, sertifikaadid, hinnapakkumised jms) kaebajal esitada ei olegi. Esinevad ka eksimused, mis on omased ja suunatud pigem mittetoimunud majandustehingu konteksti sobimatule kirjeldamisele (näiteks tonnide asemel tükid, puuduvad arve numbrid, ekslikud summad, arvetel numbrina kajastatud hoopis kaebaja raamatupidamises kasutatavat konto kirjendamist, mida arve koostaja ei saaks teada, tasumise viisid erinevad arvel kirjeldatust jne), kus eksimine on tingitud pigem asjaolust, et arve koostaja majandustehingu asjaolusid tegelikult ei tea, siis ei saa kaebaja neid eksimusi veenvalt õigustada toimunud tehingu vormistamisel tehtava „inimliku eksimusena“. Pigem on vastustaja poolt välja toodud eksimused iseloomulikud just mittetoimunud tehingu kirjeldamisel tehtavatele vigadele, kus arvevabrikant eksis pigem seetõttu, et ta ei teadnud toimumata tehingute väidetavalt toimuma pidanud asjaolusid, sündmustikku ja konteksti. Selles seisnes ka kogu kaebaja poolt valearvete kajastamisel tekkinud eluline ebausutavus, mis võrreldes kaebaja toimunud tehingutega, eristusid neist silmnähtavalt.
3.12.Vastustaja arvates on kummaline kaebuse p-s 2.2.7 esitatud seisukoht, et kaubaveo kohta koostatavate transpordi saatelehtedel kajastuvat infot sooviks kaebaja isikute ütlustega tõendada. Vastustaja kaebaja seisukohta ei jaga, sest isegi vähem täpsust nõudvate faktide osas märkis kaebaja vastuseks MTA-le (vt lisa 47 p 11), et ta ei mäleta neid. Seda enam ei saa keegi mäletada sellised täpsust nõudvaid sündmusi veelgi kaugema aja tagant.

3-18-2008

3.13.On ilmne, et isegi kaebaja töötajad ei suuda arvete ja tehingute kaupa tagantjärele meenutada kas, kuidas ja millisel viisil kaupa tarniti, mistõttu on vastustaja veendunud, et teatud asjaolude subjektiivne kallutatud ja sõnaline lakooniline kinnitus, ei asenda siiski dokumentaalset tõendit, toimumata ja kahtluse alla sattunud tehingute korral. Seega on vastustaja veendunud, selliseid faktilisi asjaolusid saab tõendada pigem ja üksnes dokumentaalsete tõenditega (aktid, saatelehed, veoselehed jms), mitte kaebaja soovitavate ebamääraste ning paljasõnalisteks jäävate väidetega. Isegi heades ja usalduslikes suhetes olevad endast lugupidavad ärimehed oleks tehingud nende ehtsuse korral vormistanud korrektselt. Vastasel juhul poleks neil tegelike tehingute probleemide korral mingit alust pretensioonide esitamiseks. Seda aga ei tehtud, mistõttu on see loogiliselt seletatav vaid asjaoluga, et mingeid pretensioone toimumata tehingute puhul esitada ei plaanitud.
3.14.Kaebaja ei ole esitanud laoarvestust, mis kaebaja vastupidiseid väiteid võiks toetada, mistõttu on kaebaja sellesisulised argumendid paljasõnalised. Järelikult, kahtlusaluste kaubaarvete välistamine kaebaja tarnete hulgast ei elimineeri kaebaja konteinerite valmistamise võimalusi, sest toorainet omatoodangu valmistamiseks tarniti kaebajale ka teiste hankijate poolt ja libaarvete kasutamine kaebaja maksuarvestustes üksnes suurendas kaebaja kasumlikkust tema maksukohustuse vähendamise abil.
3.15.Asjas esinevad muud usaldusväärsed andmed, mis kinnitavad veenvalt, et AS-ilt Forexmet Invest väidetavalt soetatud materjali eest kaebaja omatoodangut (konteinereid) valmistada ei saanud. Kauba üleandmist-vastuvõtmist kinnitab alati kaubaga kaasas olev kauba saateleht, mis on ka igati loogiline, sest muidu ei ole midagi ka millegi alusel võimalik kontrollida. Olukorras aga kus just AS Forexmet Investi kahtluse alla langenud tehingute puhul üleandmist-vastuvõtmist kinnitav dokument puudus, võib ka tsehhi juhi ütlustele tuginevalt veenvalt väita, et sellist kaupa ei olegi juba ka seetõttu kaebaja AS-ilt Forexmet Investi vastu võtnud.
3.16.Vastustaja on veendunud, et ükski transpordiettevõte ei võta endale võõra kauba vedamisel ebamõistlikult majandusriski kauba saate ja üleandmise-vastuvõtmise dokumentideta tellijale kohale toimetamiseks. Kõik kaebuse p-s 2.2.11 kaebaja poolt alternatiivselt spekuleeritavad kauba tarne variandid ning ennastõigustavad avaldused ei kummuta MTA poolt esitatud hinnangut. Jah, MTA käsutuses on AS Forexmet Invest pangakonto ja AS Tavidi väljavõtted, kuid neist nähtub hoopis kaebaja väiteid kummutav vastupidine versioon. M. Danilov oli kaebaja väidetud tehingute ajal hoopis teistes Eesti linnades sularaha AS Tavidist või Danske pangaautomadist välja võtmas, mitte kaebajale kauba tarneid edastamas/kindlustamas n-ö saatelehtede ja aktide asemel. Seega on ka AS Forexmet Invest autojuhtide V. Lubnevski ja G. Jermilovi ütlused MTA analüüsi pigem toetavad, sest tegelikult toimunud tarnete puhul koostati autojuhtide poolt nimetatud dokumentatsioon kaubale, mida aga kaebajal ilmselt tehingute toimumatuse tõttu ei olegi esitada.
3.17.Vastustaja ei jaga kaebaja arvamust (kaebuse ptk 2.3), et konteinerite värvimis- ja transporditeenust puudutav ning arve nr 408034 (vt lisa 145) analüüs (KA p 1.1.1.3 lk 23) ei kinnitavat tehingute mittetoimumist kaebaja ja AS Forexmet Invest vahel.
3.18.Selle tehingu puhul on kaebaja põhiargumendiks väide, et arve on tasutud panagaülekandega, kuid see ei kinnita veel tehingu toimumist. Nimelt on arvel nr 408034 märgitud, et arve tuleks kanda AS Forexmet Invest SEB pangakontole (vt lisa 145), kuid kaebaja on seda teinud AS Forexmet Invest Danske kontole (vt lisa 14 ja MO lisa 3 lk 3), mis oli aga sisuliselt n.ö arvevabriku teenuse osutamise arveldusarve. Samas ei ole kaebaja

3-18-2008 millegagi selgitanud miks ta tegi ülekandeid arveldusarvele, mida isegi talle esitatud arvel märgitud ei olnud ja millest kaebaja loogiliselt võttes midagi tead ei oleks tohtinud.

3.20.Kaebuse p-s 2.3.11 viidatult konteinerite edasimüümine VKG Trade OÜ-le ei tõenda kuidagi seda, et samad konteinerid värvis eelnevalt ära just AS Forexmet Invest.
3.21.Kaebaja võttis teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral endale riski, et hiljem, põhjendatud kahtluse tekkimisel, ei õnnestu teenuse saamist tal tõendada. Kohtupraktika kohaselt on MKS § 56 lg-st 2 tulenevalt maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu otsuse nr 33-1-57-13 p 16; nr 3-3-1-57-13 p 16; nr 3-3-1-43-09 p 14).
3.22.Ebatüüpiline oli fakt, et ehitusteenuse arve nr 409147 juurde ei olnud kaebajal esitada mitte mingeid arve koostamise aluseks olevaid dokumente nagu, hinnapakkumine, kirjalik leping, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, ehituspäevik, ehitusprojekt jms. Ka arve ise on lakooniline ja vigane, sellele on märgitud vaid „Metall agar (soojustatud)“, ühikuks „tk“ ja koguseks „1“. Arvelt ei nähtu, millise osa soetatust moodustas kaup (sh erinevad ehitamiseks vajalikud materjalid), millise teenus, milline oli erinevate materjalide ja tööetappide nimetus, kogus/maht ja maksumus ja mis asi on üldse kaup „agar“. Arvelt ei selgu isegi see, millisel objektil ehitusteenust osutati, mis koostoimes viitab sellele, et arve koostamise momendil ei omanud need puudujäägid ja kauba nimetuse ebatäpsus pooltele ilmselt sisulist tähendust. 28.10.2014 arvel nr 409147 (vt lisa 144) oli tasumise tähtajaks märgitud 27.11.2014, kuid ülekande teel tasus kaebaja esimese osa (1/4 kogusummast) alles 2015.a märtsis. Ülejäänud tasumised toimusid kassaorderite kohaselt sularahas ja ositi, tähtajast aasta poolteist hiljem (vt lisa 166 lk 31), mis ei ole omane reaalselt toimunud tehingule stiilis maksa, millal saad või kui raha on. Kuigi MTA ei saa selliseid konspiratiivseid tehinguid eelmainitult lõpuni tõendada ja ka ümbrikupalga maksmine on vaieldamatult üks osa sellisest konspiratiivsest tehingust, sest angaar on kaebaja tööjõuga tõusetunud kahtluse tõttu ehitatud, on põhjendamatud ka kaebuse p-s 2.4.18 tehtavad etteheited, et sellised asjad tuleks maksuhalduril lõpuni tõendada.
3.23.Põhjendamatu on kaebuse p-s 2.5.2 tehtud etteheide, et MTA pole välja selgitanud, kellelt kaebaja telfrid siis sai, kui selleks ei olnud Forexmet Invest AS. KA p-s 1.1.1.5 on selgitatud, et see oli menetluses tundmatuks jäänud kolmas, kelle suhtes ei saanud MTA eeldada käibemaksukohustuse olemasolu, kuid kaebajale see hinnang ei sobi. Kaebaja teeb sellest järelduse, leides, et seetõttu ongi tundmatuks peetavaks isikuks Forexmet Invest AS, kuigi MTA AS-i Forexmet Invest osaluse tehingus on argumenteeritult välistanud.
3.24.Fakt, et telfrid asusid tsehhis, ei kinnita tõdemust, et tehing on näidatud arvel nr 407038 poolte vahel toimunud. Pealegi on arvel näidatud analoogselt eelnevate tehingutega tasumise suunis AS Forexmet Invest SEB pangakontole, kuid kaebaja on seda ignoreerinud ja tasunud talle teadaolevatel kokkulepetel hoopis AS Forexmet Invest libaarvete arveldamisega tegelenud Danske pangakontole.
3.25.Vastustaja ei jaga kaebuse ptk-s 2.6 esitatud seisukohta, et kõik tehingud (vt lisa 37-46) on ahelas AS Forexmet Invest – OÜ Shroma – AS Fortrade toimunud MTA-le kirjeldatud ja dokumenteeritud viisil, sest kontrollakti p-s 1.1.1.2 kirjeldatud vastuolusid ei ole kaebaja veenvalt kummutanud ja maksuotsuse ptk-s 3 lk 36-42 on kaebaja vastupidised väited ümber lükatud. Kaebaja võib küll kaebuse p-s 2.6.1 loetleda kauba edasimüügi arveid (vt lisa 55), kuid üksnes väitest kauba olemasolu ja selle väidetud edasi müügi kohta ei piisa sisendkäibemaksu

3-18-2008 mahaarvamise lubamiseks, kui puuduvad andmed, mille alusel tuvastada kauba soetamine arvel näidatud või muult sisendkäibemaksukohustuslaselt (Tln Ring nr 3-06-1941, p 7). Seega, arvestades ka Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-34-06 p 12 seisukohti, ei piisa tehingu fiktiivsuse ja kaebaja informeerituse ümberlükkamiseks kaebaja poolt kauba kättesaamise ja edasimüümise tõendatusest. Samuti on Euroopa Kohus näiteks leidnud, et „kui objektiivsete tõendite alusel on tõendatud, et kaupu tarniti maksukohustuslasele, kes teadis või pidi teadma, et ostes osales ta tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega, peab siseriiklik kohus keelduma mahaarvamise lubamisest”.1 „Samuti tuleb maksukohustuslast, kes teadis või pidi teadma, et ostes osales ta tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega, pidada kuuenda direktiivi seisukohalt osaliseks selles pettuses ja see ei sõltu sellest, kas ta sai kaupade edasimüümisest kasu või ei”.2 Antud juhul on maksuhaldur kaebaja kõik tehingud, mis ta on tehingud AS-iga Forexmet Invest sellesisuliselt ka määratlenud ja kaebaja teadlikkust läbivalt rõhutanud..

3.26.T. Kardava selgitused AS-lt Forexmet Invest edasimüügi tarbeks soetatud kauba üleandmise-vastuvõtmise ja transpordi kohta on paljasõnalised, ega ole vastuolude tõttu usaldusväärsed, arvetel esinevad puudused ja nende arvete kohta 26.04.2016 antud seletus ei ole usaldusväärne, möönmaks tehingute toimumist kirjeldatud viisil, arved on hilisema kuupäevaga, kui tema nimel koostatud sama kauba müügiarved AS-le Fortrade, mis ei ole omane toimuma pidanud sündmuste järjekorrale ja välistab tehingute toimumise. Analüüsile tuginedes järeldas MTA põhjendatult, et kontrollitud tehinguid väidetud tehinguahelas ei toimunud.
3.27.Vastustaja rõhutas, et kuigi kaup liikus arvete ja seletuste järgi justkui esmalt AS-ilt Forexmet Invest kaebajale ja edasi kaebajalt AS-ile Fortrade, on arved koostatud siiski „vastupidise“ kronoloogiaga, kus kõigepealt esitas kaebaja arved AS-ile Fortrade, ning alles peale seda esitas AS Forexmet Invest arved kaebajale. Seega on vastustaja erinevalt kaebuse ps 2.6.8 esitatud arvamusest veendunud, et kaebaja ei ole AS-i Forexmet Invest arvetel näidatud kaupu soetanud, mistõttu ei saanud ta sedasama kaupa ka AS-ile Fortrade edasi müüa. Kokkuvõttes ei tõenda ka kaebuse p-des 2.6.6-2.6.7 nimetatud AS-i Fortrade esindajate seletused ja müügiarved, et AS Fortrade oleks edasi müünud just kaebajalt soetatud kaupa.
3.28.Kaebajal puudusid ka metallimüügiga seotud tehingute kohta leping, metalli kaalumise aktid, veoselehed jms, mis selliste tehingute vormistamisel elementaarselt tehtaks. OÜ Formet Grupp ei ole kaebajale tehingute eest reaalselt tasunud (summa kokku 49 006,50 eurot), kuigi kaebaja esitas alles eriarvamusega ja väidetavalt leitud OÜ Formet Grupp aktid. Kuid maksuhaldur on vastustaja hinnangul põhjendatult järeldanud, et need on ilmselt koostatud tagantjärele, ning arved ja aktid on samas ka omavahel vastuolus. Kuigi aktidele on märgitud „palume arvetel näidata akti number“, siis arvetel aktidele viidatud ei ole. Lisaks on kaebaja varasemas 08.12.2016 seletustes selgesõnaliselt öelnud, et metallijäätmete müügi kohta OÜ-le Formet Grupp on olemas ainult arved, mis koostati AS-i Forexmet Invest esindaja M. Danilovi poolt talle paberi peal toodud andmete alusel. Lisaks on aktid allkirjastanud OÜ Formet Grupp esindajana M. Danilov, kuid kaebaja ei ole esitanud dokumenti, mis näitaks M. Danilovi õigust seda äriühingut esindada. Seega ei nõustu vastustaja ka kaebuse p-s 2.7.6 esitatud vastupidise seisukohaga.
3.29.Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

3-18-2008

KOHTU SEISUKOHT

4.Esmalt vaatab halduskohus läbi kaebaja taotluse halduskohtumenetluse peatamiseks seonduvalt kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr 1-18-10475 (I), seejärel vaatab läbi kaebaja vastuväite kohtu tegevusele (II), siis vaatab kaebuse sisuliselt läbi (III) ning viimasena otsustab menetluskulude jagamise üle (IV). I
5.Kaebaja taotles kohtult haldusasja nr 3-18-2008 menetluse peatamist seonduvalt kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr 1-18-10475 tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 95 lg-st 1. Kaebaja leidis, et otstarbekas oleks käesoleva haldusasja menetlus peatada kuni kriminaalasjas nr 1-18-10475 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja arvates tuleks vältida olukorda, kus erinevad kohtukoosseisud teevad samade asjaolude pinnalt erinevad järeldused. Antud juhul tuleks seega vältida olukorda, kus üks kohus leiab, et maksuotsuses kajastatud tehingud on reaalselt toimunud, kuid teine leiab, et tehinguid ei ole toimunud.
5.1.Kohus tegi kindlaks, et kohtu infosüsteemis (KIS) eksisteerib kaebaja poolt viidatud kriminaalasi nr 1-18-10475, mis jõudis sisulise arutamise staadiumisse. Kriminaalasja materjalide kohaselt (süüdistusakt nr 18930000065) süüdistatakse muu hulgas kaebajat karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-s 3 sätestatud süüteo toimepanemises. Prokuratuur esitas 28.05.2020 kriminaalasja menetlevale kohtule taotluse, milles taotles juhindudes KrMS § 202 lg-test 1-3 ja §-st 206 muu hulgas kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamist. Hetkeseisuga ei ole kriminaalasja menetlev kohus menetluse lõpetamise taotluse osas seisukohta võtnud.
5.2.Kohus märgib, et eelpoolkirjeldatud juhul lõpetab lähiajal kriminaalasja menetlev kohus suure tõenäosusega kaebaja suhtes alustatud kriminaalasja nr 1-18-10475 menetluse. Kohus ei näe selleks takistusi, kuna tegemist on Prokuratuuri poolt esitatud ja põhjendatud taotlusega. Sellest tulenevalt langeb ka HKMS § 95 lg-s 1 sätestatud haldusmenetluse peatamise alus ära ning kaebaja poolt menetluse peatamise taotluses mainitud tagajärg (kus üks kohus leiab, et maksuotsuses kajastatud tehingud on reaalselt toimunud, kuid teine leiab, et tehinguid ei ole toimunud) ilmselgelt ei saabu.
5.3.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse käesoleva haldusasja menetluse peatamiseks. II
6.Kaebaja esitas kohtule vastuväite kohtu tegevusele, milles ei olnud rahul sellega, et kohus jättis 22.01.2020 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (sh kaebaja vande all ülekuulamiseks) ja määras haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
6.1.Kohus jääb määruses võetud seisukohtade juurde ja on endiselt seisukohal, et nii tunnistajate ülekuulamiseks kui ka haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil puudub alus. Kaebaja on läbivalt ise viidanud kaebuses sellele, et haldusmenetluses isikute poolt esitatud selgituste vastuolud ja ebatäpsustused on seotud aja möödumisega ehk isikud ei mäletanud täpsemalt kõikide tehingute detaile. Kohus leiab, et juhul, kui isikud ei saanud täpsemalt vastata vastustaja poolt esitatud haldusmenetluses just aja möödumise tõttu või muul põhjusel, siis on ebatõenäoline, et halduskohtumenetluses, mis toimub aset leidnud sündmustest veelgi hilisemal ajal, tulevad kaebaja poolt nimetatud isikutele tehingutega seotud faktilised asjaolud meelde.

3-18-2008

6.2.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. III
7.AS Forexmet Invest – Shroma OÜ (kauba soetamine oma tootmise ja valmistatud kauba edasimüümise tarbeks).
7.1.Maksuotsuse kohaselt on tuvastatud, et kaebaja ei ole kaupa (metalltooteid väidetavalt kaebaja tootmise tarbeks) AS-lt Forexmet Invest soetanud, kuna dokumendid on koostatud formaalselt, jätmaks vaid muljet tehingute toimumisest.
7.2.Kaebaja väitis, et tehinguid kinnitavad arved (nr 401013, nr 402029, nr 402030, nr 403035 nr 405047, nr 407039, nr 407037, nr 408033, nr 409040) vastavad käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele.
7.3.Kohus märgib, et vaidlus puudub selle üle, et väidetavalt kaebaja poolt kauba AS-lt Forexmet Invest soetamise arved vastavad formaalselt KMS-le. Puudub ka vaidlus selle üle, et eelmainitud arved on enamasti tasutud pangaülekannetega. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et pangaülekannetega makstud arveid MTA kahtluse alla ei sea. Nimelt tuvastas vastustaja, et Shroma OÜ poolt vaidlusaluste arvete alusel tehtud maksete järgselt võeti AS Forexmet Invest kontolt sularaha kas pangast otse, automaadist või AS-i Tavid vahendusel välja. Kaebaja ei ole selgitanud, miks seda tehti. Kohus nõustub vastustajaga, et selline äri ajamise viis, kus peale tehingute sooritamist võetakse osaliselt pangaülekannetega tehtud sularaha koheselt välja, viitab pigem tehingu fiktiivsusele. Arve nr 407039 Kaebaja väitis, et maksuotsusest ei selgu, kas ja kuidas on arve nr 407039 tasumisega seonduv mõjutanud maksuotsuse tegemist, eriti arvestades, et isegi MTA nõustub, et vähemalt (18 000 + 8640) 26 640 eurot on pangaülekannetega AS-le Forexmet Invest tasutud. Kohus selle kaebaja väitega ei nõustu. Kaebaja poolt viidatud maksuotsuse lk 15-20 on välja toodud põhjendused selle kohta, et arvete tasumised (sh ülekannete alusel ja väidetava tasaarvelduse teel) AS-le Forexmet Invest ei ole piisavad, tõendamaks kauba soetamist AS-lt Forexmet Invest. Arve nr 407037 Kaebaja väitis, et arve nr 407037 (tasaarvestus) on ekslik vaid selle viimase numbri osas („7“ vs „8“), see iseenesest ei saa automaatselt tekitada kahtlust selle tegeliku mitteeksisteerimise kohta. Kohus nõustub kaebajaga, et arves nr 407037 viimase numbri valesti kajastamine võib olla tingitud inimlikust eksimusest. Samas on vastustaja maksuotsuses täiendavalt selgitanud, et tasaarveldusakt ei ole dokumendina aktsepteeritav, kuivõrd tasaarveldusaktil näidatud kaebaja tehingupartnerid ei kinnita tasaarveldusaktil näidatud tehinguid (AS Forexmet Invest, vaata KA p 1.3.2 alapunkt c ja Formet Grupp OÜ, 1.3.2 alapunkt b). Seega ei olnud vastustaja poolt arve nr 407037 mitteeksisteerivaks pidamise ainsaks asjaoluks viimase numbriga eksimine, vaid ka teised tuvastatud faktilised asjaolud.

3-18-2008

Arve nr 402030 Kaebaja väitis, et arve nr 402030 on tasutud sularahas, kuid arve tasumine on tõendatud kassa väljaminekuorderiga nr 69, millise on kaebaja maksumenetluses ka esitanud. Mitte kuskilt ei tulene, et orderile tuleb märkida isikut tõendava dokumendi andmed. Kohtu arvates väärib tähelepanu see asjaolu, et M. Danilov maksuhaldurile nende tehingute osas kahtluse kummutamiseks selgitusi ei andnud. Muu hulgas ei vastanud ta vastustaja küsimusele arve nr 402030 alusel tasutud raha kättesaamise kohta. Seda ei tuvastanud vastustaja ka AS Forexmet Invest raamatupidamisdokumentide vaatlusel. Kohus leiab, et M. Danilovi sellisel käitumisel on ainult üks loogiline selgitus, et ta kartis anda valeütlusi seoses raha kättesaamisega. Kohus selgitab, et maksumenetluses on ebapiisav pelgalt see asjaolu, et on olemas sularaha üleandmise kohta kassa väljaminekuorder nr 69, eriti juhul, kui teine tehingu pool ei kinnita raha kättesaamist ja tema äriühingu raamatupidamise dokumendid seda ka ei kajasta. Vastustaja on õigustatult viidanud sellele, et tehingu tegelik sooritamine satub koheselt kahtluse alla, kui selle eest tasutakse sularahas ja teised dokumendid ei kinnita selle toimumist.

7.4.Kaebaja väitis, et ei nõustu vastustajaga selle kohta, et arved ei ole nõuetekohased. Arvetes esinesid vaid ebaolulised puudused. Vastustaja kinnitusel kaebajale AS Forexmet Invest nimel väljastatud arvetel ei ole märgitud kauba väljastamise kuupäeva, mistõttu need ei vastanud KMS § 37 nõuetele. Kaebajale väljastatud AS Forexmet Invest rekvisiitidega arve nr 407037 (31.07.2014) on hilisemalt dateeritud, kui arve järjekorra nr-iga 407038 (18.07.2014) ja arve nr-iga 407039 (28.07.2014). Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole eluliselt usutav, et hilisema kuupäevaga arve koostatakse väiksema numbriga, mistõttu on alus arvata , et arved on tagantjärgi koostatud ilma reaalsete tehingute toimumiseta. Kaebaja tasumine tasaarvelduse teel AS-ga Forexmet Invest arvega nr 407037 (31.07.2014) on kummutatud ning ei kinnita tehinguid AS-ga Forexmet Invest.
7.5.Kaebaja märkis, et kui vastustaja ei arvesta kaebaja poolt esitatud tõendit, et AS-lt Forexmet Invest oli võimalik soodsamalt kaupa saada, saab Exmet OÜ arvega lugeda vastava väite tõendatuks. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vastustaja selgitas veenvalt, miks ta ei arvestanud maksumenetluses kaebaja poolt esitatud tõendiga. Nimelt osutas vastustaja sellele, et kaebaja poolt esitatud arvel näidatud kaup ei olnud vaidlusalustel arvetel näidatuga võrreldav, mistõttu on MTA aluseks võtnud Narva E.L.M.E. OÜ arved ja tehingud, mis on objektiivsemad selle võrdlusmomendi hindamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et Narva E.L.M.E. OÜ arved ei ole võrreldavad kaebaja poolt esitatud arvetega. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebaja etteheidet vastustajale seoses T. Kardavalt täiendavate selgituste küsimata jätmisega seonduvalt hindade vahega. Olukorras, kus on alus arvata, et isik esitab jätkuvalt valeütlusi on täiendavate selgituste hankimata jätmine põhjendatud. Täiendavate tõendite kogumise üle haldusmenetluses otsustab vastustaja vajadusepõhiselt (vt MKS § 11 lg 2).
7.6.Kaebaja heitis vastustajale ette, et kohtupraktika ei piira maksukohustuslase võimalusi tõendada tehingute toimumist muude tõenditega kui dokumentaalsed tõendid. Olukorras, kus saatelehti ei ole, on võimalik tehingute toimumist, sh kauba vedu, tõendada isikute ütlustega.

3-18-2008

Kohus nõustub kaebajaga osaliselt. Iseenesest on õige kaebaja väide selle kohta, et dokumentaalsete tõendite puudumisel on võimalik tõendada tehingu toimumist muude tõenditega, sh ka isikute poolt antud ütlustega vaid juhul, kui ütlustel puuduvad vastuolud ja ei esine alust kahelda nende usaldusväärsuses. Ütlustel kui tõenditel, on siiski väike tõenduslik väärtus, seda enam olukorras, kus kaebajal sarnaste tehingute osas on saatelehed, kuid vaidlusaluste tehingute puhul on kaebajal tõenditena vaid isikute ütlused. Vastasel juhul oleks võimalik iga tehing ära tõendada vaid isikute ütlusega, kuna tegelikult tagantjärgi neid ütlusi kontrollida ei ole võimalik. Vastustaja leidis, et kaebaja väidet, et M. Danilov käis ise autojuhtidega kaasas kaupa kaebajale toomas, M. Danilov ei kinnita, mistõttu ei ole ütlused kattuvad. Täiendavalt märgib kohus, et vastustaja poolt tuvastatud faktilised asjaolud näitavad, et M. Danilov ei saanud üldse käia kaupa kaebajale toomas, kuna oli tol ajal teises linnas. Vastustaja poolt esitatud tõendid näitavad, et M. Danilovil ei olnud 22.05.2014 tehingu kuupäeval võimalik olla Kiviõlis Shroma OÜ-le kaupa üle andmas väikese autoga, sest ta oli samal ajal Tartus. Analoogselt võttis M. Danilov 01.07.2014 tehingu ajal hoopis Rakveres sularaha välja ja 08.07.2014 väidetud tehingu ajal kasutas Tallinnas Lootsi tn 7 pangaautomaati ning 28.10.2014 tehingu ajal viibis Tartus Lõunakeskuse Tavidis sularaha välja võtmas. Kaebaja ei ole vastustaja väidet dokumentaalsete ega muude tõenditega ümber lükanud. Kohus on seisukohal, et kuigi tegemist on ainult ühe tehinguga, seab eelpoolnimetatud asjaolu sügavalt kahtluse alla kõik T. Kardavalt ja tema töötajatelt saadud ütlused kauba kättesaamise kohta M. Danilovilt. See asjaolu kinnitab, et vastustaja jättis põhjendatult hankimata nii T. Kardavalt kui ka teistelt isikutelt täiendavad selgitused, kuna on põhjendatud alus kahelda nende usaldusvääruses. Vastustaja poolt tuvastatud asjaolu tehingu osas, koostoimes teiste tõenditega, täpsemalt nende puudumisega (puuduvad saatelehed) kaaluvad üles kõik kaebaja ja tema töötajate poolt andud ütlused. Kohus selgitab, et eelpoolnimetatule tuginedes ei ole oluline, kas kaebaja ja tema töötajate poolt antud ütlused kattuvad või mitte. Oluline on aga see, et objektiivselt on tuvastatud, et M. Danilov ei osalenud 22.05.2014, 01.07.2014, 08.07.2014 ja 28.10.2014 kauba üleandmisel kaebajale. Järelikult on ilmselge, et vastustajal puudus alus usaldada ka teiste tehingute osas kaebaja ja teiste isikute poolt antud ütlusi kauba edastamise kohta. Kohus ei pea sel põhjusel põhjendtuks kaebaja väidet uurimisprintsiibi rikkumise kohta. Seega tekkis vastustajal põhjendatud kahtlus tehingute mittetoimumise osas. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja esitas vastuväidetes kontrollaktile tõendid, millest nähtub, et kaebaja on müünud konteinereid VKG Trade OÜ-le. Kohus on seisukohal, et konteinerite müük VKG Trade OÜ-le ei ole üldse asjakohane tõend kaebaja poolt AS-lt Forexmet Invest kauba tarnimise osas. Kaebaja on äriühing, kes tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamisega ja hangib tooraineid erinevatelt äriühingutelt. AS Forexmet Invest poolt tol ajal pakutavatel materjalidel (metall jne) puuduvad eritunnused, mille järgi oleks võimalik objektiivselt tuvastada, et kaebaja poolt VKG Trade OÜ-le müüdud konteinerid oleksid valmistatud materjalidest, mille müügiga tegeles just VKG Trade OÜ. Samas on tuvastatud, et metallkonstruktsioonide valmistamiseks hankis kaebaja toorainet erinevatelt tarnijatelt, mistõttu ei saa olla välistatud, et VKG Trade OÜ-le müüdud konteinerid olid valmistatud materjalidest, mis olid soetatud teistelt äriühingutelt.

7.7.Võttes arvesse, et arved ei vasta KMS §-s 37 sätestatud nõuetele (puudub kuupäev ja kauba täpne kirjeldus), puuduvad selliste tehingute liikide puhul kinnitavad saatelehed, lepingud ja teised dokumendid, tehingute eest on makstud muu hulgas sularahas, aga samuti seda, et kaebaja juhatuse liikme väited kauba toomise kohta M. Danilovi poolt osutusid ebaõigeks.

3-18-2008 Tõendatud on, et vaidlusaluses maksuotsuses nimetatud tehinguid väidetavalt kaebaja poolt AS-lt Forexmet Invest enda tarbeks ostetud kauba osas (metallilehed, torud jne) ei ole tegelikult toimunud.

8.AS Forexmet Invest – Shroma OÜ (konteinerite värvimine).
8.1.Kaebaja ei nõustunud vastustaja väitega selle kohta, et kaebaja ei tellinud konteinerite värvimise teenust AS-lt Forexmet Invest ning väitis, et Forexmet Invest AS on osutanud konteinerite värvimisteenust koos transporditeenusega summas 20 880 eurot.
8.2.Haldusasja materjalide kohaselt puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on väidetavalt konteinerite värvimise eest 29.08.2014 esitatud arve nr 408034 alusel AS-le Forexmet Invest pangaülekandega tasunud. Vaidlus käib selle üle, kas pelgalt vaidetavalt osutatud värvimisteenuse eest maksmine pangaülekandega saab olla keskseks ja ümberlükkavaks tõendiks, mis teiste tõenditega kogumis ei tekita kahtlust tehingu tegeliku sooritamise osas.
8.3.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kinnita arve nr 408034 tasumine pangaülekandega tehingu tegelikku toimumist. Nimelt, on vastustaja õigustatult märkinud, et kaebaja tasus arve nr 408034 teises pangas olevatele pangakontole. Kohus möönab, et äriajamises võib ette tulla igasuguseid asjaolusid, mis sunnivad äripartnereid käituma kokkulepitust teisiti, kuid seda ei juhtu alati ja selleks peab olema loogiline põhjendus. Kaebaja ei ole ei haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses selgitanud kohtule, miks ta otsustas maksta väidetavalt osutatud konteinerite värvimisteenuste eest mitte arves nr 408034 märgitud SEB pangakontole, vaid kontole, mida arves nr 408034 ei ole märgitud. Puuduvad ka selgitused selle kohta, kust kaebaja selle pangakonto, mis oli Danske pangas, teada sai. Sellest tulenevalt nõustub kohus vastustaja järeldusega selle kohta, et kaebajal olid M. Daniloviga muud varjatud kokkulepped dokumenteeritust erinevaks käitumiseks.
8.4.Kohus peab vajalikuks välja tuua lisaks eelpoolnimetatule, et konteinerite värvimisteenuste ostmise osas ei ole kaebaja lepingut, tellimust, hinnapakkumist, konteinerite üleandmisevastuvõtmise akte ja saatelehti esitanud. Puuduvad ka dokumendid ja kaebaja töötajate veenvad selgitused selle kohta, kuidas kujunes teenuse hind. Kohus leiab, et need on olulised puudused, mis õigustatult tekitavad kahtlust selles, kas konteinerite värvimisteenuseid on tegelikult osutatud AS-lt Forexmet.
8.5.Kohus tutvus ka teiste kaebaja poolt esitatud tõenditega (kolmandate isikute ütlused), kuid ei pea neid piisavalt veenvaks selleks, et mitte nõustuda vastustaja poolt tehtud järeldusega ASlt Forexmet värviteenuste osutamata jätmise osas. Kohus selgitab, et kaebaja ja AS Forexmet on kaks erinevat äriühingut, kellel on oma kohustused nii äripartnerite kui ka töötajate ees. Üldteada on fakt, äriga kaasnevad igasugused riskid, mis võivad negatiivselt mõjutada endale võetud kohustuse täitmist. Seega on igati loogiline, et nimetatud riskide maandamiseks vormistavad äriühingud tehinguid kirjalikult ja koguvad võimalikult kõik vajalikud dokumendid selleks, et tekkinud vaidluse lahendamine ei võtaks palju aega. Selline reegel kehtib nii uute äripartnerite suhtes kui ka äripartnerite osas, kellega on juba kujunenud pikaajalised ja usalduslikud ärisuhted, et ikkagi vältida probleemseid olukordi (sh ka maksumenetluses), seda enam olukorras, kus tehingu hind on paarkümmend tuhat eurot. Seega eluliselt ei ole usutav, et väidetavalt saadab kaebaja teisele äriühingule värvimisteenuste osutamiseks 30 konteinerit ilma igasuguste dokumentatsioonita ja hiljem püüab ära tõendada värviteenuste osutamist vaid koostatud arve tasumisega võõrale pangakontole ja äriühingute töötajate (huvitatud isikute) ütlustega.

3-18-2008

8.6.Kohtu arvates väärib tähelepanu ka see asjaolu, et lisaks dokumentatsiooni puudumisele lahknevad ka tunnistajate poolt antud selgitused. Nimelt väitis üks tunnistaja, et 30 konteinerit värviti 5-10 päeva, siis teise tunnistaja sõnul läks 30 konteineri värvimiseks tunduvalt rohkem aega („suvest sügiseni“). Õige on vastustaja tähelepanek selle kohta, et ühe maalri puhkus suvisel ajal perioodil 28.07.2014-10.08.2014 ei tõenda ei otseselt ega kaudselt konteinerite värvimisteenuste ostmise vajadust AS-lt Forexmet, kuna tuvastatud on, et kaebaja värvib konteinereid kahes vahetuses. Konteinereid oleks kaebaja saanud ise värvida ka teisel ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et konteinerite edasimüümine VKG Trade OÜ-le ei tõenda kuidagi seda, et samad konteinerid värvis eelnevalt ära just AS Forexmet Invest.
8.7.Kohus leiab, et T. Kardava ja I. Bergeti poolt antud selgitused, ei lükka ümber vastustaja põhjendatud kahtlust selle kohta, et tegelikult ei ostnud kaebaja AS-lt Forexmet 30 konteinerite värvimisteenust. Kohus märgib, et puuduvad objektiivselt tehingut kinnitavad tõendid. Ainsaks dokumentaalseks tõendiks on arve nr 408034, mis oli makstud teisele pangakontole teises krediidiasutuses. Hinnates kõiki tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et vastustajal on põhjendatult tekkinud kahtlus seonduvalt kaebaja poolt kajastatud konteinerite värvimisteenuse ostmisega AS-lt Forexmet ja kaebaja ei suutnud sellist kahtlust ümber lükata.
9.AS Forexmet Invest- Shroma OÜ (metallangaari ehitamine).
9.1.Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, kas metallangaari ehitamisel peab olema ehitusprojekt. 2014. aastal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 sätestab ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. EhS § 2 lg 6 sätestas, et ehitamine on ehitise püstitamine. Seega metallangaari kokkupanemist, milles on olemas betoonpõrand ja terve konstruktsioon on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud, saab nimetada ehitiseks. Tegemist ei olnud väikeehitisega EhS § 15 lg 1 tähenduses, kuna metallangaari üldpind oli 108 m2 (vt lisa 107). Järelikult oli vaja metallangaari ehitamiseks ehitusprojekti.
9.2.Õige on vastustaja väide selle kohta, et tänapäeval ehitatakse ka maju osaliselt tehases valmistehtud detailidest või moodulitest, mistõttu ka metallangaari kokkupanemine ja betoonpõranda valamise näol on tegemist ehitusteenuste osutamisega. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et esineb vastuolu kaebaja poolt antud selgituste osas seonduvalt metallangaari ehitamise alustamisega. Nimelt, esmaseletuses on kaebaja väitnud, et konkreetselt angaari ehitamine algas 2014.a suvel ja lõppes 2014.a oktoobris. Hiljem muutis kaebaja enda väiteid ja rääkis, et angaar olevat kohale veetud ja paigaldatud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ebatüüpiline oli fakt, et ehitusteenuse arve nr 409147 juurde ei olnud kaebajal esitada mitte mingeid arve koostamise aluseks olevaid dokumente nagu, hinnapakkumine, kirjalik leping, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, ehituspäevik, ehitusprojekt.
9.3.Kohus ei saa nõustuda vastustajaga selles, et väidetavalt on ilmne, et G. Kardava möönab oma 29.11.2016 seletuses, et betooni valamise töid teostasid siiski kaebaja töötajad. Haldusasja materjalide kohaselt G. Kardava arvas, et tööde teostamise lõppjärgus valati betoon põrandale, kuid sellega tekkisid probleemid ning arvas, et viimase osa betoonpõrandast valasid kaebaja töötajad, mida ei ole kohtu arvates võimalik tõlgendada sellisena, nagu seda tegi vastustaja.
9.4.Kohus peab oluliseks ka neid faktilisi asjaolusid nagu arves nr 409147 sätestatust tähtajast oluliselt mittekinnipidamine (1,5) aastat ja arve osaliselt sularahas tasumine, aga samuti seda,

3-18-2008 et AS Forexmet Invest raamatupidamises ei olegi seda tehingut kajastatud. Kõik need faktilised asjaolud viitavad kohtu hinnangul arves nr 409147 kajastatud tehingu fiktiivsusele.

9.5.Sellest tulenevalt on kogutud järgmised tõendid, mis kõnelevad kaebaja poolt metallangaari ehitamise tellimuse kasuks: arve nr 409147, arve tasumine pangaülekandega (osaliselt) ja isikute selgitused teostatud tööde osas. Tõendid, mis kõnelevad tehingu fiktiivsuse kasuks, on järgmised: arve nr 409147 oli tasutud oluliselt hiljem arves märgitud tähtajast ja osaliselt sularahas. Kaebajal puuduvad sellistele ehitustööde liikidele omased dokumendi (leping, ehitusprojekt), AS Forexmet Invest raamatupidamises puuduvad tehingut kinnitavad dokumendid.
9.6.Kohus, hinnates neid tõendeid igakülgselt ja kogumis, leiab, et vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et esineb põhjendatud kahtlus tehingu toimumisest. Kokkuvõttes nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ja tema poolt antud selgitused ei saa ümber lükata vastustajal tekkinud arvamust AS-lt Forexmet Invest metallangaari ehitamise osas. Õige on vastustaja arvamus, et selliste ehitustöödega peab kaasnema dokumentatsioon (ehitusprojekt ja leping). Eluliselt ei ole usutav, et kahel erinevatel äriühingutel esineksid niivõrd head usalduslikud suhted, et ehitamistööde tõestamiseks oleks neil esitada vaid arve nr 409147, mis oli täielikult tasutud alles 1,5 aastat hiljem arves ettenähtud tähtajast ja osaliselt sularahas. Need faktilised asjaolud on väga tugevad argumendid, mis jäid kaebaja poolt muude dokumentaalsete tõenditega ümber lükkamata. Haldusasja materjalide hulgas on küll olemas isikute selgitused AS-lt Forexmet Invest kaebaja metallangaari ehitamise kohta, kuid peale nende selgitustega tutvumist ei pea kohus siiski ehitustööde teostamist tõenäoliseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal olid kõik võimalused selleks, et iseseisvalt ette valmistada toorainest metallangaari osad ja need kokku panna. Kohus rõhutab veel kord, et kaebaja ja kolmandate isikute pool antud selgitustel (tõenditel) on võrreldes muude kaebaja kahjuks kõnelevate tõenditega suhteliselt väike kaal. Hetkel on tegemist sügava kahtlusega tehingu fiktiivsuse osas, mistõttu selle ümberlükkamiseks ei piisa vaid huvitatud isikute poolt antud selgitusest, mille tõesust ei ole võimalik kontrollida. Järelikult on kohus seisukohal, et AS-lt Forexmet Invest metallangaari ehitamist ei toimunud
10.AS Forexmet Invest – Shroma OÜ (telferite ostmine)
10.1.Kaebaja väitis, et asjas ei ole mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja on telferid saanud kelleltki kolmandalt isikult, vaid vastupidi, kõik tõendid viitavad sellele, et kaebaja sai telferid AS-lt Forexmet Invest.
10.2.Kohus kaebajaga ei nõustu. Iseenesest on õige kaebaja väide, et poolte vahel puudub vaidlus telferite olemasolu üle, aga samuti selle üle, et telferid olid kaebaja valduses. On olemas ka telferite ostuarve nr 407038, kus on märgitud telferite ostuhinnaks 16800 eurot. Tõsi, et haldusasja materjalide hulgas seonduvalt vastustaja oletusega, et kaebaja on saanud telferid kolmandalt isikult (kes omakorda ei ole käibekohustusalane), kuid mitte AS-lt Forexmet Invest puuduvad otseseid tõendeid. Kohus selgitab, et maksuotsuse tegemiseks ei pea vastustaja omama otseseid tõendid näiliku tehingu kohta, piisab, et maksuhalduril esineks põhjendatud kahtlus. Kohus on seisukohal, et vastustajal tekkinud kahtlus selle kohata, et tegelikult ei soetanud kaebaja telfereid AS-lt Forexmet Invest on põhjendatud. Analoogselt eelmiste tehingutega oleks pidanud kaebaja tasuma arves nr 407038 märgitud summa AS Forexmet Invest SEB pangakontole, kuid kaebaja on seda ignoreerinud ja tasunud talle teadaoleva kokkuleppe alusel hoopis AS Forexmet Invest libaarvete arveldamisega tegelenud Danske pangakontole. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas ta sai teada sellise konto olemasolust ja mis eesmärgiga on ta tasunud teisele kontole teises pangas. Lisaks eelpoolnimetatule peale kaebaja poolsete summade laekumist on need maksed sularahas ka kohe välja võetud. Kaebajal puudub

3-18-2008 ostetud telferite kohta kontrollaktid jne, mis ei ole tavapärane juhul, kui ostetakse seadmed, mis kujutavad kõrgendatud ohtu inimeste elule ja tervisele (sellega transporditakse erinevaid raskekaalulisi metallesemeid, mis võivad mittetöökorras oleva telferi korral kukkuda inimeste peale). Puuduvad ka leping, üleandmise-vastuvõtmise akt, transpordi saateleht, tellimus, hinnapakkumine, poolte kirjavahetus. Kohus nõustub vastustajaga, et eelpoolnimetatu viitab vaid libatehingutele. Võrreldes vastustaja arvamusega selle kohta, et tegelikult ostis kaebaja telferid kolmandalt isikult, leiab kohus, et kaebaja telfereid ei ostnud, või ostis neid tunduvalt varem, ehk ajal, millal ta hakkas tegelema konteinerite tootmisega. Kohus selgitab, et mõeldav ei ole olukord, kus konteinerid pannakse kokku tsehhis, kus puudub telfer või laes liikuv kraana. Võttes arvesse, et tavaliselt asuvad sellises tsehhis ka muud seadmed, keevitamise aparaadid, konteinerite kokkupanemise platsid, konteinerite osad jne siis tõstuki või tavalise kraana manööverdamiseks seal ei ole ruumi. Juhul, kui kasutatakse tsehhi lael liigutavat kraanat, siis telfereid ei ole vajalikud.

10.3.Teiseks märgib kohus, et kõik kaebaja poolt esitatud vastuväited seonduvalt maksuotsusega telferite müügi osas on teisejärgulised ja ei lükka ümber vastustajal tekkinud põhjendatud kahtlust tehingu tegeliku toimumise osas. Kaebaja väitis, et vastustaja peamiseks väiteks telferitega seoses on dokumentide (nt tehniline pass, kasutusjuhend, garantiidokumendid) puudumine. Kohus kaebajaga ei nõustu, keskseks vastustaja etteheiteks kaebajale on tehingu sooritamisel teise panga ja pangakonto kasutamine ja laekunud maksete koheselt sularahas väljavõtmine, mis sõnaselgelt viitab tehingu fiktiivsusele. Kaebaja ei suutnud veenvalt põhjendada, miks seda on tehtud. Seega vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada Giuli Kardava ja Igor Bergeti, kui huvitatud isikute selgitusi ning selle üle, kas telferitel peab olema tehniline dokumentatsioon, ei ole otsustava tähendusega.
10.4.Kokkuvõttes nõustub kohus vastustajaga, et kõik kogumis (teise panga ja konto kasutamine, raha koheselt väljavõtmine, eelneva osas selgituste puudumine, aga samuti lepingu, saatekirja ja vastuvõtmise aktide puudumine) viitab üksnes ostuarves nr 407038 kajastatud tehingu mittetoimumises. Kaebaja ei suutnud veenda kohut vastupidises.
11.AS Forexmet Invest – kaebaja – AS Fortrade
11.1.Kaebaja väitis, et esitas tehingutesse puutuva e-kirjavahetuse AS-ga Fortrade, millest nähtub, et AS Fortrade on esitanud tellimused kaebajale ning kaebaja on omakorda esitanud tellimused AS-le Forexmet Invest. Seega, kaebaja selgitusest on võimalik aru saada, et kogu kolmepoolse tehingu loogika seisneb selles, et esmalt esitas AS Fortrade kaebajale kaupade tellimused, seejärel kaebaja esitas tellimused AS-le Forexmet Invest ja kaupade ostu-müük toimus järgimises järjekorras: AS Forexmet Invest – kaebaja – AS Fortrade.
11.2.Vastustaja ei nõustunud kaebajaga ja märkis, et vaidlusaluse otsuse kohaselt eriarvamusega vastustajale edastatud e-kirjavahetus kinnitab samuti, et AS Fortrade tellimused kaebajale on koostatud hilisemalt, kui kaebaja tellimused AS-le Forexmet Invest. Selles osas ei ole kaebaja täiendavaid selgitusi esitanud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et tavapäraselt, kui tehingud on reaalselt toimunud, märgitakse tellimusele tulevikus täitmisele kuuluv tähtaeg ning tellimust, mille täitmise tähtaeg on tellimust andes juba möödunud, ei saagi täitmiseks võtta. Ühtlasi on tuvastatud, et tellimused olid esitatud hilisemalt kui arved kauba eest, mis välistas kaebaja ja AS Fortrade verisoonis tellimuste alusel kaubaarvete vormistamise ning kauba ülevaatamiseks ette valmistamise.
11.3.Tellimusel näidatud tarnete tähtaeg oli ka mõnel juhul hilisem, kui tellimuse esitamise kuupäev, mis ei ole omane kaebaja versioonis väidetud sündmuste järjekorrale ja tehingute

3-18-2008 toimumise viisile. Osade tellimuste e-kirjade manustena kaasa pandud failide kuupäev oli hilisem, kui faili dateeringus näidatud kuupäev, mis viitas dokumentide tagantjärele koostamisele ja soovile jätta eriarvamusega vastupidist muljet. Mõnel juhul oli manusena lisatud failid loodud isegi hiljem, kui e-kiri dateeritult edastatud (vt lisa 168.20, 168.23, 168.25 jne) adressaadile, mistõttu ei kinnita ebausaldusväärsed ja vastuolulised dokumendid kaebaja versioonis tehingute toimumist ja tellimuste esitamist. Kaebaja tellimusi AS-i Forexmet Invest raamatupidamine üldse ei sisalda. Endiselt on kõik eelpoolnimetatud tehinguga seotud arved tasutud AS Forexmet Invest Danske panga kontole, mis erinevad kaebajale esitatud arvetel näidatud SEB arveldusarvest. Tehingutega ei ole AS-i Forexmet Invest raamatupidaja M. Murula kursis ning need ei kajastu AS-i Forexmet Invest raamatupidamises ja maksuarvestuses.

11.4.Kohtu arvates väärib tähelepanu ka see asjaolu, et vastustajal ei õnnestunud kätte saada kaebajalt tarnitud kaupade üleandmise-vastuvõtmise akte ning kaupade transpordi kohta saatelehti ega lepinguid, kuid autojuhid on kinnitanud, et veoselehed on veoste puhul alati mitmes eksemplaris veosega kaasas olnud.
11.5.Kuigi kaup liikus arvete ja seletuste järgi justkui esmalt AS-ilt Forexmet Invest kaebajale ja edasi kaebajalt AS-ile Fortrade, on arved koostatud siiski „vastupidise“ kronoloogiaga, kus kõigepealt esitas kaebaja arved AS-ile Fortrade, ning alles peale seda esitas AS Forexmet Invest arved kaebajale.
11.6.Kaebaja väitis, et tehingu toimumine on kinnitatud T. Kardava, A. Põlevin ja S. Aleksejeva selgitustega. Nimelt selgitas A. Põlevin, et tema ülesandeks AS-s Fortrade 2014. aastal oli varuosade ja tehnika hankimine. A. Põlevin kinnitas, et sõitis kohale Kiviõlisse, Vabaduse 18 ning vaatas varuosad üle. Transpordiks kasutas ta tööautot ning koos T. Kardavaga laaditi varuosad auto peale. AS Fortrade (Svetlana Aleksejeva isikus) on 17.05.2016 ja 10.04.2017 vastustes MTA-le kinnitanud, et AS Fortrade sai kaebajalt kauba kätte. AS Fortrade esitas arved, millest nähtub, et kaebajalt saadud kaup on edasi müüdud.
11.7.Kohus kaebajaga ei nõustu. T. Kardava, A. Põlevin ja S. Aleksejeva poolt antud selgitused on küll tõendid, mis kõnelevad tehingu toimumise kasuks, kuid on olemas ka tõendid, mis tekitavad kahtluse selle tehingu tegeliku toimumise osas. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt esitatud tõendid ei tõenda, et AS Fortrade sai kauba just kaebajalt. Kaebaja ja AS Fortrade ei ole esitanud enda omavaheliste tehingute kohta peale ebausaldusväärseks osutunud tellimuste, lepinguid jms dokumente kauba üleandmise/vastuvõtmise ja transpordi kohta või saatelehti jms. AS-i Fortrade tellimused kaebajale kannavad tehinguid kirjeldatud viisil välistavalt täpselt sama kuupäeva, mis on sama kauba (mida kaebaja pidi ju alles AS-ilt Forexmet Invest tellima hakkama) kohta esitatud kaebaja müügiarvetel. Seega esinesid olulised vastuolud tehinguosaliste tehingute tegemist kirjeldavates seletustes.
11.8.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vastustaja on õigesti jõudnud järelduseni AS Forexmet Invest – kaebaja – AS Fortrade tehingu mittetoimumise kohta.
12.OÜ Shroma – Formet Grupp OÜ (metalljääkide müük)

3-18-2008

12.1.Vaidlusaluse otsuse kohaselt peamiseks vastustaja etteheiteks kaebajale on see, et kaebajal puudusid tehingute kohta nt leping, metalli kaalumise aktid, veoselehed jms, mis selliste tehingute vormistamisel elementaarselt tehtaks.
12.2.Kohus märgib, et lisaks eelpoolnimetatule väärib tähelepanu see asjaolu, et metalljääkide kaalumine ei olnud teostatud kaebaja või tema esindaja juuresolekul. Haldusasja materjalide kohaselt tuli metallijäätmetele järele AS-i Forexmet Invest auto, kaebaja laadis jäätmed autole ja need viidi OÜ-le Formet Grupp. Seejärel tõi AS-i Forexmet Invest esindaja väidetavalt paberi peal andmed selle kohta, kui palju ta kaebaja poolt saadetud metallijäätmeid vastu võttis ning nende alusel koostas kaebaja arve OÜ-le Formet Grupp. Tuvastatud on, et väidetava tehingu sooritamise ajal ei olnud M. Danilov OÜ Formet Grupp juhatuse liige, juhatuse liikmeks väidetava tehingu tegemise ajal P. Suslov, kuid ta ei kinnita 16.05.2018 vastuses maksuhaldurile aktidel näidatud metallijäätmete vastuvõtmist. Samas väitis P. Suslov, et aktid ei ole tehtud äriühingu raamatupidamisprogrammis. Kohtul puudub alus kahelda P. Suslovi ütlustes, mis olid antud kriminaalmenetluses. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, kui tehing oleks tegelikult sooritatud, mille tagajärjel oli sooritatud OÜ Formet Grupp nimelt tehing (tasaarvestus- metallijäätmete müük ja uue metalli ost) väärtusega 49 006, 50 €, ei oleks sellest tehingust teadlik OÜ Formet Grupp juhatuse liige P. Suslov. Kaebaja poolt esitatud väited ei veena kohut vastupidises.
12.3.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vastustaja on õigesti jõudnud järelduseni tehingu OÜ Shroma ja Formet Grupp OÜ vahel mittetoimumise kohta.
13.Kaebaja arvas, et vastustajal ei olnud õigust teha maksuotsust, kuna antud juhul kohaldub maksusumma määramisele kolmeaastane aegumistähtaeg. Vastustaja oli arvamisel, et maksusumma määramisel kohaldub viieaastane aegumistähtaeg ja maksusumma oli määratud selle tähtaja jooksul.
13.1.MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud isiku poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.
13.2.Vaidlusaluse otsuse kohaselt esitas kaebaja oma märts - detsember 2014 käibedeklaratsioonidel vorm KMD 20% maksumääraga maksustatavas käibes alusetult AS Fortrade arveid ja august 2014 käibedeklaratsiooni informatiivsel real Formet Grupp OÜ arveid, raamatupidamis- ja maksuarvestuses ning käibedeklaratsioonidel on kajastatud teadlikult valeandmeid, jätmaks muljet eelnevalt analüüsitud tehingute toimumisest. Toimumata tehingute kajastamine oma maksuarvestuses saab oma iseloomult olla vaid tahtlik tegu. Seetõttu kohaldub käesoleval juhul läbivalt maksusumma määramisel MKS § 98 lg 1 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg.
13.3.Võttes arvesse käesoleva otsuse punktides leitut nõustub kohus vastustajaga maksusumma määramisel viieaastase aegumistähtaja kohaldamise kohta.
14.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vaidlusalune 24.07.2018 maksuotsus nr 12.23/036191-21 on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane.

3-18-2008

15.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata. IV
16.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi rahuldamata täies ulatuses. Vastustaja teatas kohtule, et tal puuduvad menetluskulud. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ja tulenevalt HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2021 lahendis toodud muudatustega 31.07.2021.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja