Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
2. aprill 2019.a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-19-642 (18278001592)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Ragne Põldaru
Kriminaalasi
C.A süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Evelin Merilaine
Süüdistatav
C.A , isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt kõnes ja kirjas; kesk-eriharidus; elukoht: XXX; e-post: XXX, telefon: XXX; teeb juhutöid; kriminaalkorras karistamata.
Tõkendit kohaldatud ei ole.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
kaitsjatasu 120 eurot; sundraha 810 eurot.
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et C.A-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 930 (üheksasada kolmkümmend) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 77,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700012665 ning selgituse “C.A, otsus nr 1-19-642, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
pakendis nr 1 asuv CD-R plaat, millel videosalvestus 13.08.2018.a kell 06.48 S. O. i ja C.A vahelisest telefonivestlusest; pakendis nr 2 HK asuv CD-R plaat, millel on Häirekeskusesse 04.08.2018.a ja 13.08.2018.a tehtud kolme kõne salvestised.
2 (5)
Süüdistus C.A’it süüdistatakse selles, et tema 04.08.2018 kella 09:00 paiku ähvardas telefonivestluse käigus füüsilise vägivallaga S. O. ́it, lubades teda läbi peksta ning näo üles lüüa. Kõne tegi S. O. endale kuuluvalt mobiiltelefoninumbrilt XXX, helistades T. T. numbrile XXX, kuid telefonile vastas C.A, kes viibis samal ajal T. T. elukohas aadressil XXX. 13.08.2018 kell 06:46 saatis C.A enda mobiiltelefoninumbrilt XXX tekstsõnumi S. O. i mobiiltelefoninumbrile XXX sisuga: „Sa oled laip, sul ei ole kaua elada jäänud“. 13.08.2018 kella 06:48 paiku helistas S. O. ise C.A telefoninumbrile XXX ning C.A ähvardas helistajat vägivallaga, öeldes: „Tule välja ma annan sulle peksa, kutsu politsei kui tahad, ma annan sulle ka politseinike juuresolekul peksa“. S. O. il oli alust karta C.A poolt edastatud ähvarduste täideviimist, kuna taoliste ähvarduste edastamisel on ähvardaja tavaliselt olnud joobeseisundis ning seetõttu ettearvamatu. Ähvarduste täideviimist oli samuti alust karta seetõttu, et ähvardused on olnud korduvad ning C.A on viibinud sel ajal oma sõbra juures, kes elab kannatanu läheduses, mistõttu kannatanul oli alus karta oma perekonna turvalisuse pärast. Kannatanu ise aga oma töö iseloomu tõttu ei suuda alati kaitsta oma perekonda võimalikku rünnaku eest. Sellega pani C.A toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu Süüdi tunnistada C.A KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 9 kuud vangistust. Mõistetud karistust KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata täielikult täitmisele, kui C.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1055 ja KrMS § 310’ alusel kohaldada C.A suhtes lähenemiskeeldu S. O. ile 3 aastaks, keelates C.A-l suhelda S. O. iga nii vahetult kui ka kaugsidevahendite 3 (5)
teel. Muu hulgas on C.A-l keelatud: S. O. ile telefoniga helistada ja temale sõnumeid saata; saata S. O. ile liht- või elektronkirju; saata S. O. ile sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram vmt) kaudu; viibida S. O. ile lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult S. O. ile lähemale kui 100 meetrit, tuleb C.A-l S. O. ist kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda; viibida lähemal kui 100 meetrit S. O. i elukohale. Praegu asub S. O. i elukoht XXX. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista C.A-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku 930 eurot, so kaitsjatasu 120 eurot ja sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, käesoleval ajal töötab mitteametlikult töötasuga 8 eurot tunnis, on kohustused korteriüüri ja elukaaslase lapse ülalpidamise maksmisega ning auto liisinguga seoses, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav C.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav C.A , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse C.A süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas C.A menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib
4 (5)
süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. C.A on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 77,50 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades C.A sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades C.A varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 930 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.