Kriminaalasi nr 1-17-9766
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. märts 2019 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 21.03.2019)
Kriminaalasja number
1-17-9766
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Taotlus
Kriminaalhooldusametnik Piret Avi erakorraline ettekanne P.B kohta
Süüdimõistetu
P.B isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele P.B-le Tartu Maakohtu 19.06.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9766 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus P.B-le pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
P.B on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.06.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-9766 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti P.B-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 3 kuud vangistust.
1 (3)
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et P.B-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.B ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati P.B käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati P.B käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile. P.B tuli alustada raviga kohtuotsuse tegemisest alates 1 kuu jooksul ja esitada esmakohtumisel kriminaalhooldajaga vastavasisuline tõend. P.B kriminaalhooldus algas 05.07.2018 ja lõpeb 19.06.2020. Kriminaalhooldusametnik esitas 21.09.2018 P.B kohta erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata P.B-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus P.B korduvalt erinevaid kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ning kohustusi- ei täitnud registreerimiskohustust kokkulepitud aegadel, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning ei allunud alkoholismivastasele ravile. Kuna pärast erakorralise ettekande esitamist ja arutamist parandas süüdimõistetu oma käitumist ja suhtumist ning täitis talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, leidis kriminaalhooldusametnik, et P.B kriminaalhooldust on võimalik jätkata. Kohus nõustus, et P.B-le tuleb anda veel üks võimalus tõestada, et ta suudab kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Kohus võttis 03.12.2018 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande teadmiseks ja määras, et P.B kriminaalhooldust tuleb jätkata kohtuotsuses sätestatud tingimustel. Kriminaalhooldusametnik esitas 01.03.2019 P.B kohta teise erakorralise ettekande, milles tegi taas ettepaneku pöörata P.B-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on P.B pärast 22.11.2018 kohtuistungit täitnud registreerimiskohustust viis korda: 07.12.2018, 20.12.2018, 03.01.2019, 17.01.2019 ja 31.01.2019. Pärast seda, 14.02.2019 kokkulepitud kohtumisele, süüdimõistetu ei ilmunud. Korduvalt on ametnik püüdnud P.B-ga saada kontakti telefoni teel, kuid süüdimõistetu ei vasta ega helista tagasi. P.B on jätkanud alkoholi tarvitamist ning vestluses kriminaalhooldajaga seda tunnistanud. Alkoholiravi ei ole järjepidev. Eeltoodud asjaolud takistavad kriminaalhooldusametniku hinnangul kriminaalhoolduse läbiviimist, P.B-ga koostöö tegemist ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Süüdimõistetu suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav ja huvi koostööks vähene. Kohtuistungil 21.03.2019 tunnistas P.B , et ta pani toime erakorralises ettekandes märgitud rikkumised. Väidetavalt käis Tartus alkoholismivastast süsti tegemas ja enam alkoholi ei tarvita. Ta on mõistuse pähe võtnud, istub kodus ja väldib kõiki. P.B kahetses oma tegu ja selgitas, et ta ei soovi vanglasse minna, kuna vangla ei paranda kedagi. Süüdimõistetu palus kohtul anda talle veel üks võimalus. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osa Mariina Boiko. Kriminaalhooldusametnik andis ülevaate erakorralisest ettekandest ning jäi selles esitatud taotluse juurde.
KrMS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Probleemid kriminaalhooldusnõuete korrektse täitmisega tekkisid süüdimõistetul juba kriminaalhooldusperioodi alguses. P.B ei ilmunud kokkulepitud aegadel
2 (3)
registreerimiskohustust täitma, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning ei suutnud alluda alkoholismivastasele ravile, mistõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule esimese erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata P.B-le mõistetud karistus täitmisele. Kuna süüdimõistetu lubas ennast parandada ning asus tegelema temal esineva alkoholiprobleemiga, leidis kriminaalhooldusametnik, et P.B kriminaalhooldust on võimalik jätkata ja kohus nõustus sellega. Muutused P.B käitumises ja suhtumises olid lühiajalised. Õige pea jätkas ta varasemat käitumist- ei ilmunud kokkulepitud aegadel registreerimiskohustust täitma, jätkas alkoholi tarvitamist, mida tunnistas kohtuistungil ning ei tegelenud järjepidevalt alkoholismivastase raviga. Korduvalt on ametnik püüdnud P.B-ga saada kontakti telefoni teel, kuid süüdimõistetu ei vasta ega helista tagasi. Kohtu hinnangul on P.B suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle veel kord antud võimalusse kanda mõistetud karistust vabaduses. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb P.B-le mõistetud karistus täitmisele pöörata ja kohus nõustub, et sel korral ei ole võimalik P.B kriminaalhooldust enam jätkata. Karistuse kandmiseks vabaduses tuleb alluda kokkulepitud tingimustele, milleks P.B ei ole suuteline. Oluline on, et süüdimõistetule on korduvalt selgitatud kohtuotsuse ning sellega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Alkoholi tarvitamine on olnud peamiseks P.B õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks, mistõttu on väga oluline, et P.B loobuks alkoholi tarvitamisest täielikult. Vastasel juhul püsib tema puhul suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Lühiajalised positiivsed muutused P.B käitumises on ilmnenud alles pärast erakorralise ettekande esitamist kohtule ehk olukorras, kus on reaalne oht vanglakaristust kandma minna. P.B puudub tahe probleemiga tõsiselt tegeleda. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole P.B-le soovitud mõju avaldanud, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.