Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Ringkonnakohus 4. aprill 2019 1-16-8386 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Olegas Narušis (isikukood 36903240271) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 7. märtsi 2019. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 7. märtsi 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Olegas Narušis tunnistati Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsusega süüdi KarS § 1432 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 178 lg 11 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 179 lg 11 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust; KarS § 182 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. O. Narušis mõisteti õigeks KarS § 175 lg 11 järgi esitatud süüdistuses. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati O. Narušisele mõistetud üksikkaristustest raskeimat. Liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust, mida vähendati 1/3 võrra. O. Narušisel tuli ära kanda 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning selle alguseks arvestati isiku kahtlustatavana kinnipidamine 3. juuni 2016.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2017 kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a kohtuotsus O. Narušise KarS § 175 lg 11 järgi õigeksmõistmise, talle KarS § 178 lg 11 järgi mõistetud karistuse ning KarS § 64 lg1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. O. Narušis mõisteti KarS § 175 lg 11 järgi süüdi. Talle mõisteti KarS § 175 lg 11 ja KarS § 178 lg 11 järgi KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus KarS § 175 lg 11 järgi, milleks oli 3 aastat vangistust. O. Narušisele mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 5 aastat 4 kuud. Muus osas jäeti Harju Maakohtu 15. detsembri 2016 otsus muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 3. juunil 2016 ja lõpeb 3. oktoobril 2021.
3.30. jaanuaril 2019. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid O. Narušise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
4.Tartu Maakohtu 7. märtsi 2019. a määrusega jäeti O. Narušis karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
5.Positiivsete asjaoludena leidis äramärkimist O. Narušise osalemine tööhõives, riigikeele õppimine ning sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbimine. Programmi läbiviija tagasiside on positiivne. Kõiki individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi ei ole veel läbi viidud, sest kinnipeetavat soovitakse hõivata kogu vangistuse jooksul. Süüdimõistetu käitumine on olnud hea – kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral asuks O. Narušis elama vanemate juurde. O. Narušisel on Leedu kodakondsus. Ta on Eestis sündinud ja omab alalist elamisluba. Vangla iseloomustusest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveametile on tehtud ettepanek O. Narušise elamisloa tühistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Tööle loodab O. Narušis saada OÜ-sse X. Ka vanemad on nõus poega majanduslikult toetama. Head suhted on säilinud ka tütrega. Kannatanu on O. Narušisele andestanud. O. Narušise tutvusringkond koosneb seaduskuulekatest inimestest.
6.O. Narušise vabastamine esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Ta kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastase süüteo, s.o korduva suguühte või muu sugulise iseloomuga teo eest mõjuvõimu kasutades. Samuti alaealise vastaste süütegude, s.o korduvalt nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutavate pildi- ja videofailide valmistamise ja hoidmise, korduvalt noorema kui neljateistaastase isiku seksuaalse ahvatlemise ja korduvalt noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise eest, et ta astuks modellina või näitlejana üles pornograafilises või erootilises etteastes ja teoses. Lisaks kannab ta karistust täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Kasutades ära kasutütre sõltuvust, pani kinnipeetav toime suurel hulgal erinevaid alaealise vastu suunatud kuritegusid.
7.Praeguseks ära kantud karistus ei vasta toimepandud kuritegude raskusele ega ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kinnipeetava vabastamine vaid poole karistusaja ärakandmise järel ei ole võimalik vaatamata sellele, et ta on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Seda kinnipeetavalt karistuse kandmise ajal oodataksegi.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Määruskaebuses taotleb kaitsja L. Nirgi maakohtu määruse tühistamist.
9.Kohtu seisukohad on ekslikud. Arvestama peaks distsiplinaarkaristuste puudumist. O. Narušis on osalenud vangla tööhõives ning läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, olles aktiivne osaleja, kes tegi korrektselt kodutööd. Kaitsja arvates on O. Narušis end parandanud. Ohtlikkus ja risk puudub eluaseme osas, kuivõrd O. Narušis ei asu elama endise abikaasa, vaid vanemate juurde. Elamisloa tühistamise korral võib ta arvestada ka Leedu kodakondsuse ja paljude sugulastega. Ka majandusliku toimetuleku osas ei ole riski täheldatud – O. Narušis on kogu aeg olnud tööga hõivatud ja valdab mitmeid erialasid. Suhete osas on risk ja ohtlikkus vaid samadesse oludesse sattumise korral. Mujale elama asumise ja sotsiaalprogrammi läbimise tõttu uue kuriteo risk puudub. Ohtlikkus ja risk puuduvad ka alkoholi ja narkootikumide osas. Hoiakute osaski on risk 2(4)
ja ohtlikkus maandatud, sest isik tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Seega ei saa järeldada, et ta püüab süüd vähendada. Ka mõtlemise ja käitumise risk ja ohtlikkus on maandatud, kuna O. Narušis on kogu aeg süüd tunnistanud ja kinnitanud, et on väga rumal, et sellise kuriteo toime pani.
10.Kohus on jätnud O. Narušise positiivsed asjaolud ja pingutused arvestamata. Ta on vanglas töötanud ja võtnud osa sotsiaalprogrammidest. Kontrollnõuete kohaldamisega kontrollitakse O. Narušise käitumist ja rikkumiste korral paigutatakse ta tagasi vanglasse. Positiivsed asjaolud kaaluvad üles mistahes negatiivse. Vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivset. O. Narušisele ei saa ette heita karistatust, kuna vangistusaegne käitumine näitab positiivsete järelduste tegemist jätkamaks elu seaduskuulekalt.
11.Kaitsja usub, et O. Narušis suudab täita käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldaja suunata tema edaspidist õiguskuulekat käitumist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
13.Praegusel juhul seisneb kaitsja arvates kaalutlusotsuse viga selles, et O. Narušist positiivselt iseloomustavad asjaolud jäeti arvestamata. Need on aga kaitsja hinnangul suures ülekaalus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud O. Narušise vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
14.Maakohus arvestas, et O. Narušisel puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud vangla tööhõives ning edukalt läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Käitumise all vangistuses ei mõelda siiski kitsalt vaid distsiplinaarkaristusi, vaid ennekõike individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmist. I astme kohus on ka välja toonud, et kõiki individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ei ole O. Narušisega läbi viidud. Kuriteo asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus oluliseks O. Narušisele individuaalses täitmiskavas ette nähtud psühholoogilise nõustamise läbimist.
15.Kaitsja on õigesti osutanud, et vangla iseloomustuse kohaselt puudub ohtlikkus ja risk eluaseme osas, kuivõrd O. Narušis ei asu elama endise abikaasa, vaid vanemate juurde. Kohtukolleegiumi hinnangul ei oma eeltoodud asjaolu suurt kaalu. Praegusel juhul on vangistusasutus näinud uue kuriteo ohtu juhul, kui isik oma teo tagajärgedele ei mõtle ning elab koos naisega, kellel on eelmisest abielust alaealisi tütreid või kui tema mõjusfääris on alaealisi tütarlapsi (KoTo tl 5). Ehkki kaitsja hinnangul on O. Narušis end parandanud, nähtub iseloomustusest, et ka programmi läbiviimise järel püsib uue kuriteo toimepanemise oht, kui O. Narušis enda hoiakuid reaalselt ei muuda (KoTo tl 5). Kohtukolleegium leiab, et isegi kui O. Narušise elamisluba tühistatakse ja ta asub elama Leetu, ei kao riskid, mis on seotud süütegudega alaealiste vastu.
16.Iseenesest on õige, et O. Narušise majandusliku toimetuleku ja sõltuvuste osas ei ole riski täheldatud. Samas ei ole tema puhul ka täheldatud riski panna uus kuritegu toime majanduslikel
3(4)
põhjustel või sõltuvusprobleemide tõttu. Nagu juba öeldud, ilmneb risk ja ohtlikkus tagasi samadesse oludesse sattumises just alaealiste seksuaalse ärakasutamise osas.
17.Praegusel juhul on O. Narušise vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks siiski kuriteo asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maandatud oht, et sellised kuriteod võivad korduda. Kaitsja märgib, et süüd on O. Narušis kogu aeg tunnistanud. Tutvunud Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsusega, nähtub sellest selgelt, et maakohus ei ole O. Narušise kahetsust siiraks pidanud, märkides, et „Esmasel ülekuulamisel keskendus süüdistatav kannatanu mustamisele, seejärel on võrdlemisi küüniline kohtumenetluses, isiku viimases sõnas avaldatu selle kohta, et tema hinnangul saanuks küsimused lahendada peresiseselt, ilma õiguskaitseorganite sekkumiseta – kannatanu ees ta vabandas ja ta lootis, et abikaasa rahuneb maha. Süüdistatava sellesisuline avaldus tekitab kohtu arvates põhjendatult küsimuse, kas süüdistatav on oma tegevuse keelatusest üldse aru saanud. Oma viimases sõnas viitas süüdistatav ka asjaolule, et on kannatanuga leppinud (mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 9 mõttes), kuid viimane väide jäi paljasõnaliseks“. Ringkonnakohus leiab, et ka praeguseks kantud karistus ei anna alust väita, et O. Narušis tegelikkuses oma tegudest aru saab. Seda näitab kasvõi asjaolu, et sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbiviimisel üritas ta oma süüd toimepandus vähendada (KoTo tl 4, pöördel). Seega ei ole kohtukolleegiumi hinnangul O. Narušise riskid hoiakute osas maandatud.
18.Kaitsja on veendunud, et just kriminaalhooldusele allutamine aitaks O. Narušisel vabaduses toime tulla, sest kriminaalhooldaja saaks suunata tema edaspidist õiguskuulekat käitumist. Ringkonnakohus möönab, et kriminaalhooldusel on kahtlemata suur mõju vabastatu resotsialiseerumisel. Praegusel juhul ei tekkinud aga ringkonnakohtul veendumust, et süüdlane ei pane vabanedes toime uusi õigusrikkumisi. Ehkki kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et O. Narušis on vangistuses olnud mitmeski mõttes tubli, ei kalluta see ringkonnakohut asuma maakohtust erinevale seisukohale süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuses.
19.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 339 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.