Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20.02.2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-9185
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Z.T , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 30.01.2017 ja lõpp 11.08.2019
Kohtuasja läbivaatamise aeg
11.02.2019, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Z.T-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 30.10.2017 otsusega tunnistati Z.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.2017.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnipeetava sooviga elektroonilise valve kohaldamiseks. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Z.T ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas õppis iseendaga hakkama saama ja läbis alkoholivastase programmi. Tööta b puiduettevõttes treialina. On läbinud kõik sotsiaalprogrammid. Vabanedes jätkab ananüümsete narkootikumide tarvitajate rühmas ja läheb ka alkoholivastasele ravile. Tal on alkoholiga probleeme, kui tarbib, siis muutub agressiivseks. Vanglas käib tugigrupis ja suhtles psühhiaatriga, et vabaneda alkoholi probleemist. Kui vabane b, siis lähe b tööle , samuti kuna elab eramajas, siis seal on kogu aeg vaja töid teha. Tal ei ole garanteeritud töökohta, kuid t a tahab uut eriala omandada . Vabanedes läheb Töötukassasse, mille kaudu saab uut eriala vaadata. Tal on treiali kutse, kuid tahab keevitaja kutset, kuna xxxx on keevitajaid vaja. Avaldab, et on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav paneb peamiselt toime varavastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on grupis toimepandud vargus, varem on ta toime pannud röövimise ja võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ja raske majanduslik olukord. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, milles t järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3 -1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, osalenud tugigrupi Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ja psühholoogilisel nõustamisel ning vestelnud ühiskonnas aktsepteeritavate väärtushinnangute teemal. Samuti omandas ta vangistuses olles riigikeele A2 taseme ning ta on olnud hõivatud tööga, varem vangla majandustöödel koristaja ja köögitöölisena ning käesoleval ajal töötab ta AS-s xxxx puidulihvpingi operaatorina. Kinnipeetav kõrvaldati töölt köögis, kuna ta tarvitas alkoholisisaldusega käte desinfitseerimise vahendit. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel alaline elukoht emale kuuluvas majas, kuid garanteeritud töökoht
puudub, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks ning aitaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Enne vangistust kinnipeetav samuti ei töötanud ning ta töökogemused on vähesed, mistõttu võib tal tööturul hakkama saamine olla raskendatud. Korduv kriminaalkorras karistatud viitab kriminaalsele tutvusringkonnale, kelle poolt võib ta mõjutatav olla, kuivõrd ka käesolev kuritegu on grupis toimepandud vargus. Kinnipeetav leiab, et tal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, ta on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Enda sõnul on ta saanud varem alkoholismivastast ravi, mis on siiani olnud tulemusteta. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, kuid vangla meditsiiniosakonna hinnangul on ta heas remissioonis. Vanglas olles paiknes sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid ta arvati sealt välja, kuna pani toime rikkumise. Kinnipeetav ise tunnistab, et on sõltlane ja vajab abi. Samas on ta ka varem läbinud teemakohaseid sotsiaalprogramme ja olnud korduvalt rehabilitatsioonikeskuses, kuid alati on tekkinud tagasilangus, kinnipeetav on jätkanud sõltuvusainete tarvitamist ja seeläbi kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles korduvalt rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaeg vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Z.T vabastamata.
vangistusest tingimisi enne tähtaega
/digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.