Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-2090 (18259000602)
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm
Kriminaalasi
Eduard Benedik süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
EDUARD BENEDIK, isikukood 39502255226, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; 8 klassi haridus; emakeel vene keel (valdab eesti keelt); ei tööta; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 13.03.-15.03.2019; kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming määratud korras
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada EDUARD BENEDIK süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada EDUARD BENEDIK süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.03.-15.03.2019, s.o 3 päeva ning Eduard Benedikil kuulub kandmisele 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Eduard Benedik ei pane 1 (ühe) aasta 7 (seitsme) kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata Eduard Benedik katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Eduard Benediki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Eduard Benediki käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Eduard Benedikile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.03.2019.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 1⁄2 sundrahast summas 405 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Eduard Benedikilt menetluskuluna sundraha summas 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Eduard Benedikilt menetluskuluna kaitsjatasu 150 (ükssada viiskümmend) eurot v.adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel välja mõista Eduard Benedikilt menetluskuluna sundtoomise kulu 24,70 (kakskümmend neli eurot 70 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Eduard Benedikil tasuda menetluskulud kokku 579,70 eurot ositi 11 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimesel kümnel kuul tuleb tasuda vähemalt 55,50 eurot ning viimasel kuul vähemalt 24,70 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700014333 ning selgitusega: „Eduard Benedik, 1-19-2090, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses
tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1 CD Häirekeskuse kõnesalvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Eduard Benediki süüdistatakse selles, et tema tungis 01.09.2018 kella 22.30 paiku oma kodus xxxx kallale endisele elukaaslasele A I – haaras naise vasakust kaenlaalusest, surus jõuga istuma, seejärel haaras naisel kaelast, paiskas põrandale ning lõi lahtise käega 4-5 lööki vastu pead, tekitades selliselt A I füüsilist valu ja tervisekahjustuse - 1,5 cm läbimõõduga muhu otsmiku piirkonnas Lähisuhtes olevale isikule löömisega füüsilise valu tekitamisega pani Eduard Benedik toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Eduard Benediki selles, et tema 13.03.2019 kella 13.30 paiku xxxx korteris lähisuhtevägivalla juhtumi väljakutse lahendamise käigus kasutas vägivalda ametikohustusi täitva Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse merepääste- ja patrulligrupi xxxx S R vastu - lõi vanempiirivalvurit kaks korda mänguautoga vastu pead, põhjustades S R marrastuse otsmiku piirkonnas ning seejärel, kui teda paigutati patrullsõidukisse, lõi vanempiirivalvurit kaks korda jalaga vastu vasakut kätt. Väljakutset teenindanud vanempiirivalvuri löömisega pani Eduard Benedik toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis on kvalifitseeritav KarS § 274 lg 1 järgi.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Eduard Benedikile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vangistust ning KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 13.03.-15.03.2019, s.o 3 päeva, kanda jääb 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 7 kuud. Katseajaks allutada Eduard Benedik kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada Eduard Benediki katseajal mitte tarvitama alkoholi ja läbima kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammid. Süüdistatav Eduard Benedik on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Eduard Benedik on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Eduard Benedik tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõend, 1 CD Häirekeskuse kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja toimikus, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 150 eurot ning KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel sundtoomise kulu 24,70 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel jääb pool sundrahast summas 405 eurot riigi kanda ning menetluskulud kokku 579,70 eurot kuuluvad tasumisele ositi 11 kuu jooksul alates kohtuotsusele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kümnel kuul tuleb tasuda vähemalt 55,50 eurot ning viimasel kuul vähemalt 24,70 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.