Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-2349
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuasi
Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets-Koppeni 18.01.2019 erakorraline ettekanne T V kohta
Süüdimõistetu
T V, isikukood xxxx, elukoht xxxx
Jätta Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets-Koppeni erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohtumäärus saata T V ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2349 tunnistati T V süüdi KarS § 202 lg 1, § 215 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 järgi ning tema suhtes kohaldati KarS § 87 lg 1 p-des 2, 6, 10 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel kohaldati T V suhtes mõjutusvahendina 1 aastaks käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS §s 75 sätestatule. T V allutati Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (teenuse korraldab kohalik omavalitsus – xxxx linn). KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (sealhulgas A I) ning 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsima endale töökoha või jätkama õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks. Kohtuotsus jõustus 04.04.2018. Viru Maakohtu 06.07.2018 määrusega pikendati T V määratud käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 04.06.2019 ning talle määrati täiendavaks kohustuseks alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 03.09.2018. Viru Maakohtu 31.08.2018 määrusega pikendati taaskord T V määratud käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 04.08.2019.
Viru Maakohtu 12.10.2018 määrusega pikendati T V määratud käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 04.10.2019. Viru Maakohtu 20.12.2018 määrusega pikendati T V määratud käitumiskontrolli tähtaega veel 1 kuu võrra, s.o kuni 04.11.2019. 18.01.2019 saabus kohtule Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametnikult Liisi Lillemets-Koppen uus erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse T V kohta. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune T V on rikkunud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusalune T V 16.01.2019 registreerimisele ei ilmunud ning mitteilmumise põhjustest teada ei andnud. Kriminaalhooldusametnik helistas T V 16.01.2019 kell 10.19 ning kriminaalhooldusalune teatas telefonis, et hakkas juba kriminaalhooldusametniku juurde tulema. Samal päeval kell 16.01.2019 helistas kriminaalhooldusametnik T V, et uurida, kuhu T V siis jäänud on, kuid kriminaalhooldusalune enam telefonile ei vastanud ning katkestas kõne. Lisaks on T Va rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Politseija Piirivalveamet edastas 21.12.2018 kriminaalhooldusametnikule teate ning indikaatorvahendi kasutamise protokolli selle kohta, et T V on tuvastatud 20.12.2018 alkoholijoove 0,16 mg/l. Samuti edastas Politsei- ja Piirivalveamet 03.01.2019 kriminaalhooldusametnikule teate ning indikaatorvahendi kasutamise protokolli selle kohta, et T V on tuvastatud 29.12.2018 alkoholijoove 0,68 mg/l kohta. Lisaks eeltoodule ei ole T V esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendeid selle kohta, et ta oleks asunud täitma kohustust asuda tööle või õppima, osaleda sotsiaalse rehabilitatsiooniteenusel ning pöörduda alkoholivastasele ravile. T V on jätkuvalt tegevusetu, ei õpi ega tööta ning ta ei ole pöördunud ei alkoholivastasele ravile ega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. T V on andnud kriminaalhooldusametnikule kirjalikud seletused, millest selgub, et 20.12.2018 võttis ta sõbra sünnipäeval ühe pitsi viina ning siis võeti nad vahele ning 29.12.2018 tarbis ta viina, sest tema sõbrad napsutasid ning sõbrad pakkusid talle ka. Registreerimiskohustuse eiramise kohta kriminaalhooldusaluselt ei ole olnud võimalik seletust võtta, sest T V ei ole erakorralise ettekande koostamise ajaks registreerimisele ilmunud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei saa kriminaalhoolduse kulgemisele positiivset hinnangut anda. Lisaks käesolevale kriminaalhooldusele on T V olnud kriminaalhooldusel veel kahel korral. Viru Maakohtu 28.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7769 tunnistati T V süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 180 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta. Viru Maakohtu 27.12.2018 määrusega pöörati T V mõistetud ja ära kandmata karistus 5 kuud 23 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 12.01.2019. Viru Maakohtu 24.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 4-18-4195 tunnistati T V süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 10 päeva aresti, mis KarS § 69 alusel asendati aresti 10 tunni üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 04.01.2019 määrusega pöörati temale mõistetud ja ärakandmata arest 10 päeva täitmisele. Kohtumäärus jõustus 31.01.2019. Kriminaalhooldusametnik märgib, et T V suhtumine temale määratud kontrollnõuetesse ja kohustustesse on olnud täiesti ükskõikne ning tema motivatsioon oma käitumist muuta on olematu. Vestluses kriminaalhooldusametnikuga on T V korduvalt väitnud, et asub temale määratud kohustusi täitma, kuid need on jäänudki lubadusteks. Kriminaalhooldusametnik on eeltoodut arvesse võttes teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada kriminaalhooldusalusele T V määratud käitumiskontrolli tähtaega veel 1 kuu võrra, sest T V on juba kirjalikult hoiatatud ning talle on määratud täiendavaid kohustusi ning ka tema karistust ei ole võimalik täitmisele pöörata. Kohtumääruse põhjendused
Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatult esitatud, kuid erakorralises ettekandes nimetatud ettepanek käesoleval ajal rahuldamisele ei kuulu. KarS § 87 lg 4 kohaselt kohus võib isiku, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. KrMS § 430 sätestab, et karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Erakorralise ettekande ning selle lisadega on leidnud tõendamist, et kriminaalhooldusalune on rikkunud KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 1 ps 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtegi objektiivset asjaolu, mis rikkumisi võiksid õigustada ning kohus leiab, et T V on kõnealused rikkumised pannud toime teadlikult ja tahtlikult. T V on vaatamata korduvatele hoiatustele ning erakorralistele ettekannetele jätkanud käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete rikkumisi ning T V järjekordsed rikkumised kinnitavad seda, et isik ei ole motiveeritud ennast muutma. Vaatamata eeltoodule, leiab kohus, et käitumiskontrolli tähtaja pikendamine veel 1 kuu võrra oleks käesoleval ajal ennatlik. Nimelt on Viru Maakohtu 27.12.2018 määrusega (jõustus 12.01.2019) pööratud T V kriminaalasjas nr 1-18-7769 mõistetud ja ärakandmata karistus 5 kuud 23 päeva vangistust täitmisele ning kohtumäärusest nähtuvalt tuleb karistuse kandmise algust arvestada alates T V poolt karistuse kandmisele asumisest. Kohus leiab, et kinnipidamisasutuses karistuse kandmist võib käesoleval ajal pidada piisavalt mõjusaks abinõuks kriminaalhooldusaluse mõjutamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleval juhul kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata. Maakohus juhindus eeltoodust ja KarS § 87 lg 4; KrMS § 387, § 383, § 384 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.