lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-1676/18

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-1676/18
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
03.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1309
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-1676/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.03.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-19-1676

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Nikolai Krasohhini süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. märtsi 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Nikolai Krasohhin (isikukood 37512202760), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Krasohhini määruskaebus Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Nikolai Krasohhin on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tervise kahjustamise, ajavahemikul
21.detsembri 2018 õhtust kuni 23. detsembrini 2018 kell 15.30 Tartumaal XXX kasutas kahel korral füüsilist vägivalda M.S. suhtes, mis seisnes selles, et - ajavahemikul 21. detsembri 2018 õhtust kuni 22. detsembrini 2018 lõi M.S. korduvalt rusikatega pea- ja kehapiirkonda; - 23. detsembril 2018 enne kella 15.30 lõi M.S. korduvalt rusikatega kehapiirkonda. N. Krasohhin põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega M. S füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani N. Krasohhin toime KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja kui see on toime pandud korduvalt.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-5741/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4561/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
2.Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019. a otsusega tunnistati N. Krasohhin süüdi KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas maakohus N. Krasohhini eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges 10 kuu vangistuse kandmise aja alguseks N. Krasohhini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 23. detsembrist 2018.a. Kohtuotsusega mõisteti N. Krasohhinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 eurot sundraha, kaitsjatasu 330 eurot ja ekspertiisi maksumus 61 eurot. Kohus määras, et N. Krasohhinil tuleb menetluskulu kokku 1201 eurot tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu ja Tolliameti arveldusarvele.
3.N. Krasohhin esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsuse temalt väljamõistetavate menetluskulude osas. Apellatsioonis taotleb N. Krasohhin temalt väljamõistetud kohtukulude vähendamist või võimalust hakata neid tasuma pärast vanglast vabanemist. Esitatud taotlus põhistab N. Krasohhin asjaoluga, et ta viib kinnipidamiskohas, ta on töötu ning puuduva töövõimega. Nimetatu tõttu ei ole tal kohtuotsuses määratletud ajavahemiku jooksul võimalik kohtukulusid tasud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
5.N. Krasohhin vaidlustas temalt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid apellatsiooni korras. KrMS § 318 lg 3 p-st 4 tulenevalt on kokkuleppemenetluses tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel apellatsiooniõigus piiratud KrMS § 318 lg-s 4 loetletud juhtudega. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki
2.jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.). Seetõttu saab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019. a otsuses sisalduvale kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1.
6.KrMS § 248 lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t KrMS §-s 245 nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik KrMS § 248 lg 1 p 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega

prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.)

7.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1 (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3). Riigikohus on KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuginedes selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. (Vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2.)
8.Kõnealuses asjas on N. Krasohhin, tema kaitsja ja prokurör sõlminud
26.veebruaril 2019 kokkuleppe, milles on muuhulgas kokku lepitud ka süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 61 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 270 eurot ning kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Kokkuleppes on kriminaalmenetluse kulud esitatud ka absoluutsummana, märkides, et kokku kuulub N. Krasohhinilt menetluskuludena väljamõistmisele 1141 eurot.
9.Kohus arutas kokkulepet 11. märtsil 2019. a peetud kohtuistungil. Istungiprotokollist nähtuvalt teatas prokurör kohtuistungil, et sõlmitud kokkuleppest on jäänud ekslikult välja kaitsja tasu summas 60 eurot, mille palus lugeda menetluskulude hulka. N. Krasohhin kinnitas kohtule vastates, et vestles sellel teemal prokuröriga. Ta sai aru, et kaitsja tasu 60 eurot on ekslikult jäänud väljamõistetava kaitsja tasu summas kajastamata ning ta nõustub prokuröri sellekohase täpsustusega. N. Krasohhin kinnitas, et nõustub nimetatud täpsustusega ja saab aru, et temalt mõistetakse kaitsja tasuna välja 330 eurot. Ka kinnitas N. Krasohhin kohtule vastates, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav ja ta nõustub sellega. Maakohus kinnitas kokkuleppe süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega. Eeltoodust tuleneb, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme. Samuti ei ole alust väita, et kohus oleks oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Järelikult puudub alus maakohtu otsuse vaidlustamiseks.
10.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile muu hulgas juhul, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole N. Krasohhinil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust määruskaebuses märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
11.Puutuvalt N. Krasohhini taotlusesse võimaldada tal tasuda menetluskulud pärast tema vangistusest vabanemist, selgitab ringkonnakohus järgmist. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluskulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 tulenevalt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud osade kaupa. Käesoleval juhul on maakohus määranud, et N. Korasohhinil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda ühekordse maksena 30 päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt, kui N. Krasohhin leiab, et tema materiaalne olukord on pärast kohtuotsuse tegemist muutunud või on ilmnenud muud uued asjaolud, mis tingivad menetluskulude tasumise korra ümbervaatamist, on tal õigus pärast kohtuotsuse jõustumist pöörduda tema elukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku poole taotlusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumise tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja